Taimekaitsevahendite mõju ühiskonnale, peamiselt Eesti. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

sxw

Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas

Saastumine tähendab kemikaalide või muude ainete tungimist looduslikesse ökosüsteemidesesse ja nende süsteemide lõhkumist. Enamasti on see inimtegevuse tagajärg. Kõige probleemsemad keemilised saastajad on sünteetilis-orgaanilised ained nagu lahustid, kahjuri- ja umbrohutõrjevahendid. Õhusaaaste tekib enamasti kütuste põlemisel, kusjuures atmosfääri satub mürkgaase. See põhjstab happevihmasid, millel on tugev kahjustav mõju. Laiemas laastus on see põhjuseks ka globaalsele soojenemisele. Raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid akumuleeruvad kudedes, mistõttu saastatud keskkonnas elavad organismid koguvad kogu eluea jooksul endasse ohtlikke aineid. Toiduahela tipus olevad kiskjad on kõige enam ohustatud, kuna nende organismi jõudev ohtlike ainete kogus on kõige suurem. Saastatud toit satub ka inimese toidulauale.

Keskkond

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562 miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323 miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848 miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas). Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas 69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit inimest, neist 1,202 arenenud riikides ja 5,112 arengumaades: I koht Hiina 1,289 miljardit inimest; II koht India 1,069 miljardit inimest ja III koht USA 0,292 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% inimestest maal ja 74% linnas. Arengumaades elas 60% maal ja 40% linnas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)