18 kuu kuni 5 aasta vanuste laste erivajaduste ja puuete analüüs (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
xxxxxxxxx
AÜSRx
18- kuu kuni 5- aasta vanuste laste erivajaduste ja puuete analüüs
Referaat
Juhendaja : Dagmar Narusson
Pärnu 2016

SISSEJUHATUS

Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust.
Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi.
Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest .
Väikelapse eas toimub lastel kõneareng , mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. ( Smart , 2012, lk 237)
Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238)
Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on justkui vaimne ja emotsionaalne pilt isikul enda kehast. See pilt pole realistlik vaid pigem emotsionaalne hinnang, mis on seotud hetke trendidega. (Smart, 2012, lk 239)
Olulisel kohal nimetatud arenguetapis on ka mäng. Mäng aitab lapsel muutuda oma valikutes iseseisvamaks. Mäng võimaldab lastel mõista kogemusi ja toimunut neid ümbritsevas keskkonnas. Fantaasiatesse ulatuval mängul võib olla ka stressi maandav mõju, sest lapsed loovad fantaasia , milles nemad on justkui kangelased. Samuti aitab mäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus . (Smart, 2012, lk 241)
Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241)
Ajutraumad
Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine , kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja lahenduse arstide sekkumise läbi, kas külastustena või statsionaarselt haiglas olemisega. Kahjuks üks osa kannatanuid ka hukkub. (Smart, 2012, lk-d 242-243)
Haigushood
Haigushood on ebanormaalsed elektrilised laengud ajus. Avastatud on enam kui 150 erinevat haigushoogu, kuid sageli on põhjus täpsustamata. Esineb selliseid haigushooge, millega ei kaasne lisaks erivajadusi või kognitiivseid häireid, kuid on ka neid, mis toovad kaasa lisa hulga erivajadusi. Vastupanuna haigushoogudele, kasutatakse erinevaid medikamente, mis tagaks isiku turvalisuse. Ravi võib olla keeruline, sest haigushood tekivad enamasti episooditi ning ettearvamatult ning võivad olla eluohtlikud. (Smart, 2012, lk 244)
Lapseea nakkused
Lapseea haigustest võib välja tuua meningiidi ja entsefaliidi, mis mõjutavalt lapse närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on põletik ajus ja selgroos, mille põhjuseks on viirus või bakteriaalne infektsioon, mille edasikandjaks on vereringe .
Sümptomid on mõlema haiguse puhul sarnased. Nendeks on palavik, oksendamine , tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus .
Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes -entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245)
Astma
Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige aladiagnoosituimaks ning alaravitavamaks haiguseks. Probleem esineb lapse hingamises. Hingamine on vilisev ning raskendatud. Peamine põhjus astma tekkeks on ema rasedusaegne suitsetamine, suitsu sisse hingamine ning madal sünnikaal. Astmahoog võib kesta päevi ning olla eluohtlik.
Astmat esineb kahte liiki. Üks on allergiline astma, mida põhjustavad erinevad allergeenid ning teine on kaasasündinud (loomuomane) astma, kus hood sagenevad haigestumisel. Oluline on astmahaiget teadvustada sellest, kuidas astmahoogu kontrolli alla saada või seda ennetada.
Rasketest astmahaigetest lastest on oluline informeerida ka õpetajaid ning koolikaaslasi, et vältida teadmatust haigushoo ilmnemisel vajadusel õiget ning kiiret abi anda. Teadlik tuleks olla ka sellest, et teatud sportlikud tegevused ning medikamendid võivad astmahoogu esile kutsuda. Astma on tänapäeval üha enam avalduv haigus, sest üha rohkem tarvitatakse tubakatooteid ning ei peeta lugu tervislikust toitumisest. (Smart, 2012, lk 246)
Laste reumaatiline artriit
Reumaatilisele artriidile on iseloomulik valu, paistetus ühes või mitmes liigeses/kõhredes ning punased laigud. Ravi eesmärgiks on eelkõige füüsilise funktsiooni säilitamine. Võib juhtuda ka haiguse tagajärjel liigeste deformeerumist. Samuti esineb tagajärjena ka pimedaks jäämist, sest haigusega võib kaasneda ka põletik silmades. Ennetamiseks oleks vajalik regulaarne silmade läbivaatus . (Smart, 2012, lk 247)
Autismihäirete spekter
Autismispektri häired on klass pervasiivseid arenguhäireid, mis puudutavad peaaegu igat lapse elu aspekti. Autismispektri häired diagnoositakse lapsepõlves, kuigi autism on kindlaks määratud juba sündides . Autismihäirete iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter“, sest autismil on mitmed erinevad jooned, spektri ühes otsas ühesugused, teises otsas teistsugused ja keskel hoopiski erinevad. Neid jooni nimetatakse just arenguhäireteks, sest need avalduvad lapsepõlves, siiski kestes terve elu. Kuigi lahknevused inimeste vahel, kel on autism ja neil, kel seda pole, hämarduvad indiviidide kasvamisel ja arenemisel. (Smart, 2012, lk 248)
Autismispektrihäiretes on seotud kolm funktsioneerimisala. On defektid sotsiaalses vastastikkuses, suhtlemises ja käitumismustrites. Et määrata täpset diagnoosi, kasutavad arstid spetsiifilist diagnoosimise kritieeriumit: varajase lapsepõlve kõne areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248)
1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid “ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla.
Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248)
Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha kõigutamisest, ringides liikumisest või käte hammustamisest. Stereotüüpsed liigutused või kõne võib sisaldada järjekindlat või sobimatute sõnade või fraaside kordamist ja žeste ning käitumist. Kõne kordamist ja jäljendamist defineeritakse kui stereotüüpset kõne, milles indiviid kordab , mida teised on öelnud , sisaldades ka kuuldud intonatsiooni. Autismispektri häiretel on mitmeid põhjuseid, peamine probleem on aju struktuuri ja funktisoneerimise ebanormaalsus. Kõik põhjused on bioloogilised. (Smart, 2012, lk 249)
Aspergeri sündroom
Aspergeri sündroom oli esimene, mis kirjeldas võrdlemisi leebet autismispektri häiret, kus lapsel on üsna hea verbaalne kõne, leebemad mitteverbaalsed suhtlemisoskused ja ranged eelistused huvide ja suhete valdkonnas. Aspergeri diagnoosimise keskmine vanus on 8 aastaselt. Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad , käitumismustrid ja tegevused; olulised puuduolekud sotsiaalses-, tööalases- ja teistes rollides ; puudvad hilinenud kognitiivsed oskused ja kõne omandamise probleemid. Aspergeri sündroomiga inimesed räägivad sageli monotoonselt ja ei suuda lugeda teiste inimeste kehakeelt. (Smart, 2012, lk 250)
Nagu ka teisi autismispektri häireid, peetakse aspergeri sündroomi neuroloogiliseks puudeks. Imikutel võib näha Aspergeri sümptomeid, kui nad ei vii tähelepanu ühelt asjalt teisele. Kui tavaliselt mängivad lapsed ühe mänguasjaga ja vahetavad selle mingil momendil teise vastu, siis Aspergeri sündroomiga lapsed mängivad pikka aega ainult ühe esemega ning nende tähelepanu on raske suunata. Vanematel lastel on raskusi mingi tegevuse pooleli jätmisega. Aspergeri diagnoosiga lapstel on sageli raskused emotsioonide mõistmise ja väljendamisega, sest nad ei oska emotsioone liigitada ei endal ega teistel. Mõnedele lastele pannakse diagnoos väga varakult, sest tunnused on selgelt näha. Näiteks last, kes istub nurgas ja kõigutab end edasi-tagasi ja plaksutab käsi, on kergem diagnoosida kui vanemaid lapsi, kel on pikemaajalised kogemused sotsiaalsete veidruste, tähelepandamatuse ja halbade organiseerimisomadustega. (Smart, 2012, lk 251)
Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252)
Retti sündroom
Retti sündroom on neurogeenne sündroom, mis sisaldab eelnevalt omandatud kõne kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue , mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni . Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252)
Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev  pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood. Sellele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuu jooksul, millele samaaegselt lisanduvad spetsiifilised sotsiaalsed, kommunikatsiooni- ja käitumisanomaaliad. (Smart, 2012, lk 252)
Vanemlikud ja perekondlikud vastutused
Puue puudutab kogu perekonda ning puudega väikese lapse eest hoolitsemine eeldab paljut. Siiski väidavad paljud perekonnad, et on ka palju positiivset , tugevaks muutvat. Puudega lapse eest hoolitsemine eeldab sageli, et üks vanem peab töötamisest loobuma . (Smart, 2012, lk 253)
Stress , ängistus, valvsas olekus olemine, mis kaasneb puudega lapse eest hoolisemisel, võib olla väsitav ja liiga palju. Väga tähtsal kohal on perekondlikud tegevused, puhkemomendid. Sellised vanemad tunnevad end sageli isoleerituna, sest sõbrad ja sugulased võivad tunda end ebamugavalt ja hoida eemale. Puudega lapse vanemad ja perekond vastutavad hoolituse ja arengu eest. Vanemad soovivad, et neid kaasataks rohkem. (Smart, 2012, lk-d 255-256)
Vahet pole, kas laps on puudega või ilma, tehes kõike lapse eest ära, soodustavad vanemad abitust, passiivsust ja enesehinnangu puudumist. Vanemad peavad oma lapsi kaitsma, kuid on selge erinevus reaalse kaitsmise ja ülekaitsmise vahel. Lapsi peaks julgustama, mitte puude tõttu tagasi hoidma. Samuti peaksid lapsed olema teadlikud oma puudest ja selle iseärasustest. Sageli küsivad kaaslased lasteaias erinevaid küsimusi , millele puudega laps ei pruugi osata vastata. Füüsiline puue on enamustele nähtav, kuid vaimsed iseärasused vajavad sageli selgitamist. Seega võiks võtta aega ja mudilasele selgitada kuidas midagi on ja vajadusel vastata lapse küsimustele.
Tihti lapsed kujundavad oma arvamusi vanemate arvamuste ja hoiakute põhjal kui nood õpetavad oma lastele erivajaduste kohta. Eelkooliealised lapsed omandavad vajalikud kognitiivsed oskused, et märgata erinevusi aga vanemad on need, kes õpetavad, millised erinevused on olulised. Vanemad räägivad, kuidas erinevad erivajadused tekivad, millised on erivajaduste inimeste omapärad ning käitumismustrid. Kahjuks tihtipeale õpetatakse oma lastele, et erivajadustega inimesed on alati õnnetud ja nende erivajadus on tulenenud traagiliste sündmuste kaudu. Mõned vanemad ei pruugigi oma lastele erivajadustega inimestest rääkida.
Kuna sellises vanuses lastevanematel on rohkem kontrolli laste sõprade, nende vaba aja veetmise ning muu seesuguse üle, siis võib juhtuda ka see, et vanemad ei luba oma lastel erivajadustega lastega kokku puutuda, tuues välja põhjuse, et see tekitaks nende lastes rohkem stressi, et õpivõimalused on siis piiratud kui erivajadusega laps on klassiruumis ning seetõttu on ka õppimisstandardid madalamad. Ometigi on kindlad tõendid ning uuringud tõestanud seda, et erivajadustega lastega eelkoolid rikastavad mitte erivajadusega lapsi ning seeläbi õpivad lapsed olema empaatilisemad ning vähem isekad. (Smart, 2012, lk 260)
Füüsilise atraktiivsuse efekt
Erivajadustega laste vanemad ei pea oma lapsi „trofee lasteks“, keda peetakse füüsiliselt atraktiivseks, sotsiaalselt kiiresti kohanevaks ning intelligentseks. Perekondadel, kes nõuavad häid tulemusi ja seavad perfektseid standardeid võivad olla raskustes erivajadusega leppimisel. Erivajadusega lastele ei korraldata eriti iludus- ja spordivõistluseid, erinevaid auhinnaüritusi- õnneks seoses üldsuse teadlikkuse laienedes märgatakse, et ka sellised lapsed vajavad tunnustust. Vanemad teavad, et õpetajad ja täiskasvanud pööravad atraktiivsetele lastele rohkem tähelepanu ja seetõttu riietavad ka nemad oma lapsi vastavalt eale ja soole ning üritavad seeläbi oma lastele rohkem tähelepanu saada.
Kui lapsel esineb väiksem või märkamatu puue siis vanematel on võimalik seda varjata, kui tegu on aga raskema või nähtava puudega siis vanematel see võimalus puudub. Kuigi varjamine on enamasti headel kavatsustel siis võib juhtuda, et laps tunneb end koormatuna teeseldes kedagi, kes ta pole.
Down’ i sündroomi puhul on välja kujunenud selged näojoone tunnused: suurenenud keel, lamenenud nina, ja liignahk silmalaugudel. Plastilise kirurgia olemasolul viis Goeke aastal 2003 läbi uuringu 250 vanema seas, uurimaks, kas nad kasutaksid seda võimalust, et oma lapse erivajadust varjata. Enamus ehk 88% ei laseks oma last opereerida, põhjuseid on erinevaid kuid peamiselt toodi välja see, et üldsusele ei taheta kaasa aidata otsustamaks, mis on ilus ja normaalne ning ühtlasi peeti operatsiooni ka lapse väärkohtlemiseks. (Smart, 2012, lk 261)
Postrilapsed
Kui lapsed on ilusad, siis emad kalduvad neile andma rohkem tähelepanu ja hoolitsust, ühtlasi kauneid lapsi väärkoheldakse, jäetakse unarusse ja hüljatakse vähem. See tõendab Freudi ja Eriksoni teooriat varase kiindumuse kaudu usalduse tekkimist.
Termin postri lapsed loodi lastehalvatuse tagajärjel 1950 aastal, tõmmates seeläbi ühtsuse tähelepanu ja korjates raha vaktsiini loomiseks. Ameerika Ühendriigid olid erilised kuna rahastamiseks kasutati avaliku ja erasektori annetusi, riigi rahasid ei kasutatud. Korjandustele värvati lastehalvatusega lapsi. Franklin Roosevelt , kes oli tol ajal USA president lõi ürituse March of Dimes (kümnesendise hõbesendi marss), kus koguti raha, ka tema oli lastehalvatuse üle elanud. Kuna Roosevelti nägu on kümnesendisel siis peale tema surma hakati lastehalvatusega lapsi postritel kasutama. Tänapäeval on teada, et postreid kasutati manipuleerimiseks ja ekspluateerimiseks kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261)
Varajase märkamise programmid
Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi. Varajaste sekkumise programmide eesmärk on erivajaduse mõju vähendamine, ennetada edasisi erivajadusi või teisi komplikatsioone ja ühtlasi suurendada ka laste tugevusi ja võimekust .
Eduka varajase sekkumise programmi osadeks on lapse otsene kaasamine (nii sensoorne stimulatsioon kui ka haridus ), sobiv ajastamine (nii imiku kui ka koolieas), hoolikas arengu monotoorimine ja järgnevate muutuste tegemine, küllaldane ravirežiim, säilitada varajased edusammud. Need programmid on riigi poolt rahastatavad ja lisaks inimestele tehtavast kasust üritab riik ennetada hilisemas eas erinevate toetuste maksmist. Programmid on tõestanud, et ühiskonna, riigi ja ametialade koostööl perega on võimalik erivajadusega lapsele kõrge kvaliteediga elu tagada. (Smart, 2012, lk 263)
Eelkoolid
Tänapäeval on loodud sellised eelkoolid, kuhu võetakse vastu ka erivajadustega lapsi ja kuigi vanematele meeldib, et nende lapsed saavad sotsialiseeruda teiste lastega siis kurdetakse õpetajate pädevuse puudumise üle ja on juhtunud, et õpetajad eraldavad erivajadusega lapse teistest.
Eeldatakse, et eelkooliealiste laste vanus peegeldub nende pikkuses kuid lapsed, kes põevad akondroplaasiat on oma vanuse kohta palju lühemad. Nad on terved ja targad ning nende probleemid on psühhosotsiaalsete killast. Sellest olenemata pannakse neid tihti maskoti rolli ning see on neile pigem alandav .
Vanemad soovivad, et koolid ja teised programmid jagaksid nende visiooni oma erivajaduse lapse kohta ning päris paljudes eelkoolides pakutakse erinevaid teenuseid olenevalt erivajadusest, näiteks füsioteraapia. Osad vanemad on otsustanud oma lapsi mitte teistega ühte eelkooli panna, sest leiavad, et see ei ole nende lapse erivajadust arvestades parim lahendus. (Smart, 2012, lk 265)
Arenguteooriad
Freud liigitas mudilase ja eelkooli ealiste laste ea anaalseks etapiks, sest selles vanuses lapsed hakkavad iseseisvalt potil käima ja seeläbi õpivad uusi oskusi ning saavutavad suurema iseseisvuse. Lapsed, kes peavad kasutama kateetrit, on raskem tunda meisterlikkust oma keha üle. Empiirilised uuringud on kinnitanud Freudi teooriat läheduse kohta, nimelt lapsed, kes elavad haiglates on märgatud reageerimisvõime vähenemist oma arstide vastu ja kui nad koju lastakse siis seal ka oma vanemate vastu. Loodi hüpotees, et selle vähenemine on seotud motivatsiooni puudumise tõttu võõraste juuresolekul tegutseda. Vähenemise ärahoidmiseks on lubatud nüüd vanematel oma laste juures viibida kui nood peavad haiglas olema.
Paljud erinevad teoreetikud pöörasid tähelepanu varajase sekkumise programmidele, luues imikutele ja väikelastele tugevama baasi.
On teada, et kahjulik sünnituseelne ja – pealne keskkond kaasaarvatud vale toitumine, enneaegne sünnitamine, kroonilised haigused ja kesknärvisüsteemi kahjustused mõjutavad lapse aju funktsioneerimist ja võivad viia kognitiivsete, füüsiliste ja käitumisprobleemideni, millest mõned võivad olla pöördumatud . Seetõttu on loodud lisaks Head Start programm, mille kaudu lastele jagatakse tervislikku toitu ning korraldatakse tervisekontrolle. (Smart, 2012, lk 267)

KOKKUVÕTE

Olenemata erivajadusest ja puudest on väga oluline varajane märkamine ja reageerimine. Suur roll on just vanematel, kes peavad oma lapse eest hoolitsema, teda arendama ja õpetama. Just varajases lapseeas enimesinevate erivajaduste, puuete ja haiguste kohta on vaja tõsta inimeste teadlikkust. Teadlikkust pole vaja tõsta ainult nende laste vanematel vaid üldiselt kõikidel vanematel, kelle enda ja kelle laste tegevus ja informeeritus mõjutavad mingil määral ka haigeid ja puudega lapsi ning nende vanemaid.
Antud töö eesmärk oli uurida ja keskenduda 18- kuu kuni 5- aastaste laste peamistele erivajadustele ja puuetele. Töös on välja toodud enimesinevad haigused, erivajadused, puuded ning nende põhjused ja tunnused.

VIIDATUD ALLIKAD

Smart, J. (2012). Disability Across the Developmental Life Span , for the rehabilitation counselor.