Elavhõbe (8)

5 VÄGA HEA

Referaat
Elavhõbe
Sisukord
1. Elavhõbeda ajaloost 3
2. Elavhõbe omadused 4
2.1.Elavhõbeda füüsikalised omadused 4
2.2.Elavhõbeda keemilised omadused 5
3. Elavhõbeda kasutamine 6
4. Elavhõbeda ja ta ühendite ohtlikkus ja saaste 7
4.1.Elavhõbeda toime inimese tervisele 7
4.2.Elavhõbeda saaste allikad. 8
4.3.Elavhõbeda kokkukorjamine, neutraliseerimine. 10
5. KOKKUVÕTE 11
6. Kasutatud kirjandus: 12

Elavhõbeda ajaloost

Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver , mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist.
Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele , Michael Faraday ja Humphry Davy , kes katsetel kasutasid elavhõbedat.
Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata lahe äärsete külade elanikud saladuslikku haigusse, mille tagajärjel paljud hukkusid. Üks Jaapani firma juhtis merre tehase heitveed, mis sisaldasid elavhõbedaühendeid. Kalade kaudu jõudsid elavhõbedaühendid inimestesse ja põhjustasid mürgistuse.
Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist
kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata lahe äärsete külade elanikud saladuslikku haigusse, mille tagajärjel paljud hukkusid. Üks Jaapani firma juhtis merre tehase heitveed, mis sisaldasid elavhõbedaühendeid. Kalade kaudu jõudsid elavhõbedaühendid inimestesse ja põhjustasid mürgistuse. Rootsis puhtisid talunikud vilja orgaaniliste elavhõbedaühenditega, millest inimesed ja loomad said raske mürgistuse. Nii aktualiseerus Hg mürgistusoht.

Elavhõbe omadused

Looduses on elavhõbe haruldane . Teda esineb pinnases ja kivimites mitme erivormina, kuid sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul.

Elavhõbeda füüsikalised omadused

Argielust tuntud metallidest on elavhõbe (Hg) ainus metall , mis toatemperatuuril on vedel. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on ta sobiv termomeetri täiteaine. Sellena on Hg ka paljudele tuttavaks saanud. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle , moodustades amalgaame.
Elavhõbeda põhilised iseloomulikud omadused on toodud allolevas tabelis:
AINE NIMETUS ( IUPAC ): ELAVHÕBE
LADINA KEELNE NIMETUS: hydrargyrum
INGLISEKEENE NIM: Mercury , metal , Quicksilver
KEEMILINE VALEM: Hg
ELEKTRONSKEEM : 80| 2) 8) 18) 32) 12) 6)
AATOMMASS : 200,59
FÜÜSIKALISED OMADUSED: Raske, hõbeläikeline vedel lõhnata metallimaitsega metall .
PÕLEVUS: ei põle
TIHEDUS VEE SUHTES: 13,546
AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES: 6,93
KEEMISTEMPERATUUR : 357° C
SULAMISTEMPERATUUR : -39° C
LAHUSTUVUS : Vees ei lahustu.
LISATEAVE: Lahustub lämmastikhappes, kuumas konts. väävelhappes ja kuningvees. Aurud äärmiselt mürgised. Reageerib ammoniaagi, amiinide , atsetüleeni ja oksaalhappega, moodustades nendega väga löögi- ja hõõrdetundlikkke plahvatavaid segusid.
MÜRGISUS: Mürgine.
MÕJU AVALDUS: Mürgituse korral tundub metallimaitse suus . Metalliaurude sissehingamisel tekib nõrkus, isu puudus, iiveldus , kõhulahtisus, hingamishäired, palavik , köha. Põhjustab neerukahjustusi nefroosi tekkeni, verepildi muutust.Raskematel juhtudel põhjustab aneemiat.

Elavhõbeda keemilised omadused

Elavhõbeda on perioodi viimane element. Enamik elavhõbeda ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Elavhõbe reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad, tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid.
Elavhõbe reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks.
Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver HgS. Seda kasutati juba kiviajal koopajoonistuste tegemisel. Kinaver on ka põhiline elavhõbeda tooraine . Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I) kloriid Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti.

Elavhõbeda kasutamine

Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid ), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid ), meditsiinis ( termomeetrid , baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes.
Puidutööstus kasutas puitmaterjali lima ja hallituse tõrjeks anorgaanilist elavhõbedat. Sageli sattus viimane aga reovetega veekogudesse, mille põhjamuda bakterid muundasid selle metüülelavhõbedaks. See põhjustas kalade, eriti röövkalade ja kalatoiduliste loomade tugevat mürgitatust.
Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid.
Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Metüülelavhõbedat kasutati 1960ndail seemnevilja töötlemiseks. Lisaks jõudmisele mullavette, sattus osa vilja toiduks lindudele (faasanitele ja nurmkanadele). Seejärel ilmnes neil ja nendest toituvatel loomadel massiliselt surmaga lõppevaid mürgistusi. 1960ndate lõpuks metüülelavhõbeda kasutamine keelustati ja asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga
Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl, mida kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks).
Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid keskkonnaohtlikumateks kui arüül- või anorgaanilisi ühendeid.

Elavhõbeda ja ta ühendite ohtlikkus ja saaste

Elavhõbeda mürgisus sõltub sellest keemilisest ühendist, millena ta esineb. Metalliline vedel elavhõbe mõjub inimesele vähe, kuid elavhõbeda aur, samuti
orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama , et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid.
Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe
kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine.
Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab
püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele).

Elavhõbeda toime inimese tervisele

Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist,
doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine
tervislik seisund.
Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg
aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes.
Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei
imendu – vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid .
Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega
Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega.

Elavhõbeda saaste allikad.

Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt:
1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5].
2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat,
3) keemiatööstusettevõtete heitmed , mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked
või gaasilised , on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud.
4) saastatud õhk ja pinnas, kust sademetega satub selles sisalduv elavhõbe ja
elavhõbeda ühendid pinnavette.
Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt edasi jõgedesse ning jõgede kaudu merre. Peaaegu kõigi Euroopa veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes.
Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega . Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist.
Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on
kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma
ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast elavhõbedast ongi elementaarne elavhõbe.
Atmosfääriline elavhõbe on ohtlik oma toksilisuse, lenduvuse ja suure liikuvuse
tõttu.. Õhku eraldub elavhõbe vulkaanidest, inimtegevuse tagajärjel metallurgiatööstusest, kivisöe ja muu kütuse põletamisel, prügi põletamisel ja olmest ( purunenud termomeetrid ja päevavalguslambid) ning krematooriumidest. Teine osa õhus sisalduvast elavhõbedast on seotud tahkete osakestega. Õhus on ka lenduvaid orgaanilisi elavhõbedaühendeid nagu dimetüülelavhõbe, ja monometüülelavhõbeda soolasid. Raskmetallide saastet saab jälgida indikaatororganismide abil.
Kui veekeskkonna saastet jälgitakse kalade ja limuste kaudu, siis õhusaastet on võimalik jälgida samblike kaudu.

Elavhõbeda kokkukorjamine, neutraliseerimine.

Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, lillaveega immutatud vatitupse või tolmuimejat.
Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist koos veega suletavasse anumasse . Eelnevalt kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse. Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20˚C.
Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla!
Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett , tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta.
Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust:

kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline)

raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus)

pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)

KOKKUVÕTE

Elavhõbe ja ta ühendid on inimese tervisele ohtlikud ained. Kuid teades nende
levikut ja omadusi, on võimalik vältida mürgistusi. Kõige olulisem on vältida
keskkonna saastet elavhõbedaga.
Erinevalt tavajäätmetest ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada.

Kasutatud kirjandus:

Karik, H. Üldine keemia. Tallinn, Valgus, 1987, 320 lk.

http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=87&Itemid=3

http://www.rescue.ee/rakvere/vope/Elavh6be.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be

http://www.rescue.ee/index.php?page=416&PHPSESSID=cea3c7380770a84c8dc0c4c76e1aa06b

http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2457.html

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.ht m
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 102 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kress Õppematerjali autor

Hinnatud hindega "5", doc. formaadis

elavhõbe keemia referaat

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be

Sarnased õppematerjalid

odt

Elavhõbe

Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele

Keemia

docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

............................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas? Samuti heidame pilgu elavhõbeda ajaloole ja sellega seotud sündmustele. Loodan järgneva tööga harida nii lugejat kui ka ennast. 2 ELAVHÕBE Joonis 1. . Elavhõbeda paiknemine Mendelejevi tabelis 2.1 Elavhõbeda omadused Elavhõbe (sümbol Hg ladina keeles Hydrargyrum - "vesihõbe", "vedel hõbe") on

Keskkonnakeemia

doc

Elavhõbeda ajalugu

.......................................15 1 Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus

Keemia

odt

Elavhõbe

............................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sümbol Hg Ladina keelne Hydrargyrum nimetus keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuu -38.87°C r Tihedus 13.6 g/cm3 normaaltingimustes Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste I ja II ühendites Elavhõbeda leidumine looduses Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Seda leidub maakoores 2,7 10 %. Põhiliselt esineb ta looduses elavhõbe(II)sulfiidina ehk punakat värvi kinaverina (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Hg tootmist elavhõbe(II)sulfiidist võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka

Keemia

rtf

Elavhõbe

Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga

Keemia

odt

Elavhõbe - referaat

2.Elavhõbe asub 6.perioodis 2B rühmas.Elavhõbe kuulub metallide hulka. 3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega,

Keemia

doc

Elavhõbe

ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis.  Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel

Keemia

doc

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi,

Keemia

Rohkem sarnaseid