KARNIVOORID MÄLETSEJAD HOBUNE SIGA KUKLALUU Kuklasoomuse Kuklatagusejoo Kuklataguseh Kuklataguseha l n ari ri Kuklataguseh ari Kuklasoomuse Välimine Kuklasoomuss sse võib sagitaalhari esse Välimine ulatuda otsmikuurge sagitaalhari otsmikuurge KIIRULUU/ Hari jätkub Kiiruluu ja Hari jätkub Vahekiiruluu VAHEKIIRULU vahekiiruluu on liitunud U Sisepinnal kokku Sisepinnal kukulasoomus telkjätke kasvanud telkjätke ega või Hobuseraud puudub väikeajutelk ...
katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat.
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
Kumbki pool omakorda jaguneb 3 ninakarbiku varal 3-ks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega (väljaarvatud oimuluu-urge). Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. Ülalõualuu- ja otsmikuluu-urge ning TartuTervishoiu Kõrgikool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid eesmised ja keskmised sõelluurakud avanevad ülemisse ninakäiku. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarakanal. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu on ninaõõs ühenduses ninaneeluga. Viimase limaskestas leiduvad lümfoidse koe kogumid - paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid - mikroobide tõrjeks
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
OSA JA KÕRIGA 2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID 3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD. ASUVAD→ ÜLALÕUALUU- JA OTSMIKULUU-URGE NING EESMISED JA KESKMISED SÕELLUURAKUD AVANEVAD ÜLEMISSE NINAKÄIKU. 5. KOPS ld.k.- PULMO KOPSUD ld.ke- PULMONES 17 PAREM KOPS KOOSNEB (mitmest?) 3 SAGARAST, VASAK KOPS KOOSNEB (mitmest?) 2 SAGARAST, MIS OMAKORDA JAGUNEVAD (millistest osadeks?) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.-
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
annaabi.ee 
