Integreeritud liikumisõpetuse kirjaliku eksami materjal (0)

Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: * kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus , kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid : *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles vasttutustundlikku indiv ja sots käitumist *väärtustab keh akt KELA riikliku õppekava järgi : valdkonna liikumine ja õppe-kasvatustegevuse eesmärgiks on et laps: *tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu *suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel *tegutseb akt üksi ja rühmas *mõistab kehalise aktiivsuse olulisust in tevisele *järgib esmaseid hügenieeni ja ohutusnõudeid. Liikumisõpetuse õpisisu Liikumise valdkonna sisu: *kehalise kasvatuse alased teadmised (ohutus, enesekontroll , hügieen) *põhiliikumised (roomamine, kõnd, hüppamine, viskamine) *liikmängud *erinevad spordialad *tants ja rütmika. Õpikk- jaguneb 2 organiseerimine (õpikk loomine ja säilitamine) tegevustjuhiste edastamine. ..on loodud õpetaja poolt mis toetab laste õppimist. Organiseermine peab tagama rühma osavõtu tunnist efektiivselt. Juhiste andmine- peegeldab liikumisõpetuse tegevusi mille kaudu lapsed õpivad erinevaid oskusi. MOTOORSE arengu astmed -3a algetapp :laps teeb esimesi katsetusi , liigutused pole koordineeritud ja rütmilised. 3ndaks elua on laps omandanud algsed põhiliigutusoskused, kõnnil täiustub jalgade painutus ja sirutus toe ja hooperioodi jooksul, kogu kõnnak muutub pingevabamaks. Jookusle isel lennuperiood ilmneb 6-7kuud peale iseseisva kõnni algust, enne 2e.a ilmnevad hüplemise lihtsamad vormid, viskeliigutuse omandamine on 2-5a lapsele raskeks ülesandeks. 4-5a.põhietapp- laps suudab liigutusi paremini kontrollida *lõpuks on kujunenud teatud põhiliig tase ja selle alusel saab võim teatav keh võimekuse areng. *kujuneb välja täiskasvanule omane kõnni tegevus. * sobivaim vise täpsusele. 6-7a-väljakujunenud etapp- liigutuste kõik osad on omavehel integreeritud õigeks ja koordineeritud tegevuseks. *isel keh võimete arengu ja põhiliig kujunemise suhteline stabiilsus * jooks omandab täiskasvanule sarnase pildi *lapsed on omandanud erinevad hüppevormid *sobivaim kaugvise. Lapse arengu eelsatavad tulemused 3a. Keh areng: *liigub vabalt, valitseb ederpidi ja tagurpidi liikudes oma keha *kõnnib abiga trepist ülesja alla*viskab täiskavanule palli lõõb iseseisvalt palli jalaga *hüppab koosjalagadega *teeb täisk abiga kukerpalli *kas mitmesuguseid vahendeid liivakühvlit, pliiatsit.. *asetab koltse üksteise otsa, keerab 1kaupa raamatulehti *hoiab õigesti pliiatsit, lusikat 5A- *valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalunõudvate ül täitmisel *lõikab voldib lihtsaid kujundeid voolib kujukesi *põrgatab püüab pali * kas tõõvahendeid pintsel pliiats haamer käärid *läheb iseseisv trepist alla *paneb ja võtab lahti keeratavaid esemeid. 7A- on keh akt *valitseb liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis maastikul kui ka tänaval *säilitab tasakaalu staatilises asendis ja liikumisel , kontr oma kehaasendit rühti kõndimisel seismisel ja istumisel *hoiab rütmi laulmisel , liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi -liigutusi kaaslaste omadega *oskab käsitseda mängu- ja sporidvahendeid palli vistata püüda lüüa .. *sõidab rattaga suustab lükab tõukekat *kas lihtsaid tantsusamme, tantsides paaris üksi ja rühmas *käsitseb õigesti kirjutus ja tõõvahendeid *liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu arend *sots oskuste arend *teiste ainevaldkondade mõistete lõimimine *mägureeglitega arvetamine *emotsinaalsus *sportmängude tehniliste oskuste aredamine . Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants * kombineeritud tants. ÜLDOSKUSED 1.mänguoskused- laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema , omandab kogemusi ja käitumisreegleid. 2.tunnetusõpioskused- on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. 3.sots oskused- mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid , võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4. enesekohased oskused- lapse suutlikkus eristada ja teavustada oma oskusi , võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk—lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel: kujuneb lapsel terviklik ja pos minapilt , ümbritseva kk mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, keh akt, arusaam tervise hoidmine tähtsusest, arenevad õpi-, sots ja enesekohased oskused. Liikumisõp tunni str ja tegevused Õpetuslikku laadi tund- tunni teemaks on õpetamine. Kas erinevaid õpetamismeetodeid. Treenivat laadi tund-alate tunni põhiosast tõuseb koormus pidevalt lõppedes akt mänguga. TUNNI OSAD sissejuhatava osa ül-ded:1. Organiseerida lapsi tunniks 2. Aktiviseerida nende tähelepanu 3.luua ergas ja rõõmus meeleolu 4. Valmistada organism ette põhiosa harjutuste täitmiseks. Sissejuh osa peab olema tempokas, vaheldusrikas ja emotsionaalne. *tund algab tähelepanu koondamisega *üldharjutavate harjutuste kompleks *kõnni-jooksu ja hüppe variandid, tantsusammude elemendid *rivi- ja koordinatsiooniharjutused *hingamisharjutused ja tähelepanu arendavad mängud *liikumismängud Põhiosa-õp ja treeniv tund. ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa ( venitamine )- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge. Sisu *rahulikud mängud harjutused *hingamis-lõdvestus-rühiharjutused *lihtsad koordinatsiooni harjutused. Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada eesmärk. Eesmärgid võivad sisalda )oskusi, keha võimekust, teadmised,isiklikud ja sots oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja valdkondade lõimimine õppe- ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted- 1.lapse indiv ja rengupotentsiaali arvetamine 2 lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvaj rahuldamine 3loovuse toetamine 4mängu kaudu õppimine 5humaansete ja demok suhete väärtustamine 6arengut ja sotsialiseerumist soodustava kk loomine 7 lapsele turvatunde, eduelamuse tagmine 8üldõpetusliku tööviisi raknedamine 9kodu ja lasteasutuse koostöö 10eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäradega arvestamine . Integratsiooni lähetalused: *üldõp vaimen isa eestis oli JOHANNES KÄIS tema idee oli et õppeained oleks oma vahel seostatud ja koonduksid peaasjalikult koduloolise teema ümber. *ta pidas oluliseks et ained sulanduksid kokku ja õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Progressiivne haridusfilosoofia- esmane teoreetiline baas lapsest lähtuvale õpetamisele. Konstruktivism -hilisem teor baas õppekava integreerimisele )iga õppija peab oma tegelikkuse ise konstrueerima. MIKS integreeritakse ???-* seostada teadmisi, oskusi, väärtusi et nad üksteist vastastikku toetaksid *aidata mõista ja suhestada juba õpitut või õpitavat *jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni *organiseerida seoseid eriliigiliste teadmiste oskuste ja kogemuste vahel *teha võimal keeruliste süsteemide mõistmine, mis ületab üksikute õppeainete piirid *saada alternatiivseid võimal mõtlemise korrastamiseks ja strutureerimiseks *seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt. Ülõpetus lapse jaoks- 1tegevustunnid 2korraldatud päevakava 3pidev vahetu sõnalise hinnagu saamine oma edasiarengu kohta eduelamused ja toimetuleku tunne. Üldõp õpetaja jaoks- tingimuste loomine *laste juhtimine *kõikide valdkondade õöevaatlik ja üksikasjalik valdamine *iga õppeiaine didaktilise loogika valdamine *oma minapildi ja maailmapildi täpsustamine ning avardamine *omandatud teadmiste ja kogemuste korrastamine.