KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa
5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Õlavarreluu - HUMERUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) Pöörlemine 4) ringliigutused Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS) moodustavad luud: 1) Reieluu - FEMUR
53 3. Sünnituse kolmandaks perioodiks on päramiste periood, mis algab peale lapse sündi ning kestab kuni platsenta ja lootekestade sünnini. Sünnituse esimene periood Sünnituse alguses asetub loote pea vaagna sissepääsu nii, et nägu on pööratud ema külje suunas. Enamikul loodetest jääb selg ema vasema küle poole ja jäsemed paremale. Loote pea on maksimaalses painutusasendis, väike lõge ja noolõmblus asuvad sünnituskanali juhtjoonel. Avanemisperioodi algul on noolõmblus vaagna suhtes ristimõõdus, pöördub seejärel põikimõõdu kaudu otsemõõtu. Loote pea sättumist saab hinnata vaginaalsel läbivaatusel noolõmblust ja lõgemeid palpeerides.Loote eesasetseva osa asukohta hinnatakse tema juhtiva punkti kaugusega sentimeetrites 0-tasapinnast (spinaaltaseapinnast). 0-tasapinnast kõrgemalejäävaid sentimeetreid tähistatakse (-) märgiga, madalamale jäävaid (+) märgiga. See
Oxytociniga saab platsenta irdumist toetada ja kiirendada. Lisaks saab ravimi manustamise abil tugevdada emaka kontraktsiooni ja verekaotust seega vähendada. Eraldunud platsentat tuleb kontrollida, veendumaks, et sellest ei ole jäänud tükke emakasse, kuna viimased võivad põhjustada tõsist verejooksu või põletikku. Peaseisus loote normaalne sünd Vaagna sisenemisava on ristipidi vaadates ovaalne. Lapse pea keerab ava juures seega ristipidi, selg vaatab üles, kolju noolõmblus vaatab risti. Allapoole liikudes peab laps tegema 2 pööramist. 1. pööre: läbi ümara vaagnaruumi liikudes lükkub lapse pea üha enam rinna suunas. See vähendab pea ümbermõõtu. Laps keerab end 90°, nii et selg ja kukal näitavad häbemeluu poole. Kõige madalamal asetsev punkt on lapse kukal, noolõmblus asetseb pikuti. Pikkupidi ovaalsest vaagnast väljumise avast väljudes sirutub lapse pea üha enam välja. Toetuspunktiks on ema häbemeluu
annaabi.ee 
