Keemia eksam: ained (0)

Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom . On valdavalt doonor -akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega.
Biogeenid – biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega.
N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N)
P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g)
Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli.
Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises.
Eutrofikatsioon – eutrofeerumine , veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel .
Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained ) bakter-, seen - ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel.
Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) – veekogu ökoloogilist seisundit , eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.
Keemiline hapnikutarve (KHT) – sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine hapendamisel keemiliselt tugeva oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust.
Happed - on liitained , mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist: Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl)
Soolad - on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad.
ALUS – elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st
Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH ) ja vees mittelahustuvad .(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad ( LiOH ) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH – reag. 1 happega , 1-happeline; Ba(OH)2 – reag.2 happega, 2-happeline
( Oksiidid - on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).)
Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As
Raskmetallid – pms. plii, elavhõbe, tsink , mangaan . || raskmetallid [üle 5] ρ 5 g/ cm3
Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad . Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest
Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises. Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning seejärel toiduahela kaudu loomadesse ja inimesse.
Cd- Mürgisemaid metalle . On lisaelemendina masuudis, kivisöes, fosforväetises. Taimed omastavad Cd-ühendeid juurte ja lehtede kaudu (kuhu õhust on langenud tolmutuhka) Cd-d koguvad endasse seened.
Pestitsiidid – mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks.
Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike organismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. Kasutatakse veel umbrohu ja kahjurite tõrjeks. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. (DDT, heksaklorotsükloheksaan).
Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi aineid: -orgaanilised insektsiidid; herbitsiidid; füngitsiidid; nemotosiidid; akaritshdid; algitsiidid; rodentsiidid; siimitsiidid *samuti nendega seotud tooted (sh kasvuregulaatorid ) ja kõigi nende ühendite metaboolid, degratatsiooni ning reaktsiooniproduktid. Seirata on vaja ainult neid pestitsiide , mis antud piirkonnas kasutatakse ja mis võivad veevõrku sattuda. Üksikute pestitsiidide väärtused ei tohi ületada normatiivset väärtust 0,03 µg/dm3, shaldriin, dieldriin, heptokloor, heptokloorepoksiid.
Mikroorganismid - bakterid , seened jne.
Biopuhastus põhineb mõningate mikroorganismide omadusel tarvitada toiduks orgaanilisi ja mõningaid anorgaanilisi ühendeid. Selle protsessi käigus toimub nende aintete oksüdeerumine vees laustunud O2 osavõtul . Osa oksüdatsiooniprodukte kasutatakse mikroorganismide poolt, teine osa aga muudetakse ohutuks produktiks. Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel)
Biopuhastus, bioloogiline puhastus – menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine)(käärimine, CH4). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter - ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis.
Aktiivmuda – orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. (Biofilter – reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid , kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile .) (Biokile – joogiveefiltri pinnale ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.)
Aktiivmudapuhasti – biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse.
Aerotank – aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Happelisus e. pH – vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Rakendadakse praktikas keskkonna happelisuse või aluselisuse keskkonna hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. Neutraalseks 6,5…7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline . Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6…5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4,0…4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+. Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6).
Happesademed – pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h. keskk suhtes resistentsed org)
NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 – äärmiselt mürgised
Bioakumulatsioon – organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse ja nende osadesse. Bam. võib ilmneda ka pideva reostusallika demasdul (??:S) ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike.
Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu või joogivees, torudes kui ka selle piirkonnas elavate organismide püsiva bensiinilisandina kasutatava antidetanaatori sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitusele häiret.