Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
sellega koos tuuakse rakku ka näiteks glükoos. (Soole epiteeli rakku glükoosi sisenemine). Glükoosi transport valendikust sooleepiteeli rakku toimub Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145). Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid) Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks. Glükoosil on transporterid GLUT1- er-de membraanis; GLUT2 hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes; 17 18 GLUT4 rasv- ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
aeglustavad tühjenemist) – Autonoomse närvisüsteemi sisend (sümpaatikuse aktivatsioon aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab). Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas)
Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse.
2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse:
2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse:
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. - suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained - mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt - peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse - enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: - proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks - amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks
Laktaasi puudumisel satub laktoos pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. 132. Laktaasi olemus ja funktsioon Laktoosi lagundamist katalüüsib ensüüm nimega laktaas, mida toodetakse soolehattude enterotsüütides. Enterotsüüdid on soole sisepinnal olevad silinderepiteeli rakud, mis vastutavad erinevate ioonide, vee ja toitainete imendumise eest. Laktaasi aktiivsus on kõrgeim imikueas, mil piim on peamine toitainete allikas. Enamikul imetajatest, sealhulgas ka inimesel, langeb laktaasi aktiivsus pärast emapiimast võõrutamist. Hüpolaktaasia (laktoositalumatus ehk intolerantsus) mõjutab 75% kogu inimpopulatsioonist, sealjuures varieerub intolerantsuse osakaal 5%-st Põhja-Euroopas 90%-ni Aasia ja Aafrika riikides
organismile vajalikud ained. suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks
annaabi.ee 
