Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #1 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #2 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #3 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #4 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #5 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #6 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #7 Võõrad-kahjulikud ained meie keskkonnas #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor acic00 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng.

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

. Tõelistel bakteritel ei vabane O2, v.a. tsüanobakteritel (sinivetikad) (taimefotosünteesi tüüp). Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi ­(amülaas) ­(vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape ­ 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 ­ 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5)

Bioloogia
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: · liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), · energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), · tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest),

Keskkonnakeemia
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Biosfäär ­ 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses ­ Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5­106 km3, elusainet 1013­1015 t. Noosfäär ­ biosfääri arengu kõrgeim aste, n.-ö- mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfäärikaitseala ­ rahvusvahelise tähtsusega kaitstav ala, ühe või mitme reservaadiga (puutumatu looduse

Bioloogia
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks

Keskkonnakorraldus
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 6 Teaduslik uurimismeetod 1. Probleemi püstitus. Kuidas, miks jne 2. Taustainfo kogumine. 3. Hüpoteeside püstitamine. 4. Katse või vaatluse läbiviimine. 5. Tulemuste esitamine. 6. Kokkuvõte ja järeldused. Organismide keemiline koostis Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on organismide rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Organismides on kõige enam anorgaanilisi ühendeid, sisaldus enamasti üle 80%. Inimene saab organismile vajaliku anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaaniliste ainete esinemine on üks elu tunnustest. Makroelemendid- sisaldus organismis on üle 1%

Bioloogia



Lisainfo

Referaat saastatusest ja erinevatest keskonnamürkidest. Nende mõjust keskonnale ja elusorganismidele s.h ka inimesele.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun