Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1....
119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani....
Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine. Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded. Liigub, peseb, riietub, sööb iseseisvalt. Närvisüsteem- Kontaktivõime hea. Psühhomotoorne aktiivsus normaalne. Meeleolu normaalne. Tähelepanu korras.. Tasakaaluhäireid ei esine. Pearinglus puudub. Mälu korras....
Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb. Kui surgu avaneb, siis peensoole sisaldis läheb jämesoolde, mistõttu sulgurkaas tõmbub kokku. Kui surve või rõhk jämesooles tõuseb, siis see sulgur ei avane, vastupidist liikumist jämesoolest peensoolde ei ole...
-toidud, mis ei maitse - puder -haigus on mõjutanud söögiisu ei -dieet tavaline, toitumisviis toidukordade arv päevas 3 korda lisatoit toidukordade vahel -2,3 korda Eritamine urineerimine probleemideta, defekatsioon probleemideta juhtuvad kõhukinnisus ja kõhulahtisus (aeg ajalt) Isiklik puhtus ja riietamine Pesemine - teostab iseseisvalt (raskused- vannisminek ja väljatulek) Riietumine-teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll kõrvalekalded normist ei tavapärane kehatemperatuur 36.6...
7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone. ÖSTROGEEN ja PROGESTEROON tekib munasarjades ja TESTOSTEROON munandites ERITUSELUNDKOND Erituselundkonna mood : neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti ehk ereetra Lisaks NEERUDELE täidavad eritusülesandeid veel NAHK, KOPSUD JA PÄRASOOL. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas...
ERITUSELUNDKOND: eemaldab kehast mittevajalikud ained. Moodustvad neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ainevahetusjäägid eritatakse kehast 4 elundi kaudu: neerud, kopsud, nahk, pärasool. Eritamine on vedelate jääkide väljutamine, defekatsioon tahkete. NÄRVISÜSTEEM: vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud info. Jagunemine: I kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju II Piirdenärvisüsteem - närvid II.I Somaatilne (kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate elundite tööd, liikumis- ja meeleelundite närvid, reguleerib skeletilihaste tööd....
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
Nakkuse Fekaal- oraalne: Toidukaudne Fekaal -oraalne. ülekandeteed olmelevik, vee levik(haige looma joomisel, või linnu liha, saastunud toit, munad. veri. Fekaal-oraalne. Kõhulahtisuse Algul Roe vedel, Defekatsioon kirjeldus kõhulahtisus, puderjane, vesine, valutu hiljem roojamissagedus tenesmideta, roe kõhukinnisus ja 3-5 korda päevas. vesivedel, mõne meteorism. tunni pärast muutub hallikasvalgeks...
puhkeasendis VAS 0 Kahjulikud harjumused Puuduvad Vaimsed probleemid Kontaktivõime hea Tähelepanu korras Naha terviklikkus Korras Söömine ja joomine sööb ise, neelamine: vaba Isu: halb Eritamine Urineerimine : probleemideta Defekatsioon : probleemideta Isiklik puhtus ja riietamine Teostab iseseisvalt Riietumine : teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll 36.7 C Füüsiline aktiivsus Liigub iseseisvalt abivahenditega (kork) Magamine Unehäired Sotsiaalne võrgustik elab tütarlapsega Sotsiaalne toimetulek: pension...
jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon . Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus:...
Arvesse tuleks võtta ka defekatsiooniga kaasneva pingutuse suurenemist, mis on sageli kõhukinnisusele iseloomulik. Seega on kõhukinnisuse diagnoosimisel oluline teada patsiendi sooleharjumusi ja arvesse võtta selle muutusi. Ümber tuleks hinnata eeskätt vanemate inimeste seas levinud seisukoht, et igapäevane defekatsioon on vajalik ja kui seda ei toimu on “sisemise puhtuse” säilitamiseks vajalik regulaarselt kasutada kõhulahtisteid. Kõhukinnisuse põhjused: Soole lokaalsed neurogensed häired (colon irritable) Kõhukinnisusel võib olla palju põhjuseid (funktsionaalsest soolesündroomist kuni raske orgaanilise haiguseni). Võimalusel tuleb põhjus välja selgitada, sest tihti aitab kõhukinnisust kõrvaldada primaarse seisundi, nt kõrvaltoimet põhjustava ravimi ärajätmine...