KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e
Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6. Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3); b) kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub kõige viimasena? a) Koljuluude vaheliste õmbluste tüübid on saagõmblus, soomusõmblus ja servõmblus. b) Vastsündinu koljulaes olevaid kilelisi piirkondi nimetatakse lõgemeteks, kõige viimasena luustub eeslõge (laubalõge). 7. Lihased: a) nimeta lihase osad (3); b) mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Lihased: a) keskmine, paksenenud osa kõht, jäme algusosa pea ja peenem vastasots saba / kõõlus. b) "punastes" (oksüdatiivsetes) on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad
Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid.
B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas
B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas
Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. 28. Kolju luude vahelised ühendused. Kolju koosneb 4 plaadist, mis on sündides ühendatud pehme sidekoega, mis võimaldab sündida. Esimese aastaga sidekoed kaovad ning kolju luud seonduvad omavahel õmbluste abil: Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus.
5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Õlavarreluu - HUMERUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) Pöörlemine 4) ringliigutused Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS) moodustavad luud: 1) Reieluu - FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus
annaabi.ee 
