Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkond ja keemilised elemendid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk
Referaat

Keemilised elemendid ja ühendite rühmad
Keemiline element või ühendi-rühm
Elukeskkonda sattumise teed
Inimesesse (ja teistesse elusolenditesse) sattumise viisid
Mõju inimesele
Elukeskkonda ja inimesesse sattumise vältimise võimalused nii riigi kui ka üksikisiku ja perekonna tasandil.
Alumii-nium
Alumiiniumi kasutatakse nõude, pakke- ja ehitus-materjalide, kosmeetika ja ravimite valmistami-sel ning toidulisandina. Alumiiniumsulfaadiga on puhastatud joogivett, alumiiniumfosfiidiga hävitatakse teravilja-hoidlates putukaid ja närilisi.
Happevihmad põhjustavad mulla happelisuse suurenemist , mis paneb liikuma mullaosakestega seotud raskemetalli alumiiniumi, mis satuvad toidu ja veega inimeste organismi.
Inimene saab alumiiniumi:
Arstimitest, toidu-lisanditest,
kosmeetikatoode -test, joogiveest, toidust
(teraviljadest, teest, toiduvalmistami-sel alumiiniumi sisaldavast veest, toidu valmistami-ne ja hoidmine alumiinium -nõudes)
Inimese organism omastab alumiiniumit ka hingamiselundite kaudu.
Võib kahjustada luustikku, hingamiselundeid, kesknärvisüsteemi ja põhjustada dementsust .
Tervisekahjustused dialüüsipatsientidel ja teiste neuroogiliste probleemidega haigetel, mis võib viia dementsuseni ja lausa surmani. Oletatakse, et alumiinium võib olla üks Alzheimeri tõve tekitajatest.
Riigitasandil saab määrata piirnormid , kui palju teatud ühendeid võib olla tootes ja elu- või töökesk- konnas . Alumii-nium on pandud ohtlike jäätmete hulka ja see nõuab tavapära-sest erinevat käitlemist. Toidu valmistamisel, hoidmisel ja tar-bimisel ei kasu-tata alumiinium-nõusid.Vältida alumiiniumi si-saldavate ravi-mite kasutamist.
Elavhõbe ja metüül-elavhõbe
Põllumajanduses puhti-takse seemneid metüül-elavhõbedaga. Puidu-tööstuses on kasutatud anorgaanilist elavhõbe-dat puitmaterjalidel lima ja hallituse tõrjeks. Heitveena veekogusse sattudes muundab põh-jamuda selle metüül-elavhõbedaks ja sealt satub toiduahelasse. Metüülelavhõbe jõuab veekogudesse ka fos-siilsete kütuste, jäätme-te põletamise ja metsa-kuivenduse kaudu.
Metüülelavhõbe jõuab inimese toi-dulauale ja loo-madeni teravilja-toodete (kui kas-vama pandud seemet on eelnevalt puhtitud Metüülehõbedat sisaldava ainega) ja kajulikku ainet sisaldavast veekogust püütud kala söömise kaudu.
Anorgaaniline elavhõbe võib tekitada neerukahjustusi ja kahjustada vereaju-tõkke talitlust. Sümptomiteks on nt värinad, kerge isiksusemuutus, dementsus . Metüülelavhõbe võib tekitada närvikahjustusi , kahjustada suuraju koort, Raskem mürgitus lõpeb surmaga.
Riik saab keelata kasutada metüül-elavhõbedat puh-timisainena ning elavhõbedat pui-dutööstuses ning nõuda tõhusaid filtreid heitvee , suitsu-gaaside ja jäätmepõletusjääkide loodusesse laskmisel.Samuti piirata/keelata kalapüüki reostunud veekogudest .
Plii
Pliid kasutatakse bensiinilisandina, veevõrgus, aku- ja värvitööstuses. On kasutatud keraamikas, kosmeetikas , ravimites ja veejuhtmetes. Bensiinis sisalduv plii satub keskkonda heitgaaside kaudu.
Inimestesse ja loomadesse satub plii saastunud õhu, toidu ja joogi
vee kaudu. Pliit-ööstustes omistab töötaja seda sisse-hingamisel. Pliid sisaldava värviga värvitud ruumides, jõuab mürk inimese organismi selle sissehingamisel. Eriti ohtlik on selline ruum väikelastele, kel komme kõike suhu pista.
Närvisüsteemikahjus-tused: alates kergest psüühikamuutusest surmaga lõppeva kahjustuseni. Kergema mürgi-tusega kaasnevad
unehäired, kesken-dumisraskused, väsimus, mälunõr-kus, ärrituvus. Luus-tikukahjustused, naistel viljatus, abort , väärarenguga laste sünd. Lastel on leitud negatiivne seos vere pliisisalduse ja IQ vahel.
Riik saab nõuda mitte lisada pliid bensiini sisse. Tarbija saab teha oma valiku mitte ostes pliid sisaldavat kütust jm tooteid.
PCB
On kasutatud ulatuslikult värvi-, laki- ja plastmassitööstuses ning suurte alajaamade transformaatorites
jahutusvedelikuna. Hiljem vaid elektriseadmete valmistamisel. Aine satub loodusesse tehaste suitsugaaside ja jäätmepõletusega.
Õhust liigub PCB veekogudesse ja sealt kalade kaudu inimesteni. Nad võivad sattuda inimorganismi ka hingamis - ja neeluteede või naha kaudu. Tänapäeval puutub inimene PCBdega kokku peamiselt neid ühendeid väikeses
koguses sisaldava toidu, eriti liha, kala ja kodulindude kaudu.
PCB on kantsero- geenne . Raskema mürgistuse puhul võivad tekkida kesk-närvisüsteemi ja vereringeelundite püsivad kahjustused, muutumatud luu-koemuutused, mak-sakahjustused, naha-lööbed, kehakaalu-langus, reprodukt-siooni- ja arenguhäi-red. Kokkupuutel väikese kogusega võib kaasneda naha-sügelus, silmade ärritus, häired maksa funktsioneerimises ja immuunsüsteemis, hingamisteede är- ritus , peavalud, uimasus, mälu-kaotus, närvilisus
Riik saab keelata ja piirata aine kasutamist töös-tuses ning nõuda tõhusaid filtreid heitvee, suitsu-gaaside ja jäät-mepõletusjääkide loodusesse las-kmisel. Keelata kasutamast sead-meid, mis sisal-davad PCB-d. Riik saab kasu-tusele võtta va-jalikke meet-meid, et kesk-konnaohutult
kõrvaldada kasu-tusest nii kasu-tatud PCB-d kui ka PCB-sid sisal-davad seadmed , kui neid ei õnnestu saastest vabastada.
DDT jt pestit- siidid
Pestitsiide kasutatakse põllumajanduses taime-kaitsevahendina putu -kate, umbrohu ja taime-haiguste tõrjeks, et suu-rendada taimesaake, ta-kistada toidu või muude materjalide riknemist ning piirata inimesele ohtlike haiguste levikut. Kasutatakse putukate, eriti malaariasääskede tõrjeks nii käsimüügi-tootena kui ka varase - malt lennukitelt massi-liselt maapinnale külvatuna.
Õhuvoolude ja veeringe kaudu levis üle maakera. Inimeste ja loo-madeni jõuavad pestitsiidid sisse-hingamisel, läbi toiduahela toiduga ning joogiveega.
Juba väike kogus pestitsiide mõjutab kehahormoone tootvat endokriinsüsteemi. Pestitsiidid on geno-toksilised, kantsero-geensed, neurotoksi-lised, immunotoksi-lised paljunemis-võimet ja sisesekret-sioonisüsteemi kah-justavad ning võivad segada hormonaalset tasakaalu.
Loobuda , piirata või keelata tao-liste tõrjevahen-dite kasutamine ja tootmine vas-tavalt pestitsiidi kahjulikkusele. Nõuda tarbija teavitamist, kui toode sisaldab pestitsiide. Üksikisik saab kaasa aidata mit-te osta pestitsiide sisaldavat toodet.
Ruumiõhk
Ruumiõhu halvenemine viimastel aastatel on tingitud ebatervislikemate ehitus- ja siseviimistlusmaterjalide kasutamisest, halvast õhustamisest ning ehitiste tihendamisest. On tekkinud ruumiõhu sündroom, mille sümptomiteks on naha ja limaskestade ärritus, väsimus, peavalu ja konsentratsioonihäired. Sündroomi algpõhjused on veel täpselt määratlemata. Arvatavasti on õhutamata ruumid soodsaks keskkonnaks mikroobidele, mis põhjustavad mainitud haigusnähtusid, mille all kannatab kuni 40% (1993. a seisuga) bürootöötajaid. Lisaks põhjustab halb ruumiõhk ülemiste hingamisteede haigusi, peavalu ja iiveldust. Ruumiõhu bioloogiline saaste (halitusseene eosed, õietolm jms) võib

Keskkond ja keemilised elemendid #1 Keskkond ja keemilised elemendid #2 Keskkond ja keemilised elemendid #3 Keskkond ja keemilised elemendid #4 Keskkond ja keemilised elemendid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin harma Õppematerjali autor
Keemilise elemendi või ühendirühma kohta:
Elukeskkonda sattumise teed
Inimesesse (ja teistesse elusolenditesse) sattumise viisid
Mõju inimesele
Elukeskkonda ja inimesesse sattumise vältimise võimalused nii riigi kui ka üksikisiku ja perekonna tasandil.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud.  Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund  Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse.  Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb.  Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne).  Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.  Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Kommentaarid (2)

karyn007 profiilipilt
karyn007: Väga hea. Vajalikud punktid olemas ja kõik lahrid täidetud ning tabeli kujul nagu vaja oli:)
15:57 01-11-2012
jannuke profiilipilt
jannuke: Põhjalikult tehtud tabel. Sellest oli palju abi. Aitäh!
16:02 29-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun