18 kuu kuni 5 aasta vanuste laste erivajaduste ja puuete analüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

48

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c

Alushariduse pedagoog

18

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)

Psühholoogia

8

docx

ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS

Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning

Sotsiaalpedagoogika

40

docx

Vaimupuue, õpimapp

.........................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks

Kasvatusteadus

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);

Eripedagoogika

9

docx

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks

LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5

Lapsehoidja

8

docx

ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS 1

lasteaiaõpetajal oluline roll lapse arengu toetamisel, seda läbi varajase märkamise ja individuaalsuse. Varajase märkamise kaudu erivajadusega lapsele mõeldud arendustegevusega alustamine võimaldab ära hoida (ennetada), leevendada või kõrvaldada teiseseid mahajäämusi (Häidkind, 2007). Selline ülesanne nõuab õpetajatelt loomulikult suurt vastutust, pädevust, aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid

Alushariduse pedagoog

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)