Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud füsioloogilise regeneratsiooni ja reparatisooni paikades. Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder, mille välimise osa moodustavad kollageensed kiud, fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid. Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad
valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne · Kõhre sügavamates kihtides kõhrerakke vahetult ümbritsev põhiaine värvub tumedamalt, basofiilsemalt ja seda ala nimetatakse rakuõueks e. rakuterritooriumiks · Rakuterritooriumide vahel paikneb interterritoriaalne substants Fibroblast Perikonder Kondroblast Inter- territoriaalne substants Kondrotsüüt Kõhre- territoorium Fibroosne e. kiudkõhrkude · On tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vaheliseks üleminekuvormiks · Põhiaine koosneb tihedalt asetsevatest kollageensete kiudude kimpudest, mis paiknevad kas paralleelselt või läbipõimununa · Esineb liigesketastes · Kondrotsüüdid on tüüpilised kõhrerakud, paiknevad kas ühekaupa kõhreõõntes või moodustavad väikesi
Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht.
Tugifunktsiooniga- o Tihe sidekude- samad komponendid, mis kohev sidekude, mehhaaniliselt vastupidav o Kõhrekude- koosneb rakkudest, mis paiknevad rakkudevahelise aine kõhreõõnsustes Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded
meninges Epicardium Kõhr Lihas Närv Epineurium Luu Liigese- Perimüüsium kihn Perimysium Perikonder capsula Perichondrium articularis Periost Peritendiineum Kõõlus Periosteum Peritendineum Perineurium Strooma ja parenhüüm · Kapsel koos põrkade või
- Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants.
amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud. Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb kõhreterritoorium. Erinevaid vorme eristatakse kondroni ehituse ja arvu, kiudude hulga ja paigutuse alusel koes. * hüaliinne kõhrkude – textus cartilagineus hyalinus - moodustab embrüonaalse skeleti, katab liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega). Eristuvad kondrotsüüdid ja rakkude vahel intertsellulaarsubstants (sisaldab palju kollageen II kiude). Kondrotsüüdid asuvad põhiaine kõhreõõntes. Kõhre sügavamates osades asuvad kondrotsüüdid rühmiti mood. isogeenseid gruppe. Kõhrerakkude ümber on põhiaine tumedamalt värvunud ja moodustab kõhreterritooriume.
Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude Adventiitsia: rohkem kollageenseid kiude ja vähem elastseid kiude sisaldav sidekude KOMPAKTSETE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Pehme konsistentsiga organid (näärmed ja näärmetaolised organid jne) Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks Trabeekulite või septide vahele jääb parenhüüm – organi spetsiifilist põhifunktsiooni kandvate rakkude kogum
annaabi.ee 
