Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline ...
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk v...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...