Liikumine alusahriduses (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KUIDAS JAGUNEVAD ÜLDARENDAVAD HARJUTUSED OMA TOIMELT?
MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU?
MILLISED ON LIIKUMISÕPETUSE VORMID LASTEAIAS?
MIKS JA KAS EELISTADA ÜAH TEHES VAHENDEID?
KUIDAS ON LÕIMITUD LIIKUMISÕPETUS TEISTE AINEVALDKONDADEGA?
MILLISTEST OSADEST KOOSNEB LIIKUMISTEGEVUSE TUND?
MILLINE ON TUNNI SISSEJUHATAVA OSA EESMÄRK?
Keskkonnas hakkama saada Need 10 MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA?
MIS ON LÄHTEASEND JA KUIDAS TA JAGUNEB?
Kus oleks võimalik hinnata laste kehalisi 20 MILLEGA TULEKS LIIKUMISMÄNGUDE TEOSTAMISEL ARVESTADA?
MIKS ON LIIKUMISMÄNGUDE MÄNGIMINE OLULINE?
Kes vastutab ja juhendab?
Mitmesuguste raskuste ületamine aitab kaasa julguse ja enesekindluse tekkimisele 30 MILLEST SÕLTUB KEHAHOID?
MIKS ON OLULINE ET MEIL OLEKS ÕIGE KEHAHOID?
MIS PÕHJUSTAB RÜHIVIGADE ARENGUT?
MILLISEID KEHALISI VÕIMEID ON VÕIMALIK LÄBI MÄNGUDE ARENDADA?
MILLEGA TULEKS MÄNGUDE VALIKUL ARVESTADA?
MILLEST SÕLTUB LAPSE LÜLISAMBA EHITUS?
KUIDAS ÄRA TUNDA AKTIIVSET JA PASSIIVSET RÜHTI?
MIS ON PEAMISTEKS RÜHIHÄIRETE TEKKEPÕHJUSTEKS?
Milline on õpikeskkond kus tegevus toimub ja kuidas on tegevus organiseeritud?
Kuidas reguleerida-varieerida mängu ja selle koormust?

Lõik failist

NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON . Põhliiikumised – kõnd , jooks , hüppamine, hüplemine jm; Asendid – seismine , istumine , lamamine , ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine ( maas ), pöörded (püsti), painutused , kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked , heited, püüdmine , veeretamine, löömine, põrgatamine jm.

NIMETA MOTOORIKA ARENGU ETAPID. Algetapil kujuneb välja 2 - 3 aastaste laste põhiliigutusoskuste teatav tase, kuid liigutused ei ole veel rütmilised ja koordineeritud; Põhietapil 3 - 5 aastat suudavad lapsed oma liigutusi juba kontrollida ja paranenud on koordinatsioon ning rütm . Põhiliikumised on saavutanud taseme, kus on võimalik hakata arendama kehalisi võimeid;Väljakujunenud 6 – 7 aastaste laste etapil on põhiliigutused väljakujunenud.Laps sooritab põhiliikumisi pingevabalt, säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu.Sooritus paraneb pidevalt, s.t. harjutusi tehes kasutab laps mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama koordineeritult.

MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased üldteadmised (ohutus, hügieen , oskus kuulata käskluseid); põhiliikumised (kõnd, jooks, ronimine , roomamine , hüpped, visked, püüdmine); liikumismängud (tugevdada tervist, arendada vastupidavust , kiirust ja tähelepanu);erinevad spordialad ( võimlemine, sportmängud , ujumine , suusatamine );tants ja rütmika ( rütmilised kõnnid ja harjutused, loovliikumine ja tants )

MILLISED ON LIIKUMISÕPETUSE VORMID LASTEAIAS? 1. organiseeritud liikumistegevus Võimlemisharjutused, põhiliikumised ja liikumismäng; Spordialad: võimlemine kelgutamine , suusatamine; Tants ja rütmika; Loovliikumised, matkimine ja fantaasiavõimlemine; Liikumisteadmised ( vestlused spordist, olümpiast jne.); Pallimängud . 2. tervistavad tegevused: Hommikune liikumine- tants, rütmivõimlemine meeleolu loomiseks;Päevane liikumine ja sirutusharjutused vajadusel puhkepausid õppimise vahel;Õuetegevused. 3.aktiivne puhkus ja üritused: Spordipäev;Spordipidu;Tervisepäevad;Perespordipeod;.Laste iseseisev tegelemine liikumisega.4. tegevused looduses: Tervisematkad;Loodusliikumine;Vaba aeg

KUIDAS ON LÕIMITUD LIIKUMISÕPETUS TEISTE AINEVALDKONDADEGA? Kasvatuspõhine: 1.Kehaline/füüsiline 2. Vaimne/ intellektuaalne 3. Eetiline/ esteetiline -Esteetiline- ilu nägemine harjutuste sooritamisel ja liigutustes ainete vaheline – erinevate ainevaldkondade vahel ühisosa loomine

NIMETA SISU JA ÜLESANNETE POOLEST ERINEVAID LIIKUMISTEGEVUSE TUNDE? 1.Tegevus, kus tähelepanu pööratakse uute harjutuste tutvustamisele ja õpetamisele; 2) Tegevus varem õpitud oskuste kordamiseks ja täiustamiseks; 3) Segatüüpi tegevus, kus uue materjali õppimine on seotud kordamisega või varemõpitu kinnistamisega;4) Kinnistavad kontrolltunnid, kus kindlaksmääratud perioodi järel vaadeldakse ja analüüsitakse oskusi harjutuste sooritamisel, liigutuste täpsust ja võimet mängida erineva sisuga liikumismänge.

MILLISTEST OSADEST KOOSNEB LIIKUMISTEGEVUSE TUND? Sissejuhatav osa; Põhiosa ; RAHULIK lõpuosa

MILLINE ON TUNNI SISSEJUHATAVA OSA EESMÄRK? Organiseerida lapsi tegevuseks; Koondada laste tähelepanu; Luua positiivne meeleolu; Valmistada lapse organism ette üldarendavate harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks.

MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA? olulisemate liigutusoskuste ja kehaliste võimete arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine

ISELOOMUSTA TUNNI LÕPUOSA1.Viia harjutuste ja liikumismänguga ergutatud lapse organism rahulikum füsioloogilise seisundini; 2. anda tunnist tagasiside ning kiita lapsi.

KIRJELDA JA ISELOOMUSTA ÜLDARENDAVAID HARJUTUSI. 1. Igas tunnis tuleb kasutada harjutusi kõigile suurematele lihasrühmadele (parema ja vasaku käe-ja jalalihastele, selja-ja kõhulihastele jne.);2. Painutusi sooritatakse mitmesugustest lähteasenditest, mitmesuguses suunas ja tempos ;3. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selja-ja kõhulihaste tugevdamisele,õlavöötmelihaste arendamisele, et kujuneks õige rüht ning harjutuste sooritamise käigus tuleb laste tähelepanu pöörata just selja sirutamisele ja ilusale rühile 4. ÜAH sooritavad tavaliselt kõik lapsed koos, ühtses rütmis ja tempos(individuaalses temos sooritatakse raskemaid kõhu- ning seljalihaste jõudu arendavaid harjutusi).5. Võimlemine võib toimuda kas (ringjoonel, maleasetuses või avarivis).

MILLELE TULEKS ENAM TÄHELEPANU PÖÖRATA ÜLDARENDAVAID HARJUTUSI VALIDES? 1.Õpitakse üksikuid lihaseid pingutama ja lõdvestama, juhtima kehaosade liigutusi ja koordineerima nende tegevust. (harjutused tuleb järjestada nii, et tegevuses oleksid erinevad lihasrühmad vahelduvalt s.t. pärast antavat koormust lihasrühmale järgneb puhkus);2. Harjutused oleks valitud kõikidele suurematele lihasrühmadele (parema ja vasaku käe-ja jalalihastele-, selja-, kõhu-ja küljelihastele);
3. Harjutusi tuleks teha ka randme-ja hüppeliigesele, sõrme - ja varbalihastele ning näo miimilistele lihastele (erinevad näoilmed – kuri, lõbus);4. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selja-ja kõhulihaste tugevdamisele, õlavöötmelihaste arendamisele (sõltub kehahoid );5. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad ja nende mõju täpselt määratletud; 6. Harjutuste valikul tuleb lähtuda tegevuse ülesannetest ja tingimustest 7. Õpetamisel tutvustab õpetaja lapsi põhiliste lähteasenditega: Käte asenditega, liigutustega (tõstmine, langetamine, hoog , lõdvestamine, kõverdamine , sirutamine, ringitamine, vibutamine); Jalgade asendid ja liigutused- tõus päkkadele, laskumine kükki, kägarasse, kõverdamine, sirutamine, hood ette ja taha, kõrvale; Kere liigutused- painutused, kallutused, pöörded, pöördpainutused.

MIS ON LÄHTEASEND JA KUIDAS TA JAGUNEB? Lähteasend on asend, millest algab harjutus. Algseis – seis kannad koos, varbad avatud Harkseis – seis harkisjalu sulgseis – seis suletud pöidadega Põlvitus – asend põlvedel, jalad koos, pöiad sirutatud Põlvitus paremal (vasakul) – põlvitus paremal (vasakul) põlvel, teine jalg ees tallal Toengpõlvitus – põlvitus, käed maas, käed ja jalad on kerega nurkselt Harkpõlvitus – asend põlvedel harkisjalu Põlvitusiste – põlvitus, iste kandadel Kükk – asend päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega , selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel ja päkkadel, nägu allapoole, keha sirutatud Toenglamang küünarvartel – lamang toengus küünarvartel ja päkkadel, nägu
allapoole keha sirutatud Tagatoenglamang – lamang toengus sirgetel kätel ja kandadel, nägu ülespoole Toenglamang kõverdatud jalgadega – lamang toengus sirgetel kätel ja taldadel,jalad kõverdatud nägu ülespoole

KUIDAS JAGUNEVAD ÜLDARENDAVAD HARJUTUSED OMA TOIMELT ? 1. Hooharjutused- ülesandeks on õpetada lihaseid vahelduvalt pingutama ja lõdvestama. Õpetatakse tunnetama ja kasutama kere raskust ja hoogu. Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid ning nende vahelisi sidemeid painduvus -venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks koolieelikutel kasutatakse peamiselt dünaamilisi jõuharjutusi (seotud pideva liikumisega). Nende harjutuste osa üldkehalisel arendamisel on väga oluline;3. Painduvus-venitusharjutused – kasutatakse lihaste ja liigeste liikumisvõime arendamiseks. Neid harjutusi viiakse läbi pärast hoo-või jõuharjutusi, et lihased ja nendevahelised kõõlused oleks ette valmistatud;4. Lõdvestusharjutused – ülesandeks kõrvaldada lihastest liigne pinge. Nende harjutuste abil omandatakse lihaste lõdvestamise oskus. Järjesta üldarendavad harjutused.

MIKS JA KAS EELISTADA ÜAH TEHES VAHENDEID? 1.vahendite kasutamine muudab harjutused mitmekesisemaks;( samade harjutuste kordamine, mis on vajalik liigutusvilumuste kujundamiseks lastel, muutub pikapeale igavaks. samade harjutuste kordamine kasutades erinevaid vahendeid tundub aga uus ja põnev ),2. vahendite kasutamine muudab harjutused lastele konkreetsemaks, arusaadavamaks ja suurendab lihaskoormust;3. vahenditega harjutusi sooritades on õpetajal parem jälgida harjutuste ulatust;4. lapsed õpivad teadlikult oma liigutusi suunama ja kontrollima. 5. Vahendit kasutades saab teha hoopis uusi harjutusi ( astumine üle kepi või hüpitsa seda käest lahti laskmata; kepi või hüpitsa viimine sirgete kätega ülalt taha; koos jalgade viimine üle hüpitsa põrandal istudes ) 6.Harjutusi läbi viies väikevahenditega (käbid, väikesed pallid, lühikesed nöörid, korgid) saab arendada sõrmede osavust ja peenmotoorikat;7.Teatud suuremõõtmelised vahendid (langevari, ujumisnuudel, pikk nöör ) võimaldavad sooritada erinevaid harjutusi üheskoos grupis ja arendada koostöö oskust.

MILLEGA PEAB ÕPETAJA ARVESTAMA, KASUTADES ÜLDARENDAVATE HARJUTUSTE SOORITAMISEL VAHENDEID? 1.vahendite hulk, mida tunnis kasutatakse peab vastama laste arvule; 2.õpetajal peab olema samasugune vahend (mõõtmetelt suurem); 3. vahendid tuleb valmisseada enne tundi; 4. tuleb läbi mõelda vahendite jaotamine lastele ja ära korjamine; 5.enne kui alustada harjutusi vahendiga, tuleb lastele seda eelnevalt tutvustada;6.vahendi asend ja liikumissuund- üles, alla, ette, taha, kõrvale, selja taha, rinnale jne. – ühtib analoogiliste käte asendite ja liikumissuundadega.

MILLISEID OSKUSEID NIMETATAKSE PÕHILIIKUMISOSKUSTEKS JA MILLEKS ON VAJA NEID OMANDADA? Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, ronimine, veere . Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada. Need oskused on ka täiskasvanu jaoks liikumise aluseks ja baasiks, et õppida teisi liikumisviise. Baasmotoorika oskused mõjutavad elukvaliteeti, sellel põhjusel on eelkooliiga vastutav periood põhiliikumis-oskuste omandamiseks.

ANDA LÜHIÜLEVAADE, KUIDAS ARENEVAD EELKOOLIEAS PÕHILISED BAASMOTOORIKA EHK PÕHILIIKUMISE OSKUSED JA MILLELE ON VAJA NENDE ARENDAMISEL TÄHELEPANU PÖÖRATA: Kõnd ja jooksmine ; Roomamine ja ronimine; Hüplemine ja hüppamine; Viskamine ja püüdmine? kõnd ja jooks eesmärk: arendada ja tugevdada alajäsemete lihaseid; stimuleerida hingamise-, vereringe ja ainevahetuse arendamist ; soodustada jalapöia väikeste lihaste arendamist ja tugevdamist (ennetada lampjalgsust). Põhiliikumiste abil õpib laps kiiresti kõndima ja jooksma. Arenevad ja tugevnevad jalalihased. Lapsed armastavad joosta ning teevad seda meelsasti. seda liikumise tahet ei tohiks aga täiskasvanute poolt maha suruda. Kõnniharjutusi kasutatakse tunni algul, lõpus ja rahustava harjutusena suure liikuvusega harjutuste ja mängude järel. Õpetama peaks lapsi liikuma loomuliku kätetööga, õpetama jalgu tõstma ja esemetest üle astuma . Pöörata tähelepanu jalgade ja käte pingevabale liikumisele ja liigutuste koordinatsioonile; Ilusale rühile; Kõnd ringjoonel ja läbisegi asetuses; Kõnd tempo ja suuna muutmisega; Kõnd päkkadel, kandadel, pöia välisservadel; Kõnd rullumisega kannalt päkale. Roomamine ja ronimine; eesmärk:1. õpetada ületama mitmesuguseid takistusi (põrandal, kaldpingil, varbseinal).2. arendada kõiki suuri lihasrühmi (õlavöö-, kere-, jalgade lihased) ja ka väiksemaid lihaseid; 3. kasvatada lastes julgust , osavust ja koordinatsiooni. Ronimisharjutusi õpetades tuleb alustada roomamis-ja ronimisharjutustega põrandal Üle ronimine – käpuli, toengpõlvitusest; Pugemisharjutus – käpuli, kõhuli või toengpõlvituses poetakse millegi
alt läbi; Ronimine juurdevõtusammuga; Vahelduva sammuga ronimine Hüplemine ja hüpped Eesmärk: 1. Aitab kaasa vereringe – ja hingamissüsteemi arengule; 2.Arenevad kogu kere lihased; 3. Soodustab liikuvuse, vastupidavuse, osavuse, julguse ja liigutuste koordinatsiooni arengut; 2 – 3 astased ei oska veel tõugata mõlema jalaga koos, maandutakse
raskelt täistallale. Kuna pöid ei ole veel väljakujunenud, siis hüpetega tuleb olla ettevaatlik (trauma oht). Nii noored lapsed ei oska veel hüpata kaugust ega kõrgust. 3 – 4 aastastega Selles vanuses lastele on jõukohased kõige kergemad hüpped ja
hüplemised, sest jäsemed, kerelihased ja koordinatsioon ei ole veel küllaldaselt arenenud.Õpetada allavetrumist, äratõuget, õhulendu kasutades erinevaid hüplemis-ja hüppeharjutusi. 6 – 7 aastased oskavad juba tõugata. Õpetada maandumise õiget
tehnikat . Visked ja püüdmine Eesmärk: 1.Arendada osavust; 2.Arendada silmamõõtu; 3.Soodustada kõigi lihasrühmade, eriti käte-ja õlavöötme tugevdamist; 4.Arendada liigutuste koordinatsiooni. Viske-ja püüdmisharjutused on küllaltki rasked, sest laste silmamõõt ja koordinatsioon on vähe arenenud. Esemete viskamine on lihtsam kui püüdmine. 3-4 aastaste laste viske harjutamiseks. Noorema vanuserühma lastel ei ole veel jõukohased visked kaugusele ja täpsusele, sest sellised harjutused nõuavad head

MILLEGA TULEKS LIIKUMISMÄNGUDE TEOSTAMISEL ARVESTADA? 1.Lastele tuleb mängu sisu lühidalt selgitada (reeglid, asetus , võitja); 2.Mängu valikul tuleb arvestada ka laste eelistusi. Poistele meeldivad võistlusmängud , erinevad palli- ja jooksu ning kullimängud. Tüdrukud eelistavad osavusmänge ja rütmilise liikumisega tegevust. 3.Tuleb arvestada ka asukohaga, kus mänge mängitakse ( saal , õueala ).

MIKS ON LIIKUMISMÄNGUDE MÄNGIMINE OLULINE? sest:1. Liikumismäng pakub positiivset emotsiooni;2. Paraneb kõikide organite ja süsteemide talitlus ning selle tulemusena kindlustatakse lapse normaalne areng, mis lapse kasvamise, tervise tugevdamise ja kehalise arendamise seisukohalt on väga tähtis;3. Laps rahuldab oma loomupärast liikumisvajadust õpetlikus ja huvitavas vormis;4. Liikumismängudes kinnistuvad mitmesugused õpitud liikumisvilumused, mida lapsed õpivad kasutama erinevalt, vastavalt mängus tekkinud olukordadele; 5. Liikumismängude abil arenevad selles eas kõige paremini laste kehalised võimed; Näiteks: jooks põiklemisega tagaajaja eest, täpsusvisked jms. arendavad osavust: 6. Mängud, kus kasutatakse eelnevalt õpitud matkimis-või võimlemisharjutusi arendavad peamiste lihasrühmade jõudu; 7. Samuti mängides mänge suurel pinnal ja huviga areneb vastupidavus; 8. Liikumismängus peab laps täitma kokkulepitud reegleid, mis reguleerivad laste tegevust ja käitumist mängu ajal, sunnivad end tagasi hoidma ja soodustavad vajalike positiivsete iseloomujoonte ja omaduste kujunemist; 9. Mängureeglitest kinnipidamine ja mängus esinevate mitmesuguste raskuste ületamine aitab kaasa julguse ja enesekindluse tekkimisele; 10. Mängus saab laps iseseisvalt otsustada, kuidas toimida, et saavutada eesmärk.Koos sellega areneb iseseisvus , aktiivsus, arukus ja loominguline mõtlemise võime;11. Liikumismängud aitavad kaasa fantaasia ja loovuse arengule. Matkides mängudes erinevaid tegevusi, kasutavad lapsed praktiliselt neid teadmisi, mis neil on inimestest, loomade, lindude, putukate elust ja tegevusest, loodusnähtustest jne.
12. Liikumismängud mõjutavad ka laste esteetilist kasvatust. Sellele aitavad kaasa mängud muusika saatel. Need on emotsionaalsed, aitavad arendada liigutuste ilu ja rütmitunnet.Näiteks: Mängujuht , vastavalt mängu sisule , hindab mängijate asendite ilu;13. Erinevate ainevaldkondade lõimimine on liikumisõpetuses väga tavapärane. Liikumismängude käigus on võimalik edukalt lahendada ka mitmesuguste teiste ainevaldkondade ülesandeid. Näiteks: kõne – ja sõrmemängud , laulmine ja rütmitunnetus, matemaatika ja arvutamine, keskkond ja ohutus, liiklus jne.

MILLISEID KEHALISI VÕIMEID ON VÕIMALIK LÄBI MÄNGUDE ARENDADA? Osavust arendavad: vahendid, kiire üleminek ühelt tegevuselt teisele, täpsusvisked, hüplemine hüpitsaga, erinevad liikumised hoonööriga, tasakaalu säilitamine jne. Kiirust arendavad: reageerimine, signaalid ja käskluste täitmine, lühikesed kiired ülejooksud. Jõudu arendavad: Hüplemis-ja hüppemängud, raskemate esemete edasiandmine, kandmine ja heitmine (topispallid), Viskemängud Vastupidavust arendavad: ülejooksud (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, Pidevalt suurt liikumist nõudvad mängud (kullimängud, keksimismängud)

MILLEGA TULEKS MÄNGUDE VALIKUL ARVESTADA?et mäng vastaks :# mängijate vanusele, arvule, kehalisele ettevalmistusele, huvidele ja tervislikule seisundile; #eesmärkidele, mida püütakse teatud mängu abil saavutada- tähelepanu koondamine , kasvatuslike ülesannete lahendamine, ühtede või teiste kehaliste võimete arendamine, liigutusoskuste ja –vilumuste kujundamine või kontrollimine jne; #mängukohale- väljak , suur või väike ruum, maastik jne.; #mänguajale lasteaia päevaplaanis- hommikul enne sööki , enne või pärast hommikust õppetööd väljas viibimise ajal, õhtupoolikul, jalutuskäigu ajal jne.;# aastaajale ja ilmastikuoludele

KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB: MÄNGU SELGITAMINE ; JUHTMÄNGIJA VALIK. Mängu tuleb seletada nii, et kõik sellest aru saaks. Mängu tuleb seletada järgmise plaani järgi:#Mängijate asetus;#Mängu käik;#Mängu eesmärk – võitja selgitamine;#Mängu reeglid; Juhtmängija valik: 1.Mängujuht ise on juhtmängija. Peamiselt lasteaia nooremas vanuserühmas;2) Mängujuht (õpetaja) määrab juhtmängija. Näit: kullimängus hea füüsilise koormustaluvusega lapse; #Kasvatuslikust seisukohast on vaja, et kõik lapsed saaksid täita juhtmängija ülesandeid; #Mängujuht võib juhtmängijaks määramist kasutada lapse esiletõstmiseks;3) Juhtmängija valitakse liisusalmiga. Juhtmängijaks saab see, kellele satub viimane sõna.4) Juhtmängija valitakse kehaliste harjutuste sooritamise järgi.(kaugus- kõrgushüpe , täpsusvise, võidujooks, hüpitsaga hüplemine ); 5) Mängijad ise valivad juhtmängija.

ETTEVALMISTUS (saali valmisolek, riietus, vahendite käepärasus, kas harjutused on peas? Jne.);1. kuidas lapsi organiseerida tegevuseks ( koondada ja rivistada);2.kuidas aktiviseerida nende tähelepanu, et selgitada tegevust; 3.milliseid võtteid ja nippe kasutada, et (luua ergas ja positiivne meeleolu). 4. milline on õpikeskkond , kus tegevus toimub ja kuidas on tegevus organiseeritud? ( saal, õueala, rühmaruum, kaugemal…)5. milliseid vahendeid tegevuses kasutatakse. 6. kuidas selgitada mängu (mängijate asetus, mängu käik, mängu reeglid, võitja)7. kuidas korraldada mängu alustamine ja lõpetamine ;8. kuidas reguleerida-varieerida mängu ja selle koormust? reguleerimine: aeg-ruum-kordade arv varieerimine: soorituse viisi muutus. näiteks: jooksult kõnnile 9. liikumistegevusest tagasiside andmine ( arengutaset võrdleme eeldatavate tulemustega)..

NIMETA LIIKUMISTEGEVUSE VORMID; põhiliikumised: kõnd, jooks, ronimine, roomamine, veeremine, hüppamine ja hüplemine, visked, ja püüded. üldarendavad harjutused; liikumismängud; tants ja rütmika; loodusliikumine; erinevad spordialad

KIRJELDA TRADITSIOONILIST SPORDIPÄEVA (eesmärk, tegevus); eesmärk: viia vanemate rühmadega (5 – 7 aastased) läbi traditsiooniline spordipäev, kus oleks võimalik hinnata laste kehalisi võimeid. läbiviidavateks aladeks: #hoota kaugushüpe ;#150 g liivakoti vise nii parema kui vasaku käega;# selililamangust istesse tõus 30 sekundi vältel;#istest ettepainutus;# 4x10 m süstikjooks;# 3. min. vastupidavusjooks

TOO VÄLJA SPORDIÜRITUSTE JA LIIKUMISPIDUDE EESMÄRGID. (Mille poolest eesmärk erineb traditsioonilisest spordipäevast?); #Tuua vaheldust igapäevasesse liikumistegevusse;# Luua võimalus kõikidel lastel koos aktiivselt aega veeta;# Võimalus kaasata peresid üritustel osalema ; #Spordiürituste ja liikumispidude kaudu anda edasi lastele erinevaid liikumisalaseid teadmisi pöörates tähelepanu maailmas toimuvatele spordisündmustele;

MILLELE TULEKS TÄHELEPANU PÖÖRATA SPORDIÜRITUSE JA LIIKUMISPEO ETTEVALMISTAMISEL? 1.tegevuse eesmärk (mis on antud liikumispeo või ürituse eesmärk, miks korraldame?);2. õppe ja kasvatustegevuse eeldatav tulemus;3. rühmade jaotus - osalejate vanus ja arv, kui mitu rühma osaleb, laste võimed (terve maja, üksikud rühmad, väikesed/suured lapsed) 4. koht kus üritus toimub (saali või õueala kaunistamine teemale vastavalt 5. seostatus teiste ainevaldkondadega.6.ettevalmistus, materjalid ja vahendid tegevuse jaoks ( muusika , spordivahendid, kostüümid peojuhtidele ja ka vajadusel lastele); 7. tegevuse lühikirjeldus. mida lapsed saavad teha ( sportlikud ülesanded, liikumismängud jne.). kes vastutab ja juhendab? 8. .ürituse lõpetamine (auhinnad, diplomid, üllatused); 9. kokkuvõte ja analüüs (kuidas õnnestus, mida muuta jne.)

MILLEST SÕLTUB KEHAHOID? Kehahoid sõltub:#Luustiku arengust;#Lihaskonna arengust ja toonusest;# Inimese emotsionaalsest seisundist.NB! Seega pole rüht püsiv ega muutumatu.

MIKS ON OLULINE, ET MEIL OLEKS ÕIGE KEHAHOID? #Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks, ta on tervise ning hea enesetunde alus #Rühihäirete avastamise teeb raskeks see, et rühivead tulevad hiilides ning arenevad esialgu peaaegu alati ilma vaevusteta. Kui lihate areng ei jõua järele pikkuse kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks. Häiritud on nii kehatunnetus kui keha valitsemine, millest tingituna võivad kergesti areneda rühivead.# Rühihäiretest põhjustatud muutusi tugi – liikumisaparaadis saab aga edukalt mõjutada spetsiaalsete kehaliste harjutuste abil ja ainult varajases staadiumis #Lapse rühi regulaarne jälgimine ning arengu suunamine ja toetamine kehaliste harjutustega on eriti oluline eelkoolieas, sest rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi.

MIS PÕHJUSTAB RÜHIVIGADE ARENGUT? Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud või omandatud. 1.Kaasasündinud arenguhäiretest põhjustatud rühivigade puhul on tegemist muutustega kindlas kehapiirkonnas. Enamasti struktuursed rühivead tingitud selgroo ebaõigest arenemisest looteeas. 2. Omandatud struktuurseid selgroodeformatsioone võib põhjustada sünnitrauma või põetud rasked haigused, näiteks rahhiit, tuberkuloos , lastehalvatus jne Funktsionaalsed rühivead tekivad peamiselt nõrgalt arenenud lihaste korral, sest nõrgad lihased ei suuda hoida keha normaalses asendis, rikkudes kehaosade paiknemist üksteise suhtes, st. kehaosade joondumist vertikaal - ja horisontaaltelje suhtes.

MILLEST SÕLTUB LAPSE LÜLISAMBA EHITUS? Lapse lülisamba ehitus sõltub mitmetest teguritest:1. Pärilikkus ; 2. Elutingimused; 3.Toitumine;4.Liikumisaktiivsus.

KUIDAS SAAB MÕJUTADA JA KAASA AIDATA LASTE ÕIGE RÜHI KUJUNEMISELE LASTEAED ?1.Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus , peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 minutit. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi loomuliku liikumisega – mängimisega.2.Liikumismänge valides tuleks eelkõige tähelepanu pöörata tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks.3.Rühi arengu seisukohalt on vajalik läbi viia ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut.

KUIDAS ÄRA TUNDA AKTIIVSET JA PASSIIVSET RÜHTI? Aktiivne rüht – õige kehahoid. Õige kehakasutus igapäevaelus. Passivne rüht ( lõtv kehahoid) – on üks enamlevinud funktsionaalne rühi- häire, mida esineb lastel kõige rohkem intensiivsel kasvuperioodil. #Kühmuvajunud selg:#Langetatud pea.#Õlgadevahele kadunud kael .#Lõtv ja punnis kõht. #Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud.

MIS ON PEAMISTEKS RÜHIHÄIRETE TEKKEPÕHJUSTEKS? Eelkoolieas algavat rühihäiret põhjustab: #Mängimine ebasümmeetrilises asendis (ühe käega) #Hüppamine ühel jalal #Tõukerattaga sõitmine # Magamine ainult ühel küljel Koolieas: #Pidev pikk istumine koolipingis (istumine vaheldugu sirutus – ja hingamisharjutustega) #Kauaaegne istumine ebasobivas asendis #Halb valgustus #Raske koolikott #Ebaõige toitumine #üleväsimus

MILLINE TERVISEHÄIRE VÕIB TEKKIDA HALVAST PÖIDADE FUNKTSIONAALSEST SEISUNDIST? Lampjalgsus ehk lamppöidsus on kõige levinum labajala kuju muutus, mis Iseloomustab jalavõlvi lamenemist. Lamppöia vastandiks on liiga kõrge pikivõlviga pöid ehk kaarjalg. See ortopeediline iseärasus võib olla ka pärilik. Selline pöid on äärmiselt jäik ja vajab pehmema tallaga korraliku võlvitoestusega jalanõusid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piretkala Õppematerjali autor

eksami spikker

jooks põlvitus juhtmängija lamang visked ronimine koordinatsioon kõverdatud hüplemine kehahoid püüdmine motoorika

Sarnased õppematerjalid

docx

Lapse füüsiline areng

Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe.

Bioloogia

doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998).

Kehalise kasvatuse didaktika

docx

Integreeritud liikumisõpetuse kirjaliku eksami materjal

distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid: *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles vasttutustundlikku indiv ja sots käitumist *väärtustab keh akt KELA riikliku õppekava järgi : valdkonna liikumine ja õppe-kasvatustegevuse eesmärgiks on et laps: *tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu *suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel *tegutseb akt üksi ja rühmas *mõistab kehalise aktiivsuse olulisust in tevisele *järgib esmaseid hügenieeni ja ohutusnõudeid. Liikumisõpetuse õpisisu Liikumise valdkonna sisu: *kehalise kasvatuse alased teadmised (ohutus, enesekontroll, hügieen) *põhiliikumised (roomamine, kõnd,

Integreeritud liikumisõpetus

doc

Skolioosi harjutuskava

MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi

Kehaline kasvatus

pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks. Töö võiks inspireerida kõiki spordiga tegelevaid noori, kes soovivad arendada jooksukiirust ning vajavad mõtteid mitmekülgseks harjutamiseks. Töös on kirjeldatud ja 3 ära toodud hulk kasulikke treeningvõtteid ja harjutusi ning kokkuvõte autori oma kogemustest ja eelistustest. Loovtöös kasutatud infot on kogutud spordiraamatutest, internetilehekülgedelt ja artiklitest

Treeningu analüüs

doc

Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele

lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal. Teiseks: 4 · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ülesanne tervise seisukohalt on kujundada kehaliselt aktiivset eluviisi, mis jääks püsima kogu eluks. Kolmandaks: · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse eesmärgiks on vähendada täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski; · Liikumine aitab kaasa rasvkoe hulga vähenemisele ülekaalulistel lastel - seega on abiks tervisliku kehakaalu saavutamisel ja säilitamisel; · Nii ülekaalulisus, kõrgenenud vererõhk kui ka suure tihedusega lipoproteiinide madal hulk veres on aterosklerootiliste südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid. Sageli saab nende riskitegurite kujunemine alguse lapsepõlves (Harro 2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid

Kehalise kasvatuse didaktika

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis:  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele.  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat

Lapse tervise edendamine

doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v

Kulturism

Rohkem sarnaseid