3 – 4 aastastega Selles vanuses Algseis – seis kannad koos, varbad avatud Harkseis – seis harkisjalu sulgseis – seis suletud pöidadega lastele on jõukohased kõige kergemad hüpped ja hüplemised, sest jäsemed, kerelihased ja koordinatsioon ei ole veel küllaldaselt arenenud.Õpetada Põlvitus – asend põlvedel, jalad koos, pöiad sirutatud Põlvitus paremal (vasakul) – põlvitus paremal allavetrumist, äratõuget, õhulendu kasutades erinevaid hüplemis-ja hüppeharjutusi. 6 – 7 aastased (vasakul) põlvel, teine jalg ees tallal Toengpõlvitus – põlvitus, käed maas, käed ja jalad on kerega
suunatud sõrmedele. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetades käed maha (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis. 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina. Sild Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ning kergelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade
juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla Kätelseisu õpetamise järjekord 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetada käed maha (umbes sammu kaugusele ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina Sild Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ja pehmelt
4. L.-a. 5.-8. Sama teisega. 6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. 7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole) Ronides mööda pulki alla, küljepainutus 9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJALIHASTE ARENDAMISELE PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADA VAID SIRUTADA KÕVERUST. JÄLGIDA, ET: KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE ÕLALE KONTROLLI RÜHTI SEISTES, ISTUDES, KÕNNIL!
korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette 4 mängijat alustavad peale vilet põrgatusega ette esimesel joonel jätkavad paigal põrgatusega. Peale vilet põrgatus-spurt ette. Harjutus 8. Joonis10. 3x3 üle välja. Rünnak pressingu vastu. Plats on pikuti jagatud kolmeks. Iga ründaja peab püsima oma piki-alas. Töö: keskmine ründaja alustab palliga.
reservohvitseride kogu Pärnu osakond, Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts(Lisa 8), Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraazi "Maarja Jeesulapsukesega" 1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid. Sama aasta suvel paigaldati kiriku roosakna asemele suure sihverplaadiga kell. Ajanäitaja tellis Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts. Rahaliselt toetas kodu-uurija ja ettevõtja Vello Saal. 2000. aasta juulis toimus Toris neljandat korda eesti sõjameeste kokkutulek, mille puhul
korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette 4 mängijat alustavad peale vilet põrgatusega ette esimesel joonel jätkavad paigal põrgatusega. Peale vilet põrgatus-spurt ette. Harjutus 8. Joonis10. 3x3 üle välja. Rünnak pressingu vastu. Plats on pikuti jagatud kolmeks. Iga ründaja peab püsima oma piki-alas. Töö: keskmine ründaja alustab palliga.