Taimekaitsevahendite mõju ühiskonnale, peamiselt Eesti. (0)

Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena . Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides.
Taimekaitsevahendite puudused
Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse , mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest . Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.
Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb . Toon siinkohal vaid mõne näite pestitsiididena kasutatavate ainete mõjust.
Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus , mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid . Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele , häirib lindude paljunemist.
Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.
Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel.
Paljudel taimekaitsevahenditel puudub selektiivsus. See tähendab, et koos kahjuritega hävivad ka paljud loomad, nende hulgas mitmed kahjurite looduslikud vaenlased.
Taimekaitsevahendeid kasutades võime hävitada taimi kaudselt . Kuna mõnede taimeliikide tolmlemisel osalevad kindlad putukad, siis on koos putukate hävimisega ohus taimeliik. Kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja liik hääbub.
Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga . Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Rebasheina vastupanuvõime näiteks põhineb ainult ühe geeni mutatsioonil.
Kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb erinevate organismide arvukuse muutmises, mis võib teatud organismidele põhjustada toiduvarude nappuse. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi.
Võimalikke lahendusi
Eriti ohtlike pestitsiidide nagu DDT, samuti PCB, mida kasutatakse pestitsiidide lahjendajana, tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud.
Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide.
Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses . Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv.
Juvenoidid on putukate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mis põhjustavad putukatel pöördumatuid arenguhäireid, sigimatust ja surma. Juvenoidid lagunevad kiiresti ning on püsisoojastele ohutud.
Kaasajal leiavad järjest laiemat kasutamist bioloogilised taimekaitsemeetodid, mis põhinevad putukatest toituvate organismide, viiruspreparaatide ja muu sarnase kasutamisel .
http://www.hot.ee/teekaaslane/keskkond.html