AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa) (0)

AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa)
Eesti iseseisvumise eeldused:

• Kultuurilised :
  
• kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine)
  
• eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht
  
• rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed
  
• aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne)
  
• rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu )
  
• Majanduslikud :
  
• eesti talupoeg oli oma maa peremees – (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema
  
• Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi
  
• Raudteevõrgu olemasolu
  
• Poliitilised :
  
• poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE)
  
• eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes
  
• I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku
  

2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes – Venemaa ja Saksamaa
1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon – tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga – 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda ).
Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus . Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid , orkestrid, lipud, aga kahesugused – punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV-le, et saaks oma autonoomia . 4 päeva pärast demonstratsiooni võeti vastu otsus, et Eestil on õigus oma autonoomiale, omavalitsusele (30. märts 1917).

Em + Lm põ-osa = Em kubermang (rahvuskubermang)

Rahvaesindus = Ajutine Maanõukogu/Maapäev (seadusandliku võimu esindaja)

eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud

Lubati moodustada rahvusväeosad – kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse
Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolševike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis? Sest nad lubasid maad, rahu ja leiba. Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased .
Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolševikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme:

toimus riigistamine ( pangad , hotellid, restoranid , maa)

lubati tegutseda ainult ühel parteid – bolševikud

rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati

poliitilisi vabadusi piirati – ei saanud oma vaateid avaldada (ei tohtinud toimuda massidemonstratsioone, oli tsensuur )

senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud
See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma. Sinnamaani polnud võtnud kurssi iseseisvumisele: paljud poliiitlised parteid olid nõus sellega, et Eesti jäks Venemaa koosseisu, aga selleks on vaja oma omavalitsust ja demokraatlikud vabadused . Pärast enamlaste võimuletulekut võeti suund iseseisvuse väljakuulutamisele.
Õpiku küsimuste vastused:
1. Kardeti võimu, mis 17.a okt. Vm-l kehtestati.(enamlased). Kardeti saksa pealetungi ja kahe jõu vahele jäämist.
2. Anti teada, et nõukogude võim, mis Eestis ka kehtestatud, et see ikkagi ei kehti siin. Kuni Asutav Kogu kokku tuleb on Maanõukogu kõrgeim võim. Nõukogude otsused on õigustühised.
3. Lääne – Euroopasse saadeti delegatsioon, et leida sealt toetust Eesti iseseisvuseideele ning saada rahalist abi, et riiki luua.
Eesti kuulutati iseseisvaks 24.veebruar 1918. Päästekomitee loodi erakorralisteks oludeks, iseseisvuse väljakuulutamiseks, et manifest rahvani jõuaks. Koostajad 12 inimest. Miks 24.veebruar, kuigi juba 23. oli Pärnus ette loetud: 24.veebruaril nimetati ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus. Kuidas suhtusid saksa okupatsioonivõimud Eesti omariiklusesse, too näide: halvasti, ei tunnustanud iseseisvust, nt osad Eesti poliitikud Ajutises Valitsuses arreteeriti või asjaajamiskeeleks muutus saksa keel või rahvusväeosad saadeti laiali. Miks Balti hertsogiriik jäi loomata? aega jäi väheks(Sm – l revolutsioon ) ning Sm polnud sellest väga huvitatud, vaid kohalikud baltisakslased , kes kartsid oma mõjujõu vähenemist. Miks andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele? saksa nov.revolutsiooniideed jõudsid Tallinnasse, olid segaduses ning sõlmiti Compiagne vaherahu ehk pidi okupeeritud aladelt väed välja viima – ka Eestist. Miks Eesti 1918.a nov reaalse riigina toimima ei saanud hakata? novembris algas Nõukogude Venemaa rünnak Eestisse. Venemaal toimus kodusõda, Antanti interventsioon (Võitjate leeri kuulunud suurriigid vastasid sellele väljakutsele sissetungiga Venemaale) ning pealetung läände nii Soome, Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola suunas. Oma vabadussõjad Nõukogude Venemaaga.
Vabadussõda 1918 – 1920
I november – detsember 1918: Nõukogude vägede pealetung.
Vastu panna 2200 meest, venelasi 12 000. Alguses Eestis mobilisatsioon Ajutise Valitsuse poolt, tegelikkuses kukkus läbi. Meeleolud, et vastu ei saa ning sõjatüdimus, sest I MS alles läbi saanud.
Murrang, sest sõjavägede ülemjuhataks nimetati Johann Laidoner. Oluline ka välisabi (Srbrit. laevastik Tallinna alla – hoidis ära vallutamise merelt, vabatahtlikud sõdima Soomest, Rootsist ja Taanist , välismaalt relvi .) Sõjaväkke astusid vabatahtlikud, eeskätt koolipoisid.
II jaanuar – veebruar 1919: Eesti vägede pealetung, NVm väed tõrjuti piiri taha (endine kubermangu piir)
III mai 1919: Eesti vägede pealetung, sõjategevus kandus NVm territoorimile
Kodusõja aeg, eestlasi aitas ka valgekaartlik armee(Põhjakorpus, Loodearmee) kindral Judenitši juhtimisel. Tegelt vene valged polnud huvitatud Eesti Vabariigi tekkest (kartulivabariik), aga sellel momendil vajalik ühine tegevus. Jõuti päris kaugele: Pihkva, Pertograd.
Eesti väed tegutsesid ka Läti suunas, suur osa NVm poolt hõivatud. Paljud lätlased sõdisid hoopis Nvm vägedes, sest varem juba tekkinud rahvusvägi ja olid üle läinud millegi pärast (läti punased kütid). Eestlased tegid koostööd sakslastega, sest saksa väed olid sinna jäänud, kui pidid kapituleeruma. Läti valitsus kasutas neid saksa vägesid kokkuleppel, et võidelda Nvm-ga. Eestlased Põhja-Lätis, sakslased lõunas ja vabastati venelastest.
IV juuni – juuli 1919: sõda sõjas ehk Landeswehri sõda
Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse( Landeswehr ) vahel. Eestlased ja sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga pidama , vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik. Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes.
V 1919.aasta teine pool: piirilahingud
NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus.
3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes.
Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus.
Eesti armees sõja lõpuks 75 000 – 80 000 meest, venelasi 75 000 – 80 000???. Venemaa sai vägesid nüüd ümber paigutada. NVm ka huvitatud rahu sõlmimisest, sest uus riik ja vajas sidemeid läänega, selleks kohaks saigi Eesti Vabariik. Raha saamiseks müüdi maha läände kalliskive jms.
Tartu Rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Vene delegatsiooni Adolf Joffe.
Tähtis:
1. Kumbki riik tunnustas teineteist. Vastamisi esimesed, kes teist tunnustasid üldse maailmas.
2. Riigipiiri kindlaksmääramine. Kunagi varem pole Petserimaa halduslikult Eesti alla kuulunud (1920-44/45).
3. NVm deklareeris, et Eesti ei pea vastutama Tsaari Venemaa võlgade eest.
4. Eesti sai osa Tsaari Venemaa kullavarudest ehk 15.miljonit kuldrubla e 11,5 tonni. Tometati kahes osas vankritega.
5. Eestile tagastatakse kultuuriväärtused, mis I ms ajal Venemaale viidi. Eeskätt Tartu Ülikooli varad /kogud( kunst , egüptoloogia), mis saksa ohu tõttu evakueeriti Venemaale. Siiani pole tagasi saadud.
6. Eestlastel võimalus tagasi pöörduda Eestisse ja vastupidi ehk repatrieerumine. Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid).
Eesti Vabariik 1920. aastatel
Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23. aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust:

põhiseadus
Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt.

maaseadus
1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema . Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud . Võis saada mõne hoone nt mõisa lauda, aga võis saada ka ainult maa, kuhu pidi ise ehitama. Kahesugused talupojad: põlistalunikud ning asunikud. Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära.
1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat. Reaalselt osteti tagasi vähe ja hiljem, kui sakslased lahkusid Hitleri kutsel, siis tühistati ja said kolmandas Reichis elamise vms.
1920. aasta majandus
1920-22 – majanduslik tõus. Tõus oli seotud sellega, et
1) Venemaa turg oli Eesti jaoks avatud.
2) Pärast Vabadussõda loodi palju uusi ettevõtteid, müüdi maha siseturul,
3) Päris palju toodangut viidi välja Venemaale, toorainet oli võimalik ka Venemaalt hankida.
4) Eesti oli Nvenemaa ainus riik, mis majandussidemeid omas.
5) Pangad andsid väga soodsalt laenu. Osa kasutasid seda laenu ka selleks, et tootmist tõsta. Teine osa lihtsalt sellepärast, et elada.
1923. aastal Eesti majanduses kriis.

• Pank oli andnud kergekäeliselt laenu – paljud laenuvõtjad ei suutnud tagasi maksta
  
• Venemaa sulges oma turu (majandussidemed suleti teiste riikidega)
  

Tulemusena pankrotid paljudel ettevõtetel, tööpuudus kasvas ja elatustase langes.
1924. tuli O. Strandmann välja uue majanduspoliitikaga: majanduses seati esile põllumajandus, sest põllumajandustoodang oli Lä-Euroopa turul konkurentsivõimeline. (ümberorienteerumine Venemaa turult Lä-Euroopa turule). Tähelepanu pöörati karjakasvatusele (või, peekon ja munad).
Tööstuses oli oluline see, mille tooraine oli Eestis saadaval – puidutööstus ja põlevkivitööstus. Põlevkivitööstus tekkis I ms ajal, 1916. hakati kaevandama, aga 20. kriisi tingimustes ühe rohkem. Põlevkivitööstus eeskätt põlevkivikeemia. Toodangut viidi Eestist välja ja muid nii palju, et suudaks täita siseturunõudmise.
Rahareform
1928 – mark ja penn
1929 – kroon ja sent (100 marga eest saadi 1 kroon)
Võib öelda, et 20. aastate teine pool oli edukas. Välispoliitika esimeseks peaprobleemiks oli teistelt riikidelt tunnustuse saamine. Juriidilise tunnustamiseni jõuti alles 1921. aastal (olulisemad lääneriigid). Alguses suhtuti üsna ettevaatlikult (Pariisi rahukonverentsile ei kutsutud). Pärast seda, kui saadi aru, et NV on püsivam nähtus, siis asuti rohkem Venemaast eraldunud uusi väikeriike tunnustama.
Uute riikide puhul oli 2 julgeolekuriski: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa (20. oli suhteliselt nõrk ja seega ka risk väike). 1924. aastal 1. detsembril üritati Eestis riigipööret – kohalikud kommunistid + Venemaa omad, kes salaja üle piiri tulnud. Õnnestus leida ka mõned kaasaminejad ja üritati siis üle võtta strateegilisi punkte (Balti jaam, (sõja)lennujaam, postkontorid). Mässajatel olid ka osa toetajaid sõjaväeosades, kus üritati ka sõdureid enda poole saada, aga siiski kukkus läbi.
20. aastate alguses tehti Balti liidu moodustamise katse (So, E, Lä, Le, Po). See aga kukkus läbi. Soome hakkas end identifitseerima rohkem põhjamaana. Leedut ja Poolat oli raske ühe “laua“ taha saada, kuna Poola oli hõivanud Vilniuse ja Vilniuse piirkonna, neil oli omavaheline konflikt. Kahe maailmasõjavahelisel ajal oligi Vilnius ja seda ümbritsev piirkond. Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure “žesti“, et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda.
Hoolimata vastuoludest(piiriküsimus – selle tõmbas kaardile Antandi esindaja, ei arvustanud lätlaste/eestlaste tasakaalu, Valga linn jagati pooleks. Nt Läti tahtis endale Ruhnu saart – seal rannarootslased .) jõuti Eesti ja Läti vahel kaitseliidu lepinguni (1923). Suurriigi toetust ei leitud ja Lätistki polnud erilist abi. Lätil probleem leida suurriikide toetust.
SUUR KRIIS (1930-1934)
omavahel põimusid:
1) majanduskriis - Miks paljud ettevõtted/põllumehed läksid pankrotti?
Oli tingitud 1929. aastal alguse saanud maj. kriisist usas?
V: Tollimaksud tõusid ja välismaine turg kadus ära. Olid võtnud palju laenu ja kui toodangul polnud turgu, ei suudetud laene tagasi maksta.

sisepoliitiline kriis – rahvas süüdistas erinevates hädades poliitikuid (parteide omavahelised võitlused). Eesti põhiseaduses ponud tasakaalustavat jõudu riigipea näol.

põhiseaduse kriis – kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud
II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem . Tal olid väga ulatuslikud volitused : sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts.
Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister . Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20-aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik.

• võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934.
  

1934. alguses olid toimunud KOV valimised – seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu. Mõningates valdades said vapsid jõudu juurde. Hakkas allkirjade kogumine riigivanema kandidaatite toetamiseks. Kõige rohkem sai vapside kandidaat A. Larka
Riigivanema kandidaadid:
1. vapsid – A. Larka 2. Johann Laidoner 3. Konstantin Päts 4. August Rei
Allkirjade kogumine pegeldas seda olukorda, et palju oli nendel neljal inimesel saada valimistel hääli. Kuna K.Päts toetuseks oli kolmas, siis aprillis toimuvate valimiste juures saaks Pätsist riigivanem – saada juurde hääli.
1934. a alguses K.Päts suutis veenda Laidoneri tegema koostööd vapside vastu. Päts oli ajutiselt Riigivanema asetäitja, siis 1934. 12. Märtsil viisid Päts ja Laidoner läbi riigipöörde, mis oli suunatud vapside vastu (et need võimule ei saaks). Riigipöörde teostamisel kasutasid ära sõjakooli aspirante(mehed, kes omandasid sõjakoolis haridust, aga pole saanud veel ohvitserideks), kes võtsid oma kontrolli lla riigikogu, valitsushooned ja asuti arrreteerima vapse – neid süüdistati riigipöörde katses. Päts ja Laidoner olid võimul, seetõttu saidki seda teha. Esialgu kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord , siis selle tingimustes kogunemised ja meeleavaldused olid keelatud.
Valimised, mis pidid aprillis olema, lükati edasi. 1934. Sügisel pikendati aastaks ja kuni 1939. Aasta sügiseks pikendati neid. Kujuneski välja autoritaarne diktatuur. Kui 1934. Sügisel tuli riigikogu kokku, siis istung lõpetati ja kokku enam ei kutsutud – riigikogu saadeti vaikivasse olekusse. Ebakindlates oludes olid ka teised pärast I ms riigid diktatuurilikud, aga võib-olla ka oli tegemist Pätsi ebakindlusega.
Kogu see olukord, mis oli, on hakatud kutsuma vaikivaks ajastuks:

riigikogu koos ei käinud

kehtestati tsensuur

kehtestati üheparteisüsteem – ainuke partei oli Pätsi ja Laidoneri toetuseks loodud Isamaaliit
Selleks, et opositsioon ei saaks oma sõnumit levitada, oli opositsiooni esindajaks Jaan Tõnisson (Pm toimetaja ), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine:

nimede eestistamise kampaania – saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu .

sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni – Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania – peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma koht, kuhu lipp heisata või siis talude puhul oleks õue peal lipumast

kodukaunistamise kampaania – taheti maal talude ümbrust korrastada, et sinna rajada aed, eraldi oleks karjaõu ja puhas õu. Talude ümber võiks ümber istutada marjapõõsaid, puid. Ka see, et õpetati kardinaid valmistama/kuduma, et neid akende ette riputada ja vaipu tegema ja üldiselt kõik pahn hoonete ümbert ära koristada .
Kuna Pätsi võimu ajal majanduslik olukord hakkas paranema (tingitud 33. Aasta Tõnissoni juhatuse juhitud krooni devalveerimisest ja ka üleüldine maailmamajandus hakkas kriisist väljuma), aga majanduslikku edu hakati nimetama Pätsi teeneks, mis tegelikult ponud õige. Pätsi võim 30. II poolel on rahva ajaloolises mälus pigem positiivne periood, ka vb sellepärast, et tuli nõukogude võim, siis sellele eelnev oli hea.
Lk 53 Pätsi seletused Riigikogus:

Rahvast on vaja ravida, rahvas on haige, sest on üles ässitatud(vapside poolt), kus ühel pool on viha ja kättemaks, teisel pool kartuselaine. Seetõttu ei suuda ise otsuseid langetada – on vaja võtta õigus üle, et teha ise otsuseid.
10.01.2012
34. aasta märtsis päts ja Laidoner visid läbi riigipöörde – vaikiv ajastu. Polnud lubatud ühegi partei tegevus välja arvatud Isamaaliit – tsensuur ja kaitseseisukord.
1936. aasta lõpuks arvatavasti tundis Päts end võimul üpris kindlana ja st aasta II pooles käis välja ettepaneku koostada EV-le uus põhiseadus. Rahvuskogu, mis oli mõeldud ps väljatöötamiseks, sai küllaltki Pätsi- meelne ja ps-e projekt vastas suuresti Pätsi nägemusele.
Seadusandlikus võimus toimusid järjekordselt vga suured muutused. Riigikogu volituste aega pikendati (3>4>5 a). Uus oli see, et kui seni oli olnud riigikogu ühekojaline, muudeti see kahekojaliseks (40 riiginõukogu +80 riigi volikogu ). Riigi nõukogu moodustas ülemkoja ja sinna osad inimesed kuulusid lausa oma ameti poolest (nt Tartu Ülikooli rektor). ¼ nimetas president ja 24 valiti erinevate omavalitsuste ja organisatsioonide poolt. 80-liikmeline volikogu oli otse rahva poolt valitav. Valijate arv vähenes seetõttu, et vanust tõesteti. Varem sai valida alates 20. Eluaastast, aga vastavalt III ps-le, tõsteti seda 22-le.
Riigipeaks oli president ja see oli otseselt kodanike poolt valitav.
Täitev võim (valitsus+ peaminister) nimetati valitsusse presidendi poolt ja valitsus andis ka presidendile aru. Kui rahvas sai I ja II ps alusel kolmel moel oma kõrgemat võimu teostada (riigikogu, referendumil osaleda, rahvaalgatust teha), siis III-l rahvaalgatuse alustamine puudus.
Hakkas kehtima 38. Aastast ja seda aega on nimetatud juhitava demokraatia perioodiks. Aga reaalselt saab rääkida autoritaarsest perioodist – kaitseseisukorra pikendamine , tegutsema jäi ainult üks partei (Isamaaliit), tsensuur kehtis jätkuvalt. Ainus muutus, et uuesti kutsuti kokku riigikogu (mis aga seadusandlusega ei tegelenud). Kõige tähtsamad seadused tulid välja presidendi dekreetidena.
MAJANDUS 30. Aastate II poolel
Riigi roll majanduses kasvas seetõttu, et laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid, aga suurendati ka riigi osalust eraettevõtetes. 30. II poolel pöörati tähelepanu tööstusele. See oli pigem majandusliku õitsengu periood ja maj. Olukorra parandamist seostati Pätsi isikuga , kuigi tegelikkuses enne võimuhaaramist oli tehtud oluline otsus – Eesti krooni devalveerimine ja üldine Euroopa olukord muutus paremaks. Seda näidati pigem kui Pätsi teenet .
Kuna Saksamaal tuli diktatuur ( Hitler ), muutus Eesti olukord keerulisemaks, sest 30. Aastatel kerkis Venemaa kõrvale ka Saksamaa oht. Selleks, et teravnenud situatsioonis vastu pidada, üritati uuesti koostööd teha oma naabritega ja 1934. Moodustati Balti Kolmikliit (Antant). Osalised olid E, Lä, Le ja see nägi ette majanduslikku ja kultuurilist koostööd ning tähendas ka seda, et kolme riigi välisministrid peavad regulaarseid kohtumisi. Aga et tagada julgeolekut, polnud ühelgi selles suhtes mingit seisukohta.
1938. aastal kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks, aga kuna ükski riik ei olnud valmis Eesti neutraalsust garanteerima, siis sellel kuulutamisel polnud mingisugust kasu julgeolekule. Oma rolli mängis ka see, et Eesti polnud demokraatlik riik, vaid autoritaarne riik.
Kultuurautonoomia – vähemusrahvustele antud õigus iseseisvalt oma kultuurielu juhtida ilma riigipoolse sekkumiseta. Selleks, et nad saaksid seda kultuuri juhtida, anti neile õigus luua kultuurasutusi. Vähemusrahvustena käsitleti neid, keda oli vähemalt 3000. EV-s oli neid 4 – venelased , rootslased , juudid ja sakslased. Aga reaalselt seda võimalust luua kultuuromavalitsuse asutused kasutasid sakslased ja juudid. Muud said oma õigusi teostada KOV raames.
Rootsi – Vormsi , Ruhnu, Noarootsi (enamus lahkus seal 43. Ja 44. Aastal)
Kultuurkapital, loodud 1925. Aastal, on kultuuri finantseeriv asutus. Alkoholiaktsiis , tubakaktsiis ja lõbustusmaks. 6 sihtasutust, mis esindasid erinevaid kultuuri valdkondi.
11. 01. 12
1. Milline muutus toimus hariduses?
Kogu haridussüsteem muutus eestikeelseks, sest enne oli olnud kõik vene keeles.
EV-s tegi haridussüsteem läbi mitmeid muutusi:
1920-
I algkool (6 klassi, mis oli kohustuslik ja tasuta) II gümnaasium (5 klassi)
Tegelikkuses ei saadud kätte 6-klassilist haridust, kuna kooliskäimise ajal oli vaja teha tööd.
1934- koolireform: I algkool (4 klassi) II keskkool (5 klassi) III gümnaasium (3 klassi)
See tõi kaasa proteste, sest kohustuslik haridus oli vähemat aega. Koolihooned olid ka 6-klassilistele tehtud.
1937- uus koolireform I algkool (6 klassi) II progümnaasium (5 klassi) > reaalkool (3 klassi) III gümnaasium (3 klassi)
EV ajal ehitati uusi koolihooneid, mis oli projekteeritud eraldi koolihooneks. Pärnus Hansa ja Rääma koolihoone.
Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse . Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks.
Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport , muusika )
kirjandus: A.H. Tammsaare „Tõde ja Õigus“, Siuru ja Arbujad
kunst: Tartus ühing „Pallas“, Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti „Absindijoojad“
sport: Kreeka- rooma ja vabamaadluse kuld – Kristjan Palusalu , Paul Keres
muusika: lauluseltsid , vaimulika muusika areng ( koorilaulud , kammermuusika) Ernesaks „Hakkame mehed minema“
Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60)
Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist).