20 aastaste noormeeste keskmine kehamassiindeks. Tegu võib olla vanemas vanuseklassis parema treenitusega ja sellest sõltuvalt ka suurema mängijate lihasmassiga. II. Uuritavate tiitlivõistluste liigutusliku tegevuse (visked viskepositsiooniti, kiirrünnakud, kogurünnakute hulk, rünnakute kestus) võrdlus rünnakul olles; nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepoistsiooniti kõikide meeskondade kokkuvõttes 6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 479/703 355/499 987/2677 481/887 U20 noormehed 854/1287 350/478 975/2672 436/827 Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed
ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m) - mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked, mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked - visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt. Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt. Kolmikoht See on kõige kasulikum asend, mida ründemängija saab kasutada. See võimaldab sööta, põrgatada või visata. Iga mängija peaks üritama võtta see asend kohe palli saades. Jalad peaksid
Kahekäe-ülaltsöödul: - Mõlema käe harali sõrmed hoiavad palli mõlemalt küljelt, pöidlad on palli taga-all - Pall on pea kohal, käed küünarliigesest ja randmest kõverdatud - Mängija astub sammu ette ja kannab keharaskuse eesolevale jalale - Pall saadetakse lendu randme ja sõrmede kiire sirutumisega - Käed sirutatakse välja, pöidlad osutavad söödu suunas ette - Söödu sihtmärk on kaaslase pea 9)Mängija liikumist palliga nimetatakse põrgatamiseks. 10) 1. Visked korvi alt: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise - hüppehaakvise 2.Visked perimeetrilt ehk distantsilt: -ühekäe ülaltvise -vabavise -hüppeltvise (paigalt, söödult ja põrgatuselt) 11)Kaitsemängija liikumine toimub kindlalt kahel jalal tasakaalustatud asendis. Kaitsemängija
hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha (maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm.
heitevahenditega; * mõõtmetelt, kaalult ja aerodünaamilistelt omadustelt kõlbmatute vahendite kasutamine; * uute tehniliste elementide tutvustamine enne eelmiste elementide kinnistumist; heitevahendite raskendatud kasutamine sportlastel, kelle jõualane ettevalmistus (kõhu-, selja- ja jalalihased) pole veel vajalikul tasemel. 12 Grupi harjutused: Kergete vahendite viskamine ühe käega: * paigaltvisked * visked põlvitusest * visked kolme sammu rütmiga * visked viie sammu rütmiga Kiir-, pika- ja keskmaajooks MIDA TULEB VÄLTIDA! *tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; *sprindis vaid maksimaalsele pingutusele keskendumist, kasutamata jooksu erineva pikkusega distantsidel; * väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; * täistallal jooksmist sprindis. Märkus: Jõud ja kiirus arenevad noortel sportlastel järk-järgult. Seepärast tuleb
hüpits, rõngas, pall, lint ja kurikas. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kavaga, kus on kaks vahendit. Linti tuleb võimlejal kava jooksul hoida kogu aeg liikumises. Lindiga tehtavad liigutuses peavad olema puhtad ja selgesti eristatavad. Lindi elemendid on spiraalid, siksakid, ringid, väikesed lahtilaskmised ja visked ning püüded. Lint on valmistatud siidist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, fiiberklaasist või plastist. Lint on 6m pikk ja 4-6cm lai. Lindikepi läbimõõt on 1cm ja pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g. Hüpitsat kasutatakse enamasti hüppevahendina.
hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
Kodune kontrolltöö nr 2. Protsentarvutus 1. Leia 60% arvust 520; 250% arvust 500 ja 0,75% arvust 0,65. 2. Leia arvud, millest 55% on 90; 125% on 300 ja 0,8% on 40. 3. Kui mitu protsenti moodustab 45 900-st; 3,5 0,7-st ja 340 17-st? 4. Aadu Kana teenis maikuus 4560 krooni ja juunikuus 4790 krooni. Kui mitme protsendi võrra Aadu palk tõusis? 5. Kirill Kurk teenis tomatite müügist augustis 7800 krooni ja septembris 6600 krooni. Kui mitme protsendi võrra vähenes Kirilli sissetulek septembrikuus? 6. Villem Vesivasikas tahtis müüa Lollidemaale ehitatud kolme torniga maja. Kuna ostjaid ei leidunud, siis alandas ta müügihinda 10% ning mõne aja pärast oli sunnitud ka uut hinda 10% võrra alandama. Kui mitme protsendi võrra maja müügihind langes võrreldes esialgsega? Kas see sõltub maja müügihinnast (esialgselt soovitud summa oli 1 200 000 £)? Kas Villem saaks maja müügist sama summa, kui ta oleks esialgset hinda alandanud 20% v...
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo. Võimlemisvahendid Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal
kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad
Ristsõna: Võimlemisteemaline 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 1. Selle esemega sooritatakse iluvõimlemises dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked. Selle veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist. Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. 2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 (Perekonnanimi). Spordiklubi Velar. 3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4
Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagas...
põrgataja läheneb kaitsjale. Põrgataja liikumiskiirus oleneb sellest, millise nurga all pall põrkesse lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda, et pallile järgi jõuda. III. Pealevisked Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a
väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Rõngas · Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või. Võistlus riietus · Trikoo · Sussid · Soenguks peab olema krunn. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke
viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast). Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline
Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva · Nn ,,harjutused sagedusele" sammupikkusega · Topispalli visked üles, kuulivise · Jooks abivahendeid kasutades ette (kumm, speedy, mansetid) · Harjutused trenazööridel · Madalstardid (elektrooniline erinevatele lihasrühmadele ajavõtt, video) · Harjutused tõstekangiga ,,kiire Hüpped: jõud" ·
Edukas mängus osalemine nõuab kõikidelt korvpalluritelt tänapäeval palju erinevaid oskusi nii ründe- kui ka kaitsemängus. Efektiivseim võimalus korvpalli tehnikaelementide täiustamiseks seisneb nende pidevalt õiges ja puhtas sooritamises. Puhas tehnikaelemendi sooritamine on korvpalli alus. Puhas tehnikavõtete täitmine on hädavajalik iga taseme programmides. Ainult pidevalt korrates ja täiustades põhilisi võtteid, on mängijatel võimalik saavutada meisterlikkus individuaalsetes tegevustes ja nimelt nendel baseerub võistkondlik tegevus. Korvpall on unikaalne mäng selles mõttes, et vaatamata mängijate jagamisele ampluaa järgi, peavad nad kõik valdama laia mänguvõtete arsenali. Erinevalt teistest võistkondlikest sportmängudest peavad korvpallurid olema teatud tasemel universaalid. Vaatamata sellele, et võistkonna liikmed võivad eriti tugevad olla ühes või teises mänguaspektis (nt kolme punkti visked, lauavõitlus jne), peavad nad kõik valda...
Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas
KOOL NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat ...
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5. Heited, tõuked, visked 5.1 Pallivise Pallviset on lubatud sooritada hoojooksult või paigalt, kusjuures visata tuleb n.-ö. üle õla viskeliigutusega. Teistsuguseid viske- või heiteviise ei ole lubatud kasutada. Viskepall kaalub 150 g. Visked toimuvad 10 m laiusesse koridori. Visketulemust mõõdetakse koridori piiridesse jäetud maandumisjälje lähimast punktist risti äraviskejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul ning tulemus fikseeritakse 2 cm täpsuse
osalevat mängijat ja ainuke suurem piirang on, et ühte mängijat võib hooaja jooksul ainult kolm korda D-League'i saata. Piirang on seatud põhjusel, et aega- ajal kutsuvad "emameeskonnad" oma korvpallureid tagasi, pakkudes neile mänguminuteid põhiliigas või asendada järjekordse NBA-s karjääri alustava mängijaga. Selles tabelis on loetletud karjääri jooksul mängu kohta kõige rohkem punkte toonud NBA mängijad. Visked Keskm. Mängu Mängija Mängud Vabavisked Punktid tabatud kohta 1. Michael Jordan 1072 12,192 7,327 32,292 30.1 1. WChamberlain 1045 12.681 6.057 31.419 30.1 3. Allen Iverson 682 6.690 4.870 19.115 28.0 4. Elgin Baylor 846 8.693 5.763 23.149 27.4 5
Tallinna Kunstigümnaasium CURLING Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU..................................................................................................................................2 3. CURLINGU REEGLID..............................................................................................................3 3.2. Väljak....................................................................................................................................3 3.2. Varustus.................................................................................................................................3 4. MEISTRIVÕISTLUSED................................
2 Mängija asukohaks nimetatakse platsil seda kohta kus ta asub või kust üles hüppas. Kui mängija saab palli, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul.Kui mängija seisis piiridest väljas, loetakse ka pall piiridest väljunuks. Seistes ühe jalaga väljas või piirjoonel ning teisega väljakul, loetakse mängija piiridest väljas olevaks. 2 ja 3 punkti visked määratakse samuti mängija asukohast lähtuvalt. Ajareeglid Kolme sekundi reegel tähendab seda, et palli valdava võistkonna mängijad ei tohi viibida vastase korvi all kolmesekundialal rohkem kui kolm järjestikust sekundit (siis kui mängukell käib). Sellelt alalt lahkudes peavad mängijal olema mõlemad jalad kolmesekundialast väljaspool. Viie sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL.......................................................
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
- Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3 Teisipäev - Soojendus
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
kuna sellel ajal on lapsel vaja väga palju liikumist, et areneksid välja tugevad liigesed ja lihased. Lapsed peavad tegema nii palju harjutusi, kui võimalik, et parandada osavust. Sel moel rajatakse alus, et tulevikus saaks omandada teisi raskemaid oskusi. Osavusharjutusi on kasulik kasutada tundide ajal, et lapsed ära ei väsiks ning, et nende osavus ikka areneks. Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine. Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus), liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil ja arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Ruumilise eristamise oskus on noorte
Kui laps tunneb värve, palu tal nimetada värv, millele seisma jäid. Arenda lapse ruumilist mõtlemist. Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute" Pall korvi Eesmärk: Arendab lapse koordinatsiooni Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. Kõnnime nagu egiptlane Eesmärk: Laps õpib tunnetama enda keha ning rütmitaju. Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab
Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise term...
jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga. Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall. Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael,
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
seisundi baasilt alustatud sportliku soorituse ebaefektiivseks ja tulemusetuks. Treener ja sportlane saavad neid faktoreid teadlikult kujundada ning ajastada. KESKENDUMISVÕIME Keskendumisvõime tähendab suutlikkust fokuseeruda tegevusele. Sõltuvalt spordialast esitatakse keskendumis- võimele erinevaid nõudmisi. Vastupidavusaladel ja pallimängudes nõutakse pika aja jooksul püsivat mõõduka intensiivsusega keskendumisvõimet. Paljudel kergejõustiku aladel, nagu hüpped, visked, heited ja tõuked, aga ka laskmine jne, on oluline väga lühiajaliste keskendumisperioodide kordumine. Mõned alad, nagu sportvõimlemi- ne, sprint, kiirlaskumine jmt, nõuavad intensiivset, lühikeses perioodis kestvat keskendumist. Peale kestuse ja intensiivsuse on kasulik keskendumisvõime taga näha tasakaalu sisemiste ja väliste stiimulite vahel. Sportlane võib liigselt keskenduda näiteks oma tunnetele (sisemine), kaotades ülevaate konkurentide tege-
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast ...
kahjusi kandma, sest NBAst hüppas ABAsse nende suurim korvikütt Rick Barry ja neli kogenud kohtunikku - Norm Drucker, Earl Strom, John Vanak ja Joe Gushue. ABAl õnnestus veel oma ridadesse saad Julius Erwing. Sel perioodil hakkas NBA väga kiresti suurenema votes liigasse üha rohkem suurte linnade meeskondi ja veel tuli ABAst NBAsse üle 4 meeskonda. 1976ndaks aastaks osales liigas juba rekordlilselt 22 meeskonda. 1979. aastal võeti ABAs kasutusele kolme punkti visked, mille võttis kasutusele ka NBA. Samal aastal liitusid uustulnukad Larry Bird Boston Celiticsiga ja Magic Johnson LA Lakerisiga. Koos nende kahe liitumisega suurenes fännide huvi NBA vastu nii USAs kui üle maailma. Larry Bird juhtis Celticsi kolme meistritiitlini ja magic Johnson Lakersi viie meistritiitlini. 1984 aastal liitus Chicago Bullsiga läbi aegade suurim staar Michael Jordan, kelle liitumisega suurenes veelgi fännide huvi NBA vastu. 1989ndaks aastaks osales liigas juba
Mõlemad nii Hispaania kui ka Prantsusmaa pääsesid 2012. aasta Londoni olümpiamängudele. Väärtuslikum mängija Hispaania võiduga lõppenud korvpalli Euroopa meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti võitja meeskonna kapten Juan Carlos Navarro. Juan Carlo Navarro, kes on 31-aastane viskav tagamängija, tegi oma kõige silmapaistvamad visked just otsusavates kohtumistes. Ta viskas enim korve mängides veerandfinaalis Sloveeniaga (26), poolfinaalis Makedooniaga (35), ja finaalis Prantsusmaaga (27). KORVPALL EESTIS Korvpall jõudis esimest korda 1913. aastal Eesti pinnale Narva linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Edasi levis mäng Tallinnasse, kus 1916. aastal hakkas
populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening. Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud tegevusest on väga järsk ja plahvatuslik, sageli põrutava iseloomuga, mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kuid sellise iseloomuga jõud asetavad kasvavatele luudele ja liigestele mitu korda suurema koormuse ja pinge, kui jõutreeningus kasutatavad raskused.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond NT-1 Referaat Curling Juhendaja: Marika Veigel Koostaja: Birgit Albert Tallinn 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................................................ Ajalugu.................................................................................................................................. Curling tänapäeval............................................................................................................. Curlingu tulevik................................................................................................................. Elemend...
8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone. See seab mängijatele kõrged füüsilised, motoorsed, psüühilised, tehnika- taktilised nõudmised. Aeroobne vastupidavus on oluline võime käsipallis, kuid ei ole määravaks faktoriks edu saavutamisel, kuna on võimalik piiramatult vahetada mängijaid. Mängu resultaat tihtipeale sõltub liigutuslike tegevuste (petted, hüpped, visked jne.) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste muutustest (2001 a.) tulenevalt on mängu tempo tunduvalt tõusnud ning järjest suuremat osakaalu omab ka anaeroobne laktaatne energiatootmise mehhanism. Saali- ja rannakäsipalli võrdlus näitas, et sarnasusi on väga vähe. Reeglid on täitsa erinevad. Isegi vaatama sellele ,et rannakäsipallis on lühem mänguaeg on nii füsioloogiline kui ka psühholoogiline koormus peaaegu võrdne
15.50. Eesti rekord on 14.43 ja selle püstitas Kaire Leibak. Teivashüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 2000 Sydneys. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Sergei Bubka poolt kelle hüppe kõrguseks oli 6.14 .Eesti rekord on 5.86 ja selle püstitas Valeri Bukrejev . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jelena Issinbajeva poolt kelle hüppe kõrguseks oli 5.05. Eesti rekord on 4.01 ja selle püstitas Lembi Vaher. Tõuked ,heited ja visked Kuulitõuge Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1948 Londonis · Meeste kuul kaalub 7,257 kg, läbimõõt 11-13 cm · Naiste kuul kaalub 4 kg, läbimõõt 9,5-11 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Randy Barnes poolt kelle tõuke pikkuseks oli 23.12 .Eesti rekord on 20.53 ja selle püstitas Heino Sild. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Natalia Lissovskaja poolt kelle tõuke pikkuseks oli 22.63. Eesti rekord on 18
Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid- lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne). Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega mängimisega. Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba.
Keha mittelihasmassi kasvades langeb tüdrukutel aeroobne töövõime, lihasjõud ja võimsus. Tagajärjeks võib olla psühholoogilne stress ja sellest tulenev vale toitumine, treeningute vältimine, suitsetamine kaaluvähendamiseks jmt. 6) Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga? 4 Muudatused küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal spordialadel, nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva ebasoodsa koormuse tõttu esineb põlve esiservas valulikkust. Spordimeditsiiniline terviseuuring spordis 1) Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring? Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, KMI jm), elektrokardiogramm (EKG) ja
Jõusaalist räägitakse väga palju halba, kindlasti liiguvad sellised jutud, et raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni või et jõutreening on halb liigestele ja luudele. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Kui jõutrenni teha tehniliselt õieti, on vigastuste oht palju väiksem kui näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening. Reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga järsk ja plahvatuslik (sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes.
võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne). Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega mängimisega. Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba.
Ründajaid (eesmängijaid) oli palju: kogunisti neli. Ründajad oli küll aktiivsed, kuid langesid ruttu mängust välja ning alles jäid need, kes ainult eest suutsid põigelda. Treener elas väga mängule kaasa, kippus vahest lärmama. Otsest taktikat ei olnud - seetõttu kaotasid mõlemad järjestikused mängud ning jäid alagrupi kolmandaks. Veeriku Kooli taktika Kaks ründajat (eesmängijat). See võistkond ei kasutanud üle visatud palle vaid kõik pallid võis lugeda ründepallideks. Visked juhuslikud. Visatud lootuses, et ehk läheb vastasele pihta. Veeriku Kooli teine mäng oli üks pingelisemaid kogu turniiri jooksul, kuid peale pikka mängu pidid leppima kaotusega. Mart Reiniku Kooli taktika Meeskonnal oli väga hea kapten. Tegi väga vähe vigu, viskas kõvasti ja täpselt ning juhtis mängu väga meisterlikult. Kunstigümnaasiumi taktika Kõik meeskonna liikmed mängisid oma mängu ning koostöö oli väike. Paljud head
pisut eespool, topispall rinnal, põlvest natuke alla lasta ja siis "plahvatada" - pall visata kiiresti ja tugevasti ette, ise sealjuures võimalikult kaugele selle järele hüpates ning käsi pallile järele sirutades. Topispallidega saab ka muid kasulikke harjutusi teha: Jalad kõrvuti, väike harkseis, laskumine jalgadest alla, käed palliga jalgade vahele ning siis kiire vise ette/üles, kusjuures tuleb ise pallile järele hüpata. Üle pea seljataha visked: asend sama, mis eelmisel harjutusel (jalad kõrvuti, põlvest alla laskumine, käte toomine põvede vahele), ent nüüd tuleb pall üle pea seljataha lennutada. Kiiruse arendamisega kaasneb ka lihasjõu suurendamine. See kujutab endast erinevaid jõuharjutusi, peamiselt reitele. Kõige lihtsam variant reite treenimiseks on nt poolkükkide tegemine, kusjuures on eriti oluline teha neid õige tehnikga - selg on sirge ja tuleb "istuda" tagumiku peale, st et ei tohi põlvest läbi vajuda
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
meil oli kodus krokodill. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja." · Korda salmi mõne rütmipilli saatel. · Kõndige laulu rütmis. PALL KORVI Viskamise harjutamiseks on sobivaimad pesukorvid või suured plastkastid. · Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. · Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. · Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. MÄNGUD ALATES 3-4aastastele LAS MA TANTSIN SU JALGADEL Seda mängu mängisin ma oma vanaisaga ja see on mul siiani meeles! See on mäng, mis paneb naerma ja teeb hea tuju, samuti õpetab lapsele järgima teise inimese liigutusi, hädavajalikku eeldust tantsimiseks. mida teha Pange mängima aeglane lugu. Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele. Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
