Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Ühendid Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Elavhõbe põhjustab tervisehäireid, nagu psühhoos, hallutsinatsioonid ja suitsiidne käitumine. Samuti kopsude kahjustuse. Inimesele on ohutud mitte- lahustuvad elavhõbeda ühendid, nagu elavhõbesulfiid. Inimesele on ohtlikud aga lahustuvad elavhõbeda ühendid nagu elavhõbekloriid ja metüülelavhõbe. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarv barjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kuni 1970-ni kasutati metüülelavhõbedat seentevastase vahendina seemnevilja säilitamiseks.
tata alumiinium- raskemetalli hingamiselundite nõusid.Vältida alumiiniumi, mis kaudu. alumiiniumi si- satuvad toidu ja veega saldavate ravi- inimeste organismi. mite kasutamist. Põllumajanduses puhti- Metüülelavhõbe Anorgaaniline Riik saab keelata takse seemneid metüül- jõuab inimese toi- elavhõbe võib kasutada metüül- Elavhõbe elavhõbedaga. Puidu- dulauale ja loo- tekitada elavhõbedat puh- ja metüül- tööstuses on kasutatud madeni teravilja- neerukahjustusi ja timisainena ning elavhõbe anorgaanilist elavhõbe- toodete (kui kas- kahjustada vereaju- elavhõbedat pui-
määratletud prioriteetsete ohtlike ainete hulgas. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg Seda rektsiooni vahendavad mikroobid, kuna see toimub hapnikuvabas keskkonnas siis muutub elavhõbe metüülelavhõbedaks peamiselt vees . Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Metüülelavhõbedaga puututakse kokku peamiselt toidu kaudu. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude metüülelavhõbedaga bioindikaatorite alusel allapoole rahvusvaheliselt aktsepteeritud ohutut taset. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või
Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat Vedel elavhõbe ei ole nii mürgine, nagu elavhõbeda aur
Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades(saastunud vee tõttu). Infot[8] Elavhõbe on küll vedelik kuid mitte märg. Kõrge tiheduse tõttu(13.6) jäävad näiteks kahurikuulid, rauatükid ja tellised elavhõbedas pinnale. Magnetid ei tõmba elavhõbedat. Kuld lahustub elavhõbedas. Allikad http://www.chemicalelements.com/elements/hg.html [1] http://www.lenntech.com/periodic/elements/hg.htm [2] http://www
Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi on praeguseks suletud. Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades (saastunud vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, kindlasti ei tohi kasutada harja. Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Kogu elavhõbe suletavasse anumasse. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika. Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda
LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures TOKSILISUS Orgaaniline elavhõbe Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg ) Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv (LD50 3050mg/kg metüülelavhõbekloriid) Tekitavad aju, maksa ja närvisüsteemi kahjustusi 1956.a Minamata haigus 1997.a Karen Wetterhahn Orgaaniline plii Tetraetüülplii (LD50 2 mg/kg) Imenduvad väga lihtsalt läbi naha ja hingamiselundite ning põhjustavad jäädavaid kesknärvisüsteemi kahjustusi TOKSILISUS Orgaaniline raud Karboksüülhemoglobiin vingumürgitus Orgaaniline tina
Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. Plii on tööstuses laialt kasutatav aine, ennemalt kasutati bensiinis, nüüd Hiina mänguasjades. Kaadiumiga puutub inimene kokku süües või suitsetades sigaretti. Sigarett sisaldab ka kotiniini. Elavhõbe ladestub kalade peale ja satub sel teel inimestesse. Nende kemikaalidega kokku puutumine toob üha enam esile laste vähktõve esinemise tööstusriikides, samuti allergiate, astma ja viljatuse sagenemise.
Mürgistus sai tuntuks Minamata tõve nime all ja selle leviku pidurdamiseks keelustati kohalik kalapüük. Hukkunute arv ulatus hiljem umbes kahesajani, mürgistatuid oli aga tuhandeid. Lõpuks selgus, et mürgistust ei põhjustanud otseselt mitte heitvee anorgaanilised elavhõbedaühendid. Nimelt muudavad veekogus elavad mikroorganismid oma elutegevusel heitvee anorgaanilised Hg ühendid umbes sada korda mürgisemateks orgaanilisteks Hg ühendeiks (metüülelavhõbe). Ühendeid omastavad plankton ja vetikad, neis toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist 2 inimesed. Mürgistatud elujõuetud kalad olid kergemini väljapüütavad ja suurendasid kalurite saake, neist toitusid ka linnud. Kalajahu kaudu jõudsid mürgised elavhõbedauhendid isegi koduloomade menüüsse. Enam kui veerand sajandittagasi ostis Iraak Mehhikost elavhõbedaühenditega puhitud seemnevilja
Elavhõbeda mürgisus sõltub sellest keemilisest ühendist, millena ta esineb. Metalliline vedel elavhõbe mõjub inimesele vähe, kuid elavhõbeda aur, samuti orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes
Uraani ühendid Vererakke ja luuüdi kahjustavad Aniliin Benseen Nitritid Nitrobenseen Toluidiin Kopsukude kahjustavad Fibriootilised muutused – räni ja asbest Pneumokonioosi põhjustavad: Söe tolm Puuvillatolm Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid Neurotoksilised, kahjustavad kns Orgaanilised lahustid Süsinikdisulfiid Metüülelavhõbe Mangaan Orgaanilised fosforit sisaldavad insektitsiidid Tetraetüülplii Tallium Trialküültina ühendid Biotsiidid Sensibiliseerivad Korduval kokkupuutel allergiline reaktsioon, erineva tugevusega Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii
See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Ühendid: Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on keskkonnas väga püsivad. Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised.Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarv barjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi.Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis).
leeliste tootmises (varem kasutati ka kulla tootmisel) sõjanduses paukelavhõbe Hg(ONC)2 Suurt osa metallist kasutatakse ainult üks kord, selle korduvkasutus on liiga kulukas. 3.2 Ühendid Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on keskkonnas väga püsivad. Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised.. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarbarjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid:
kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu 0.4 6.7 · 10 3
nitraadiks Arseen- Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmitusainetest. Akuutse, surmava mürgituse põhjustab 70-180 mg annus. Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid: lihasenõrkust, iiveldust jne. Kesknärvisüsteemi murk Elavhõbe -Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid, eriti värinad.Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine, liikumisraskused, jäsemete halvatus jne. _Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude
Elavhõbeda mürgine mõju on 8 väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk (keemistemperatuur on 94°C)), seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. /38/ Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe
(toiduvärvid E 100 E199; säilitusained E200 299), antioksüdandid E300 399), emmulaatorid, stabilisaatorid E400 499), muud E 500 599). Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58
Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub rasvkoes. 14. Nimeta peamised raskmetallide saasteallikad? Jagatakse antropogeenseteks ja looduslikeks. Antropogeensed on näiteks metallide kaevandamine ja 3
· Looduslikud kahjulikud ained tihedalt seotud taimede keemilise enesekaitsega nn. taimekemikaalid. Näiteid keskkonnamürkidest · DDT putukate tõrje vahend,mõjutab kahjulikult kaltsiumi ainevahetust organismis, kantserogeenne ja keelustatud · PCB-ained polüklooritud bifenüülid, inimesele supermürk, raskete tagajärgedena võivad ilmneda kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite püsivad kahjustused ning pöördumatud luukoemuutused. · Metüülelavhõbe kasutusel puhtimisainena, võib tekkida ka anorgaanilise elavhõbeda muundumisel veekogude põhjamudas mikroobide too tulemusena. Tekitab tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. · Orgaanilised lahustid lenduvad kergesti, tekitavad hingamisteede kahjustusi. Kaasnevad peavalu, iiveldus, unisus, tasakaaluhäire. TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID
Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale. · Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, o Elusorganismidest mürkide väljutamine toimub põhiliselt vee baasil ehk mürkained läbivad looma ainevahetuse ja väljutatakse. Kuid osad mürkained nagu näiteks DDT,PCB,kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust. · bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda.
Teiseks on eritus, mis toimub loomadel peamiselt neerude kaudu. Veri pressid asu filtrit ning tekib uriin. Uriin eemaldab mürke nt, nikotiini. Uriin on vesilahus ja suudab hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Keemiline reegel ütleb et rasvades lahustuvad aineid tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub
kukub 100 peale(norm), joodi puudus, aminohapete puudus(rakkude moodustumise ja ainevahetuse häiritud), oomega- rasvhapped(nägemine häiritud),. · Ohtlikud on toksiinid(hallitussinijuustu ei ole soovitav), alkoloidid. · Ema haiguslikud seisundid. Näiteks diabeet, kõrgvererõhk tõbi, alkoholism. 2. keemilised · raskmetallid: a) metüülelavhõbe, mis põhjustab närvisüsteemi kahjustuse b) plii ehk seatina c) liitiumi liigsus, kahjustab silma arengut. · Ravimid: a) talidomiid, mille tagajärel sündisid jäsemete puudus, umbes 3000 sellist vastsündinut. b) Ravimite koosmõju c) Ise ravimine tuleb välisatada. Streptomütsiini ei tohi eriti võtta kurt laps sünnib ja lapsele ei tohi ka anda. · Vitamiin preparaadid: a) A vitamiini ülehulk, näo ja kõrvade väärarengud; D-vitamiini ülehulk
Uriin on vesilahus ja suudab seepärast hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Kehtib keemiline reegel, mis ütleb, et rasvades lahustuvad ained tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kuna keha eritussüsteem toimub vee baasil, on rasvades lahustuvatest ainetest, mida ei saa lagundada, väga raske vabaneda. Neil on tendents kehasse koguneda. Mitmed tuntud keskkonnamürgid, nagu DDT, PCB, kloordioksiinid, metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Need kogunevad organitesse ja rasvastesse kehavedelikesse, nagu aju või emapiim. Naise piim sisaldab 34% rasva, emahülge oma umbes 30%. Hülged on loomad, keda keskkonnamürgid on tabanud eriti rängalt. Läänemere hallhülge ja viigri populatsioonid on keskkonnamürkide tõttu oluliselt vähenenud. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime on väga madalad.
annaabi.ee 
