Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
9. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. 10. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Hõrendavad osoonikihti. Vanu külmikuid ning aerosoolpurke ja ka patareisid ei tohi jätta vedelema väljametsa alla, majataha või kusagile laokile. Külmikud ja aerosoolid tuleks koguda kokku ning hävitada. 11. Pesitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.Kitsamas tähenduses on pesitsiid taimeghaiguste- ja kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. 12. DDT kasulikkus seisnes selles, et põllumajanduses tõrjus välja väga mürgised ja kallid arseenipreparaadid, tervishoius võimaldas päästa 15 miljonit inimest malaariast ning
Nagu kõigil teistelgi organismidel, on ka putukatel leitud viirusi. Osa neist on omased vaid putukatele, osa võib paljuneda ka teistes organismides. Viirusi on leitud nii kahjuriputukatel (näiteks mitmesugused taimekahjurid) kui ka inimesele kasu toovatel putukatel (mesilased, siidiussid). Kahjuriputukate tõrjeks kasutatakse muuhulgas putukaviirusi, mis on putukate arvukuse kontrollimisel loodussõbralikumad kui keemilised pesitsiidid. Praeguseks on teda üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Kõige rohkem on kasutust leidnud bakuloviirus, mis nakatab efektiivselt mitmesuguseid kahjuriputukaid. Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirus nakkusest. Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse
Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumajanduskemikaalidest saavad keskkonnamürgid siis, kui nad muutuvad jäätmeteks. Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalideks on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürgitusjuhtum registreesiti esma-kordselt kuuekümnendate aastate lõpus Jaapanis, ja seitsmekümnendate lõpul Taivanil, kui inimeste toitu, nimelt riisi, sattus juhuslikult suures koguses trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid. Mürgituse saajatel esinesid näol
Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal. Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalidest on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali.