AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa) (0)

AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa)
Eesti iseseisvumise eeldused:

• Kultuurilised :
  
• kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine)
  
• eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht
  
• rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed
  
• aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne)
  
• rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu )
  
• Majanduslikud :
  
• eesti talupoeg oli oma maa peremees – (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema
  
• Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi
  
• Raudteevõrgu olemasolu
  
• Poliitilised :
  
• poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE)
  
• eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes
  
• I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku
  

2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes – Venemaa ja Saksamaa
1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon – tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga – 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda ).
Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus . Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid , orkestrid, lipud, aga kahesugused – punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV-le, et saaks oma autonoomia . 4 päeva pärast demonstratsiooni võeti vastu otsus, et Eestil on õigus oma autonoomiale, omavalitsusele (30. märts 1917).

Em + Lm põ-osa = Em kubermang (rahvuskubermang)

Rahvaesindus = Ajutine Maanõukogu/Maapäev (seadusandliku võimu esindaja)

eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud

Lubati moodustada rahvusväeosad – kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse
Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolševike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis? Sest nad lubasid maad, rahu ja leiba. Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased .
Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolševikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme:

toimus riigistamine ( pangad , hotellid, restoranid , maa)

lubati tegutseda ainult ühel parteid – bolševikud

rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati

poliitilisi vabadusi piirati – ei saanud oma vaateid avaldada (ei tohtinud toimuda massidemonstratsioone, oli tsensuur )

senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud
See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma.