Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres. Harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ja elussöödaõnge, vähemal määral lendõnge ja põhjaõnge
kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. vanuseks. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad rannikumerd, hoidudes enamasti kalda pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud lähedale taimestikku või teistesse varju zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. pakkuvatesse paikadesse
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga
Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Haug on tuntud röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, suuremad aga ka liigikaaslasi. Maimud toituvad planktonivähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest. 4 Sigimine ja areng Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais, mõnikord võib see toimuda isegi jääkatte all. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult
kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt
pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik sõltub enamasti saakloomade ohtrusest, nad õgivad ka väiksemaid liigikaaslasid, st esineb kannibalism. Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on Hauglaste sugukonda kuuluvröövkala. 4 Pilte havist 5 Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. HAUGI KUDEMINE Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel
Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Rahvasuust kogutud andmeid vahendab käsiraamat Eesti kaladest: «Kalurid eraldavad haugidel 24 kudemisjärku. Peipsi kalurid on teinud vahet 4 kudemisjärgu vahel, neist kolme esimest eraldatakse ka Võrtsjärvel: 1) «jäähaug» ehk «küünla(päeva)haug» (Pedaspeal), Võrtsjärvel ja mõnel väikejärvel «hangehaug» (e «hangehavi») koeb sageli juba jää all veebruarismärtsis (veebruaris arvatavasti vana kalendri
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu rünte, trullinguid, lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud kalad ja seetõttu on haug järvede ratsionaalse majandamise puhul nende ihtüofaunas hädavajalik komponent. Tema puudumise või vähese arvukuse korral tõuseb järsult väikese kiisa, ahvena ja teiste nn prügikalade arvukus. (Spanovskaja, 1979) Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Haugi tavaline suurus on 50-100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug )
Kuhjumise järgi toiduahelas saab järeldada, et mida kõrgemal astmel toiduahelas ja mida vanem kala on, seda tõenäolisemalt sisaldab ta kahjulikes kogustes metüülelavhõbedat. Uuringutega on tõestatud, et õhku hingavad kalad on resistentsemad kui lõpustega hingavad. Kalasse siseneb elavhõbe peamiselt toiduga, kuid ka lõpuste ja naha (kala lima) kaudu. Kalade lõpuste kaudu võib metüülelavhõbe imenduda ka otse vereringesse. Näite võib tuua Matsalu lahe kohta, kus haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Üheks põhjuseks havi nahakasvaja tekkele arvatakse olevat havis sisalduvad kantserogeensed ained, eelkõige raskemetall elavhõbe. kõik elavhõbeda ühendid on suuresti toksilised vee-taimestikule, nende juuresolekul toimub kasvu aeglustumine. Kõrged Hg kontsentratsioonid mõjutavad ka makrovetikaid, vähendades nende idanemisvõimet. Viimase 25 aasta jooksul on Arktika vetes olevate hüljeste ning beluuga vaalade Hg
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda
Sageli ei julge inimesed süüa kala kui näevad tema kõhuõõnes või sooles usse. Sellised suured, kergesti märgatavad ussid ei ohutsta inimest. Ussid tuleb koos sisikonnaga kõrvaldada ning kala võib toiduks tarvitada. Inimestele ja kalasööjatele loomadele ohtlikud ussid on tavaliselt üsna väikesed ja sageli me ei märkagi neid. Kõige levinumad on difüllobotrioos, linnuroni, trieforoos, eubotrioos, diplostomatoos, tetrakotüloos, ergasiloos, asfüksia, angerjate punatud ja haugide katk. 8 Difüllobotrioos Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid
otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga
Sageli ei julge inimesed süüa kala kui näevad tema kõhuõõnes või sooles usse. Sellised suured, kergesti märgatavad ussid ei ohutsta inimest. Ussid tuleb koos sisikonnaga kõrvaldada ning kala võib toiduks tarvitada. Inimestele ja kalasööjatele loomadele ohtlikud ussid on tavaliselt üsna väikesed ja sageli me ei märkagi neid. Kõige levinumad on difüllobotrioos, linnuroni, trieforoos, eubotrioos, diplostomatoos, tetrakotüloos, ergasiloos, asfüksia, angerjate punatud ja haugide katk. Difüllobotrioos Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub
Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi
Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja
Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
aeronomoos, lõhelaste frukuloos .Aromonoosid ,mille tekitajateks on enamasti fakultatiivselt patogeensed hydrophila punctata rühma liigid ,on Eesti noorkalakasvandustes kadusid põhjustanud vikerforellil ,meriforellil, lõhel ja merisiial. Vikerforelli mereveelistes kaubakalakasvatustes võib aeromonoosist tingitud kadu olla mitte väiksem kui vibrioosist põhjustatu, aeromonoosipuhang esineb reeglina pärast vibrioosipuhangut suve teiel poolel. Haugide lapihaiguse tekitajaks peetakse A. punctata t. Haigusele on iseloomulik soomuste laiguti väljalangemine ja nahanekroos, peas võivad esineda sügavamad haavandid,uimede alused on põletikulised ja abstsessidega. Nakkusallikaks on kalad ,kellest haug toitub, sh karpkala. Mageveekogudes saab haigust diagnoosida sümtomaatiliselt, riimvees esineb paljudel karplastel,ahvenal,kohal,rääbisel,siial. Haugide lapihaigus esineb kudeajal, suremus võib olla väga kõrge
annaabi.ee 
