Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks – liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi
ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb. Kui surgu avaneb, siis peensoole sisaldis läheb jämesoolde, mistõttu sulgurkaas tõmbub kokku. Kui surve või rõhk jämesooles tõuseb, siis see sulgur ei avane, vastupidist liikumist jämesoolest peensoolde ei ole
jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus:
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja
Haige või pisikukandja inimene. Nakkuse Fekaal- oraalne: Toidukaudne Fekaal -oraalne. ülekandeteed olmelevik, vee levik(haige looma joomisel, või linnu liha, saastunud toit, munad. veri. Fekaal-oraalne. Kõhulahtisuse Algul Roe vedel, Defekatsioon kirjeldus kõhulahtisus, puderjane, vesine, valutu hiljem roojamissagedus tenesmideta, roe kõhukinnisus ja 3-5 korda päevas. vesivedel, mõne meteorism. tunni pärast muutub hallikasvalgeks
8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 10. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 11. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, Deltalihas, Reie sirglihas.
elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11
digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
Koletsüstokiniin jõuab vere kaudu sapipõiele ja põhjustab silelihaste kokkutõmbumise ja lõõgastab sapipõie sulgurlihas. Sapi ülesanded: 1.emulgeerib lipiide ja muudab nad kättesaadavaks lipaasile. 2.Aktiveerib lipaasi 3.Stimuleerib soolte motoorikat Moodustab peensooles rasvhapetega kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks ja rasvhapped saavad moodustuda just selliste mitsellide kujul. 7. Seedimine jämesooles. Defekatsioon. 6 Jämesoolt lahutab peensoolest sulgurlihas, mida nimetatakse ileotsökaalsulguriks. Jämesooles toimub rooja formeerumine. Jämesoole näärmed ise enam seedeensüüme ei produtseeri. Sealolevad näärmed produtseerivad küll lima, aga mitte enam ensüüme. Jämesooles siiski mingid teatud lõhustusprotsessid toimuvad nt. lõhustatakse toidu kiudaineid mikroobide, bakterite, ensüümide poolt. Jämesooles on rikkalik mikrofloora ja
jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2
Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama
adsorbeerivate omadustega, katab seedetrakti limaskesta ja kaitseb ärritajate eest. Võib kasutada ka väikelastel. Aktiivsüsi (söetabletid, Sorbexkapslid) – adsorbeerivad omadused. Sorbexkapslid sisaldavad granuleeritud aktiivsütt-parema adsorbeeriva toimega kui tavaline söetablett. Võib kasutada ka väikelastel (kapsel on suur, tabeltt väiksem). 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Tavaliselt harvem (valulik) defekatsioon, kõva/kuiv väljaheide. Sageli kajastamata enne tüsistusi – anorektaalsedhäired (hemorroidid). 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Valed toitumisharjumused/istuveluviis, vanus, roojamise edasilükkamine, ravimid. Antidepressandid M-kolinoblokeerivatoimega ravimid Opioidid PPI, antatsiidid Rauapreparaadid Paljud psühhotroopsed ravimid 17
jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk
VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS
Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX
Kõhukinnisuse tajumine on subjektiivne: mis on ühele kõhukinnisus, võib teisele tunduda normaalsena. Arvesse tuleks võtta ka defekatsiooniga kaasneva pingutuse suurenemist, mis on sageli kõhukinnisusele iseloomulik. Seega on kõhukinnisuse diagnoosimisel oluline teada patsiendi sooleharjumusi ja arvesse võtta selle muutusi. Ümber tuleks hinnata eeskätt vanemate inimeste seas levinud seisukoht, et igapäevane defekatsioon on vajalik ja kui seda ei toimu on “sisemise puhtuse” säilitamiseks vajalik regulaarselt kasutada kõhulahtisteid. Kõhukinnisuse põhjused: Soole lokaalsed neurogensed häired (colon irritable) Kõhukinnisusel võib olla palju põhjuseid (funktsionaalsest soolesündroomist kuni raske orgaanilise haiguseni). Võimalusel tuleb põhjus välja selgitada, sest tihti aitab kõhukinnisust kõrvaldada primaarse seisundi, nt kõrvaltoimet põhjustava ravimi ärajätmine
puhkeasendis VAS 0 Kahjulikud harjumused Puuduvad Vaimsed probleemid Kontaktivõime hea Tähelepanu korras Naha terviklikkus Korras Söömine ja joomine sööb ise, neelamine: vaba Isu: halb Eritamine Urineerimine : probleemideta Defekatsioon: probleemideta Isiklik puhtus ja riietamine Teostab iseseisvalt Riietumine : teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll 36.7 C Füüsiline aktiivsus Liigub iseseisvalt abivahenditega (kork) Magamine Unehäired Sotsiaalne võrgustik elab tütarlapsega Sotsiaalne toimetulek: pension
materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus
Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine. Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded. Liigub, peseb, riietub, sööb iseseisvalt. Närvisüsteem- Kontaktivõime hea. Psühhomotoorne aktiivsus normaalne. Meeleolu normaalne. Tähelepanu korras.. Tasakaaluhäireid ei esine. Pearinglus puudub. Mälu korras.
4.7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone. ÖSTROGEEN ja PROGESTEROON tekib munasarjades ja TESTOSTEROON munandites ERITUSELUNDKOND Erituselundkonna mood : neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti ehk ereetra Lisaks NEERUDELE täidavad eritusülesandeid veel NAHK, KOPSUD JA PÄRASOOL. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas
- vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi)
Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism.
-toidud, mis ei maitse - puder -haigus on mõjutanud söögiisu ei -dieet tavaline, toitumisviis toidukordade arv päevas 3 korda lisatoit toidukordade vahel -2,3 korda Eritamine urineerimine probleemideta, defekatsioon probleemideta juhtuvad kõhukinnisus ja kõhulahtisus (aeg ajalt) Isiklik puhtus ja riietamine Pesemine - teostab iseseisvalt (raskused- vannisminek ja väljatulek) Riietumine-teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll kõrvalekalded normist ei tavapärane kehatemperatuur 36.6
10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14
10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14
resorptsioon - RESORPTIO -imendumine (vere- ja lümfikapillaaridesse) sekretsioon - SECRETIO -nõristus (seedenõrede eritumine) peristaltika - PERISTALTICA -soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass
Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks
Antibakteriaalse toimega ravimid. Kõhukinnisust põhjustavad ravimid. Immunosupressandid. 11. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Juua piisavalt vedelikku, gaseerimata. Mustikaid süüa. Süüa riisi, suppi, leiba, kartulit. Rahydron Optim, loperamiid. Vähendavad soole peristaltikat. 12. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Tavaliselt harvem defekatsioon, kõva ja kuiv väljaheide. Iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, puhitus, vähene veri roojamisel, valulik roojamine, hemorroidid, pärakulõhed. Vajalik harjutada regulaarset sooletühjendamist. 13. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Vanus, passiivne elustiil, kiudainete vähesus, vedeliku mittetarbimine, roojamise edasi lükkamine, ravimid, ühekülgne toitumine.
omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed
imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt. hernes, uba, kaalikas, puuviljad (eriti ploomid))Ülearu palju kiudaineid ei ole kasulik. Need kiudained seovad enesega kaltsiumi, mis võib põhjustada kaltsiumipuuduse. Defekatsioon(rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid.
Toidu tokoferoolidest imendub vaid 1/3. Vitamiin K: nii toiduga seedekulglasse sattunud füllokinoon (K1), kui ka soole mikrofloora toodetud farnokinoon (K2) imenduvad peensooles. Imendumine sõltub sapphapete hulgast ja pankrease lipaasi aktiivsusest. Vitamiin K liigub külomikronite koostises maksa. Samas ei saa märkimata jätta jämesoole osa vitamiin K ja ka B- rühma vitamiinide imendumisel. 10. Seedimine jämesooles. Toidu kiudained: nende lõhustamine ja tähtsus. Defekatsioon. Jämesooles toimub: 1. Vee resorptsioon osmoosi teel. Tavaliselt resorbeeritakse 1...2L vett. Na+ resorptsioon valendikust toimub difusiooni teel, kuna basolateraalselt toimub Na+ aktiivne transport verre. Cl- ja HCO3- resorbeeritakse siin ulatuslikult. Cl- resorptsioon on sidestatud HCO3- sekretsiooniga. K+ setserneeritakse jämesoolevalendikku elektrilise gradiendi mõjul. 2. Vitamiinide, näit B- rühm, K, süntees ja absorptsioon. See toimub
· Lõhustumissaaduste imendumine peensooles Glükoos ja aminohapped imenduvad kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre. · Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B 12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine. defekatsioon seedimata toidujääkide eemaldamine organismist. Erituselundkond ja veebilanss Erituselundid on neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra. Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd
Bioloogia Page 150 Bioloogia Page 151 Bioloogia Page 152 Bioloogia Page 153 Bioloogia Page 154 Bioloogia Page 155 Bioloogia Page 156 Bioloogia Page 157 Bioloogia Page 158 Bioloogia Page 159 Bioloogia Page 160 Bioloogia Page 161 Bioloogia Page 162 Eritamine ja veebilanss 4. oktoober 2010. a. 13:46 Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi)
vit K, värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet. Sapipõie funktsioon On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 1020 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, Kvitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon Roojamine. Faeces Väljaheide, roe. Flatus Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (16), peensooles 610 tundi,
- internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine
vit K, värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet. Sapipõie funktsioon- On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 10-20 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, K-vitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine- toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon- Roojamine. Faeces- Väljaheide, roe. Flatus- Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades- Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1-6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 18-24 t.
Kapillaarid kannavad verd elundite ja kudede vahel, õhukeste seintega, seinte lihaskiht puudub, neis toimub gaasi-, toit- ja jääkainete vahetus. ERITUSELUNDKOND: eemaldab kehast mittevajalikud ained. Moodustvad neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ainevahetusjäägid eritatakse kehast 4 elundi kaudu: neerud, kopsud, nahk, pärasool. Eritamine on vedelate jääkide väljutamine, defekatsioon tahkete. NÄRVISÜSTEEM: vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud info. Jagunemine: I kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju II Piirdenärvisüsteem - närvid II.I Somaatilne (kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate elundite tööd, liikumis- ja meeleelundite närvid, reguleerib skeletilihaste tööd.
Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus. * latentne faas (6-14a) seksuaalsete ihade mahasurumine. * genitaalne faas (14-20a) adekvaatne seksuaalsus. see võib kesta ka kõrge eani. Faasid on kirjeldatud sellega, millise keha erogeense tsooniga seostub sel arenguetapil suurim nauding.
Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita
o Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb o Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine 6. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. - Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. - Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine - süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett
Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine F. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine o süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett
• kiudaineid (mida seedeensüümid ei suuda lõhustada). Selle käigus tekivad lühikesed rasvhapped, mis imenduvad verre ning neid saab organism kasutada energia saamiseks. • Tselluloos - sellest märkimisväärse osa. Tekivad samuti lühikesed rasvhapped. Mikrobioomid osalevad: • Kahjulike ainete väljaviimisel • immuunsüsteemi toimimisel • jt Jämesoole funktsioonid • Vee ja elektrolüütide imendumine • Bakteriaalne floora Defekatsioon Söömisjärgselt vallandub mao ja duodenumi venituse peale jämesooles reflektoorselt uitnärvi kaudu kontraktsioonilaine, mille eesmärgiks on seedejääkide väljutamine organismist. Sigmakäärdsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Sellele järgneb reflektoorne sisemise ja välimise sulgurligase lõõgastumine roojamass väljutatakse pärasoolest anuse kaudu.
. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani.
Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite täpne dünaamiline kontroll kahe alasüsteemi abil. Parasümpaatiline NS. Hoiab organismi energia tarvet madalal, juhib “koduhoidvaid” aktiivsusi. Seotud nn. D aktiivsustega – digestion (seedimine), defecation (defekatsioon), and diuresis (diurees). Tema aktiivsust on võimalik iseloomustada inimese näol, kes on lõõgastunud peale sööki: vererõhk, südame löögisagedus ja hingamise sagedus on madalal, seedetrakti aktiivsus on kõrge, nahk on soe ja pupillid on ahenenud. Sümpaatiline NS. Sümpaatiline süsteem on seotud “põgeneda või võidelda”ˇreaktsiooniga vastusena ohule (W. Cannon) Seotud nn. E aktiivsustega – exercise (kehaline aktiivsus),
Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita
Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine – see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine – see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele – s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. 18 Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism
5 tüüpilist reageerimismoodust: 1. agressioon s.o reaalne või sümboolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule 2. probleemi ratsionaalne lahendamine s.o barjääri ületamine 3. asenduseesmärgi loomine või leidmine s.o sublimatsioon 4. taandumine/ taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti 5. regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või fülogeneetilisele arengutasemele s.o nutt, lalisemine, defekatsioon, liikumatus. MOTIVATSIOONISEISUNUND Üks ja seesama olukord aktualiseerib erinevad vajadused. Kuritegeliku ründe olukorras võib mõni inimene oma reaktsioonides juhinduda ainult enese alalhoiu vajadusest, teisel domineerib kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism
annaabi.ee 
