alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4
venitatavas lihases suurem pinge. Hoida samuti asendit 10-20 sekundit, kuni pinge kaob. Kui juhtub, et pinge ei kao, siis vähendada venitusamplituudi. Üleminek I faasist teise võib olla ka järkjärguline ei tulda harjutusest täielikult välja vaid lihtsalt suurendatakse pärast esialgse pinge kadumist venitusastet. Näidisvenitusharjutused: Reie eesmine külg ja vaagnavööde 1. Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud tallal, teise jala kand suruda vastu tuharat. See harjutus ei pruugi sobida kõigile. Kui põlve piirkonnas tekib sellises venituses olles liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3).
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal.
korraks ja korda harjutust. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Lendamine o Seisa, kummardu veidi ette ja vii hantlitega käed kõrvale üles õlgade juurde. o Eriti kasulik on, kui viid abaluud võimalikult kokku. o Treenib rinnalihaste sisemisi osi. Lamades surumine o Lama selili, käes hantlid. o Küünarnukist pisut kõverdatud käed on külgedel paralleelselt õlgadega. Vii kõverdatud käed üles näo kohale kokku ja langeta aeglaselt. 3.Kõht kauniks! Harjutus taljele o Võta turjale harjavars, seisa sirgelt, hoia puusad paigal ja tee kerepöördeid paremale ja vasakule. Kehatõsted kõverdatud jalgadega o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi. Hoia nimmekoht maas ja puusad liikumatult.
Ülaltsööt Ülaltsööt on täpseim võimalus saata pall võistkonnakaaslaseni. Tänu võrkpallimäärustele, mis lubavad ülaltsöötu ka servi vastuvõtul ja kaitsemängus, kasutatakse seda palju. Enim on ta muidugi rakendatud teise puutena, kui eesmärgiks on ründajale võimalikult täpse söödu (tõste) andmine. Lähteasend: püsiv ja tasakaalustatud asend, õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Ülaltsöödu lähteasendisse tuleb liikuda nii, et pall jääb täpselt otsmiku kohale. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole, küünarliigesest kõverdatud käed tõstetakse enda ette nii, et nad moodustaksid kolmnurga, ja labakäed nii, et pöidlad ja esimesed sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli
5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6. Vii käed mööda põrandat libistades kõrvale (täpselt õlgade kõrgusele). 7-8. Kõverda käed küünarliigesest 90 kraadi (liigub ainult käsivars). Hoia asendit vähemalt 10 sek. *Hea harjutus nõgusselgsuse korral. Toime:Korrastab keahahoidu, tõstab kõhuristlihase toonust, vähendab suurenenud
vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.Tõmmata Pead õla suunas üle pealae asetatud käe abil vasakul ja paremal . hoida 30 sek. 2.Küünarvarrest kõverdatud kätt suruda taha.Mõlemad käed hoida 30 sek. 3.Seista väikeses harkseisus , üksi käsi ülal teine puusas.Painutada vöökohast kere aeglaselt kõrvale.Püsida piirasendis. hoida 30 sek. 4.Kumerkükis,käed kõverdatud põlvede taga,suruda selga üles. hoida 2*15 sek. 5.Harktoengus suruda jalgu kõrvale , seejärel parema käega haarata vasakust jalast Ja vastupidi. Seejärel käte abil ronida/venitada ette
Harjutus kõhu põikilihastele: Algasend: lama, üks jalg kõverdatud ja teine sirge. Pingutus: kõverda sirge jalg ja tõsta selle vastaskäsi kõhulihaseid ja ülakeha pingutades jala juurde. Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse
NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged
NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged
Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal: Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas. Keharaskus küünarvartel ja varvastel. Lamades selili kõverda ühte jalga puusast ja põlvest. Tõsta pea ja õlad põrandalt üles,
LIIKUMISE TEHNIKA Võrkpalli mängitakse suhteliselt väiksesel maa-alal. Mängija peab pidevalt valmis olema lühikese aja jooksul eri suundadesse startima. Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi.
- visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt. Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt. Kolmikoht See on kõige kasulikum asend, mida ründemängija saab kasutada. See võimaldab sööta, põrgatada või visata. Iga mängija peaks üritama võtta see asend kohe palli saades. Jalad peaksid olema paraleelselt õlgade laiuselt, saavutades kontrollitud asend hea tsakaaluga, kus pea asetseb võrreldes kehaga keskel. Jalad peaks olema parajalt kõverdatud, hoides raskus pöidadel. Mängija peaks olema keskendunud kaitsjale ja korvile, mitte pallile. Palli ei tohiks hoida vöökohast madalamal, vaid kõhu ja rinna vahel. Sellest positsioonist on mängija võimeline viskama, söötma või korvi alla murdma nii vasakult kui paremalt. Visked korvi alt: Korvialuseid viskeid on mitmeid erinevaid, neist põhilisemaid: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt
efektiivsemad. Aga igal juhul on soojendus oluline ja soovitan seda alati ka meeles pidada. (nike.jooks.ee) SOOJENDUS ERINEVATELE LIHASTELE Käte- ja õlavöölihased. Väike harkseis, sõrm-seongus käed ülal. Siruta käed ülespoole, vaata sõrmedele. Käte-, õlavöö- ja rinnalihased.Väike harkseis, käed sõrmseongus taga. Tõsta käed aeglaselt ülespoole. NB! Hoia selg sirge ja kõhulihased pingul! Seljalihased. Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha.
Šimpansid on suured loomad üldpikkusega kuni 150 cm, mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( väljasirutatud või vastu kõhtu tõmmatud jalgadega). Pesi ehitavad võra keskossa
tee kindlasti venitus-ja lõdvestusharjutusi kompleksi lõpus. üldjuhul ei ole ka pärast rasket sünnitust treening vastunäidustatud, kui sul on olnud raske sünnitus või näiteks keisrilõige, siis tasuks nõu pidada harjutuste valiku suhtes oma ämmaemandaga. Kõige esimesed harjutused pärast sünnitust. 1. Harjutus vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Seda harjutust võid alguses teha seliliasendis, jalad põlvist kõverdatud, hiljem aga ka istudes või seistes. Pinguta vaagnapõhjalihaseid (need lihased ümbritsevad kusitit, tuppe ja pärakut), hoia 3-5 sekundit ja lõdvesta aeglaselt lihased. Korda 10-30 korda (nii kuidas jaksad, ära harjutades kunagi üle pinguta), päeva jooksul võiksid seda harjutust teha mitu korda. Sama harjutuse teine variant on selline, et 10 sekundi jooksul püüad võimalikult kiiresti pingutada ja lõdvestada lihaseid, seejärel puhkad ja teed veel 2-3 korda. 2
6. Sama harjutus teise jalaga 10x. 7. Pikk väljaastesamm ette ja taha ühe jalaga 10x. 8. Sama harjutus teise jalaga 10x. 9. Pikk väljaastesamm kõrvale ja tagasi ühe jalaga 10x. 10. Sama teise jalaga 10x. 11. Selg vastu seina poolkükk ja hoida 60-90 sek. Nüüd puhkus 3 min ja teine seeria ka. III blokk 1. Selili, üks jalg põlvest kõverdatult, keretõsted. 2. Sama harjutus, ainult teine jalg põlvest kõverdatud. 3. ,,Nüri taskunuga``. 4. Kõhuli, ülakeha vibutused taha 10 sek, hoida 10 sek, vibutused 10 sek jne. Kokku 60 sek. 5. Kõhuli koosjalgade vibutused taha. 6. Kõhuli, koosjalad ees, ülakehatõsted puudutades kätega varbaid. 7. Selili, käed kuklal ja ülakeha maast lahti, vahelduvalt põlvede tõmbamine vastu rindkeret. 8. Külili, puusade tõsted. 9. Sama harjutus teisel küljel. 10
toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks.
Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad: 1) alt-kaarega: Vastuvõttev jooksja sirutub käe taha reie kõrgusele. Neli sõrme on sirutatult koos
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid
· Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Raam käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile raami alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Raamil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda raam patsiendi külje alla 45º nurga alla (pilt 2, 3). Pane raam alla õiget pidi! Raami pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg.
Algajatele omane viga on see, et nad ei lõdvesta kätt taastumise ajal ja viivad käe liiga kõrgele ja kehast liiga kaugele, mõningatel puhkudel küünarnukkidest kõrgemale. Nendel juhtudel lihastöö suureneb kiiruse arvelt. Algajad unustavad tihti õlgu kasutada, selleks, et lasta käel liikuda nii ette kui võimalik. Mõned ütlevad, et käsi peaks minema vette pöial ees, vähendades nii lohisemist. Teised ütlevad, et käsi peaks olema kõverdatud ja keskmine sõrm olema esimene, mis vette läheb, andes niimoodi hoogu juurde. Tõmbe alguses käitub käsi nagu tiib ja liigub aeglasemalt kui ujujal kiirust on. Lõpus seevastu on nagu aer ja liigub kiiremini kui ujujal kiirust on. Lõõgastunud krool sisaldab ainult ühe käe liikumist, samal ajal kui teine käsi puhkab ja on ette sirutatud. Seda viisi kutsutakse "järelejõudmise" sõudeks ja vajab ujumiseks vähem jõudu
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
8 Soorita kere ülessirutusliigutus kiiruse vertikaalse komponendi suunamiseks horisontaalseks. Soorita sukeldumisel terav delfiinijalalöök. Ajasta sukeldumisjalalöögi algus täpselt jalapöidade vettesisenemise momendiga. Jalalöökide alguse asendi nõuanded: Kere ja käteasend horisontaalne, väljasirutatud. Jalad löögi lähteasendis, põlvist kõverdatud, pöiad sissepoole pööratud, kõrgemal või samal kere sügavusest. Pea käte vahel, näoga suunatud alla-ette. ( R. Haljand 2007: 149) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Kasutada ainult delfiini taolisi jalalööke, mitte vahelduvaid. Tuleb jälgida jalalöökide jõuülekannet põlvedest, fikseeritud puusast ja rindkerest. Allalöögil fikseerida põlved suhteliselt vara ja tõsta nad järsult üles, tekitades
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4
geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus? Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest?
• Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht.ee/635112/spagaat -maha • https://juhendaja.ee/venitusi-spagaadi-tege miseks-0576samm0/ • http://bodylab.ee/blogi/Kuidas%20saada %20spagaati%20maha_.html
13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut? (kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma
neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti · Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused · Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt · Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede · Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi · Kägaras veereda ette ja taha · Selililamangust kägariste ja tõus püsti. Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord · Tirel ette toengkägarast · Tirel ette algseisust
16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid
- Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud sirbi kujuliste jalgadega, seljatugi oli kumer ja lõppes õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki
kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang Mõju: Säärelihased ja achilleuse kõõlus. Pikali olles tuleb jalad tõsta õhku ning kaaslane surub pöidasid alla.
Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud
Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab palli ees-all. Palli tabatakse pingestatud labakäe, rusika või käeservaga. Löögikäsi saadab palli võrgu suunas. Kogu tegevuse vältel on pilk suunatud pallile. Ülalt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, keharaskus võrdselt mõlemal jalal. Pall on vasaku käe peopesal, parema külje poolrinna kõrgusel, kõverdatud parem käsi on tõstetud õla kõrgusele. Pall visatakse üles kuni 1 m kõrgusele. Ülesviskega samaaegselt kandub keharaskus paremale jalale, parem käsi liigub taha, parem õlg pöördub taha. Palli lüüakse ulatuskõrgusel, pingestatud labakäe või rusikaga parema õla ees. Algajad tabavad palli enamasti taha-alla (pall lendab kaarega). Kui jõudu rohkem, tabatakse rohkem tsentrisse (palli lend läheb kiiremaks ja vastasele ebamugavamaks). Ründelöök
Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantlitega - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil: - kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud: - keretõsted kangiga - Lähteasend - 15 korda- 20 sekundi jooksul 4. Plankasend foam-rullil: - asendi hoidmine 20 sekundit. 5. Harkseis: - käte tõstmine kõrvale nurkselt alla hantlitega - Lähteasend - 12 korda- 20 sekundi jooksul 6. Harkseis: - Käte kõverdamine poolkükkides - Lähteasend - 15 kordust- 30 sekundi jooksul 7. Sulgseis: - sulghüpped hüppenööriga - 100 hüpet 30 sekundi jooksul 8. Toenglamang pihud kohakuti:
1. Kuidas koormust liigitatakse? Füüsiline Ja Vaimne. 2. Kuidas kaitsta tervist ülekoormuse eest? Inimesele Piisav töö ruum. Lõdvestada. Raskuste teisaldamiseks kasutada abivahendeid. 3. Milliseid abivahendeid teate raskuste teisaldamisel ja millised neist sobivad kasutada köögis? Kärud, tõstukkärud, 4. Milliseid kehaliigutusi tuleks vältida raskuste teisaldamisel? Selja kõverdumine,jalad põlvedest kõverdatud, vältida tõstmist istudes. 5. Milline on piirkoormus naistel ja meestel? Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed? Väsimine, passiivsus, tööltpuudumised, alkohool ja narkootikumid. 9
Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja
- mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) 4. Väsimusmurd: Tekib mineraalainete vähenemisel organismis, kus keha hakkab toitaineid võtma luudest, luud hõrenevad ja sageli tekib kuumurd sääreluu osas ! Ennetada: süüa mineraalaineterikast ja tervislikku toitu, juua min.vett ! NB
maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel
määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: Kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühtib voolu magnetvälja jõujoonte suunaga Vabalt orienteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetic Field Kruvi reegli asemel võib kasutada Parema käe reeglit · Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda Elektromagnet elektrivoolu toimel magnetvälja tekitamise seadis · Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. · Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujooned pooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. · Pooli magnetpooluste vahetamiseks tuleb
Kehale/ Venitus Väljaastesamm Otsajoon- Korralik ja sügav kerepöörtega keskjoon- väljaastesamm. keskjooneni.Pall käest. otsajoon Tagasi sörk. Põhiosa Kaitseasendi harjutamine Asendi selgeks Paigal Põlved ~25min tegemine. kõverdatud, käed harali, jalad on õlgade laiuselt Jalgade töö Redelite sees tippimine 4 ringi Erinevad jalgadetööd. Kaitseasendis liikumine Kaitseasendis liikumine. 2 otsa Jalg liigub
2011). SUGUELUNDITE VAATLUS JA PALPATSIOON Günekoloogiline uuring Enne uuringut antakse patsiendile lõdvestumis- ja rahunemisaega, sügav inspiirium ja ekspiirium aitavad lõdvestuda. Enne uurimist tühjendab patisenti kusepõie. Günekoloogiline uurimine sisaldab kõhupiirkonna, väliste ning sisemiste suguelundite vaatlust ja palpatsiooni. Kõht Patsient lamab kõverdatud selili uurimislaual, põlved kõverdatud. Kõhu palpeerimist alustatakse roietekaarest lõpetades vaagnapiirkonnaga. Palpeerimist alustatakse patsiendile kaebusi tekitanud piirkonna vastaspoolelt, nii vähendatakse kõhukatete pinget ja alguses valulikku piirkonda. Kõhu vaatlemise ja palpatsiooni tulemusel selgitatakse välja, kas kõhuseinas on pehmed ja lõdvad või tõmbuvad nad surumisel pingule, kas kõht on punnis, kus on valulik piirkond.
õhutakistuse vähendamise teel. Munaasend NÕUDED: Jalalabad kas kõrvuti või üks jalg teisest 0,5 jalalaba võrra ees Sääred suusarajaga risti või hüppe-ja põlveliigestest veidi ette kallutatud Kere paralleelne nõlvakuga ja toetub reitele Küünarliigesest painutatud käte õlavarred on surutud eest vastu sääri, põlved kaenlaaugus, kepiteravikud suunatud taha. Pea kallutatud veidi taha Konnaasend- munaasend, mille juures küünarliigestest kõverdatud käed on viidud alla-ette- kõrvale, jalg on ette viidud 0,5-0,75 pöida. Madalasend- sügavkukk (,,istumine kandadel") kasutatakse ohututel nõlvadel suurema kiiruse saavutamiseks NÕUDED: Jalalabad kõrvuti Kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all Pea on kas ühel sirgel kerega või veidi taha kallutatud. Laskumine väljaasteasendis välkkiire väljaaste ettekukkumise vältimiseks, kasutatakse suusahüpetel lennujärgseks maandumiseks. NÕUDED:
magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluga juhti või püsimagnetit. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata ,,parema käe reegli" abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrisuunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Elektromagnetiks- nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti.
Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal.
andsid siis nendele pillidele uued, jaapanipärased nimed. Ka jaapani muusika põhineb enamuses pentatoonilisele helireale. Jaapanlased on 20.sajandil silma paistnud oma tehnilise taibuga, nende valmistatud helitehnika ja elektrilised pillid(süntesaatorid) on väga kvaliteetsed ja uuenduslikud. Kuulsamad Jaapani helitehnika- firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid: SHAKUHACHI (sakuhatsi)- kõverdatud toruga poole meetri pikkune bambusest flööt, puhutakse otsast. HICHIRIKI (hitsiriki)-20 cm pikkune otsast puhutav flöödimoodi pill, valju ja terava kõlaga. Neid eelmisi pille mängivad ainult mehed! Naiste pillid on: SHAMISEN- 3-keelne pika kaelaga keelpill. KOTO-150-180 cm pikkune kandle moodi pill, siidist keeltega, mängitakse elevandiluust küüntega. TAIKO-TRUMMID on hiigelsuured löökpillid, millega saadetakse rituaalseid tantse. Väga omapärane on jaapanlastel geisade kultuur
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased
· Elektrivälja jõujooned ühtivad E-vektoriga (positiivsest eemale) · Magnetvälja jõujooned ühtivad B-vektoriga (juhtmega risti, jõusuunaga risti) · Magnetjõud on voolusuuna ja magnetväljaga risti · Kahe parelleelse juhtme korral on ühe juhtme magnetväli teise juhtmega risti Vasaku käe reegel Näpud näitavad voolusuunda, pöial jõusuunda, peopesa magnetvälja Parema käe rusikareegel Pöial näitab voolusuunda, kõverdatud sõrmed magnetvälja Vastastikmõju · Nõrk vastastikmõju esineb mikroosakeste vahel · Tugev vastasikmõju esineb tuumade vahel · Elektromagnetiline vastastikmõju esineb laetud kehade vahel · Gravitatsiooniline vastasikmõju esineb kõiki massi omavate kehade vahel
annaabi.ee 
