Lapse füüsiline areng (0)

Iseseisev ülesanne
Marika Ots Kela 3
Lapse füüsiline areng
1. Põhiliikumised
2.Kehaline areng
3. Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika )
5. Koordinatsioon
6.Silma ja käe koostöö
Põhiliikumised
Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist.
Kuni 3 aastased
Kõnd / jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis , ussina, erinevas tempos , esemete vahel,
kiirjooks , kestusjooks.
Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe , üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe.
Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert . märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine , viskamine ühe käega.
Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli , tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist.
Tasakaal kõnd kitsal rajal, köiel ja kaldpingil, pingil seismine , kõnd pingil sise- ja välisserval, kükkkõnd.
Harjutused matil veeretamine, kiikumine .
5 – 6 aastased
Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk -kõnd.
Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes, põlvetõstehüplemine paigal, edasiliikumisel, galopp vasakule, paremale, hüplemine ühel jalal, sügavushüpped, kaugushüpe paigalt, hoojooksult hüpe üle takistuse ja takistusele, kõrgushüpe otsehoolt, hüpitsaga hüplemine.
Pall viskamine üles, maha, vastu seina ja püüdmine, vise vert. märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine.
Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all.
Ronimine varbseinal vahelduva sammuga , toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel.
Tasakaal kõnd pingil ja pööratud pingil, seis ühel jalal käte erinevad asendid, mõõtsammud, juurdevõtusammud kõrvale, selg ees, jooks, seis päkkadel, silmad suletud, astumine üle takistuste, seis topispallil, jooks- signaali järgi peatumine ühel jalal, päkkadel, keerlemine paigal, rõhtseis. kettalt kettale.
Harjutused matil veeretamine, selili kägarduda käte haardega ümber põlvede, kiikumine, veeremine turjale ja tagasi.
5 – 7 aastased
Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“, suletud silmadega edasi-tagasi, pikad sammud 3 suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks.
Jooks põlve-ja sääretõstejooks, jalatõstega ette, selg ees, üle takistuste, kiirjooks 30m, süstikjooks 2x10m, üle takistuste, vastupidavusjooks , teatejooksud, pendelteatejooks, 200m jooks mõõdukas tempos.
Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga.
Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall.
Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale.
Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga.
Tasakaal kõnd joonel , võimlemispingil, harj . kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal.
Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis .
Kehaline areng
Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks ( Maiste jt 1999).
Kehalise kasvatuse alased teadmised ( hügieen , ohutus, enesekontroll )
Kuni 3 aastased
Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel.
Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga.
Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega.
5 – 6 aastased
Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele.
Erinevate spordivahendite õiges kohasja sobival viisil kasutamine.
Mäksa vallas harrastavate spordialade teadmine.
Osaleb lasteaia spordiüritustel.
5 – 7 aastased
Osaleb lasteaia spordiüritustel.
Talub kaotust, oskab võita.
Teab spordialasid, Eesti ja Mäksa vallatuntumaid sportlasi.
Keskendub sihipärasele tegevusele.
Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest.
Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu.
Motoorne areng
Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.).
Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine,kõndimine jne. Peenmotoorika alla kuuluvad peente lihaste tegevus - sellised tegevused nagu haaramine ja joonistamine.
Jämemotoorika areng väikelapseeas jaguneb:
1-2 kuud - pea tõstmine kõhuli olles, selili olles pea keeramine
3-4 kuud - kätele tõusmine, hoiab peab üleval kõhuli olles
6-7 kuud - laps hakkab istuma
8-10 kuud - roomamine, toe abil püsti tõusmine
12 kuud - teeb ise esimesed sammud
15-18 kuud - kõnnib ise, jookseb , kõnnib trepist käest kinni hoides samm sammult
2 aastane jookseb, lööb palli, kõnnib trepist aste astmelt
Peenmotoorika arenguetapid :
3-4 kuud - laps haarab esemeid kogu käega
7 kuud - haarab eseme ühe käega ja viib teise kätte
9-12 kuud - pöial-nimetissõrm võte
12-18 kuud - ehitab torni mitmest osast, korjab väikseid esemeid
2 aastane hoiab pliiatsit käes, sikerdab paberile, keerab ise raamatulehti
Lapse füüsiline ja motoorne areng edeneb kahel esimesel eluaastal nii, et laps suudab valitseda liikumise põhioskusi. Need on roomamine, käpuli liikumine, istumine, seismine, kõndimine, jooksmine , vedamine, lükkamine ja viskamine.
Väikelapse liikumine on takerduv. Liigutused on tervet keha haaravad , juhtub kukkumist, kaldumist ja põrkumist. Liikumisele on omane liikumine liikumise pärast. Laps läheb kümme korda trepist üles, jookseb jookse, hüppab hüppeid jne.
Kordinatsioon
Õige liigutuste koordinatsiooni tasahaaval lastel on protsess parandamise funktsioon vestibulaartuumade, lihaseline ja visuaalne analüsaator , mis reguleerib kesknärvisüsteemi.
Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö ( kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele.
Silma ja käe koostöö
Käeline tegevus ergutab lapse vaimu ja loovat mõtlemist. Eriti tähtis on käte ja silmade koostöö, mida peab arendama sünnist alates.
Vastsündinu võib puudutada asja, ilma et ta sellele pilkugi heidaks. Samuti võib ta üksisilmi lelu vaadata, proovimata seda katsuda . Et silmade ja käe koostöö areneks, peab beebi esmalt asja nägema ja siis tahtma seda puudutada või käes hoida. Seejärel peab ta hindama, kui kaugel lelu temast on ja sirutama oma kätt just parasjagu nii palju, et selleni küündida, mitte aga asja eemale nihutada. Lõpuks peab ta eseme pihku haarama.
Kuna lapsed on avastamishimulised, harjutavad nad tegelikult pidevalt silma-käe koordinatsiooni. Mängimine liiva, vee, aga ka näiteks vaha või plastiliiniga arendab väikelapse käemuskleid ja paneb aluse keerukamate oskuste, näiteks söömise, riietumise, joonistamise ja kirjutamise õppimiseks.
0-6 kuud. - Vastsündinul on sõrmed tugevasti rusikasse pigistatud. Refleksist pigistab ta sõrmed kõvasti kokku iga asja ümber, mis talle pihku pannakse.Kaheksanda elunädala paiku avastab tita oma käed, puudutab ühe käega teist, mängib " peopesa avamise- sulgemise " mängu. Samuti võib ta käsi suure huviga üksisilmi uudistada . Mõne nädala pärast üritab tita juba asju haarata, kõristeid raputada ja mänguasju pigistada. Kolmekuune lööb käega vastu tema kohale riputatud lelusid ja püüab haarata käeulatusse pandud esemeid. Kui midagi kätte saab, pistab kohe suhu .
6-12 kuud. - Kuuekuune haarab esemeid, võtab neid kord ühte, siis teise kätte. Peagi oskab ta kahte asja omavahel kokku lüüa, hüvastijätuks käega lehvitada, sõrmega osutada ja näppudega süüa. Aastase lapse üheks lemmiktegevuseks on asjade loopimine.
1-2 aastat. - Laps suudab põrandalt üles korjata väikeseid asju, näiteks rosinaid, kasutades selleks pöialt ja nimetissõrme. Peagi oskab laps pliiatsit hoida ja proovib sellega kritseldada, samuti üritab ta ise lusikaga süüa. Kaheaastane suudab palli visata nii, et ta ise ei kuku .
2-3 aastat. - Söömine läheb ladusalt, mõned lapsed õpivad isegi kääridega lõikama.
3-4 aastat. - Laps võib joonistada või lõigata pikemat aega järjest, ilma et käsi väsiks. Suudab värvida pilte kritseldamata. Oskab järele joonistada ringi ja risti. Joonistab pilte, mida oskab ise seletada.
4-5 aastat. - Selleks ajaks on enamasti selge, kas laps eelistab kasutada paremat või vasakut kätt. Kujunditest oskab joonistada neli- ja kolmnurka. Viieaastane tuleb toime oma nime kirjutamisega ja joontpidi lõigata. õpib palli täpselt viskama ja püüdma.
Allikad:
1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth , George & Harris , Margaret (2002).
2. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kae-ja-silma-koostoo?id=50737274
3. http://melliste.ee/uploads/images/klassipildid/Pildid/dokumendid/LIIKUMINE.pdf