Varade inventeerimise juhend (0)

1 Hindamata

Varade inventeerimise juhend
Tallinn, 2011
Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192
Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali.
SISUKORD
1.Juhendi eesmärk 3
1.Juhendi eesmärk 3
2.Mõisted 3
2.Mõisted 3
3.Inventeeritavad varad 5
3.Inventeeritavad varad 5
4.Inventeerimise eesmärk 5
4.Inventeerimise eesmärk 5
5.Eduka inventeerimise eeldused 6
5.Eduka inventeerimise eeldused 6
6.Varade arvestus raamatupidamises 7
6.Varade arvestus raamatupidamises 7
7.Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid) 7
7.Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid) 7
7.1. Aastainventuur 7
7.2. Erakorraline inventuur 8
8.Inventuuri komisjoni moodustamine 8
8.Inventuuri komisjoni moodustamine 8
8.1. Inventuuri käskkiri 8
8.2. Inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees 8
8.3. Komisjoni liikmete vaheline tööjaotus 9
9.Inventeerimise üldpõhimõtted 10
9.Inventeerimise üldpõhimõtted 10
9.1. Peamised inventeerimisprotseduurid 10
9.2. Varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventuuritoimingud 11
9.3. Muude andmete kontroll 13
10.Inventuuri tulemuste kajastamine 14
10.Inventuuri tulemuste kajastamine 14
10.1. Inventuuri aktid 14
10.2. Korrigeerimised raamatupidamisarvestuses 15
10.3. Inventuuri kokkuvõtted 16
10.4. Allkirjastamine 18
LISAD 18
LISAD 18
Lisa 1 Vara klassid , seosed pearaamatu kontodega 18
Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega 18

Juhendi eesmärk

Inventeerimise nõuded on fikseeritud mitmetes riigi ja linna õigusaktides, samuti asutuste sisemistes kordades:

Raamatupidamise seadus (edaspidi RS) - RT I 2002, 102, 600; 2010, 9, 41

Riigi raamatupidamise üldeeskiri (edaspidi RRÜ) - RTL 23.12.2003, 130, 2103; 2010, 2, 24

Tallinna linna raamatupidamise sise- eeskiri (edaspidi RP SE) – Tlv 18.05.2011 määrus nr 79
Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid – Tlv 22.06.2011 määruse nr 93

Vara arvele võtmise ja markeerimise juhend – Tallinna linnapea 26.08.2011 käskkiri nr PO-1/212
Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord - Tlvk 26.08.2010 määrus nr 41
Väheväärtusliku vara andmebaasi kasutamise juhend – Tallinna linnapea 16.11.2011 käskkiri nr PO-1/284
Äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste inventuuri akti vorm ja õiend Üürileandja raamatupidamisele äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste täitmise kohta Tlv 04.11.2009 korraldusega nr 1825-k.
Muud ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkirja või korraldusega kehtestatud haldusala raamatupidamisarvestust reguleerivad korrad (nt varade teenistusalasesse kasutusse andmise kord jms)

Käesoleva juhendi eesmärgiks on lisaks õigusaktides ja sisemistes kordades sätestatule täpsustada ja täiendavalt selgitada:

inventeerimise eesmärki;
eduka inventeerimise eeldusi ;
inventuurikomisjoni moodustamise põhimõtteid;
inventuurikomisjoni tööprotseduure;
inventeerimise üldpõhimõtteid;
varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventeerimistoimingud;
inventuuri tulemuste vormistamist.

Inventeerimise juhend on abimaterjaliks materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventeerimisel nii inventeerimiskomisjoni esimehele kui ka komisjoni liikmetele .

Mõisted

FIS – linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, milles peetakse linna asutuste raamatupidamisarvestust, sh varade arvestus. FIS tugineb peamiselt standardtarkvaral SAP;
Inventeerimine – inventuuri tegemine. Inventuuri läbiviimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse aktides varade tegelik seisukord, selgitatakse üle- või puudujääk võrreldes raamatupidamisandmetega;
Inventuurikomisjon – ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb komisjoni liikmetest sh komisjoni esimees ja vähemalt kaks liiget;
Inventuurikomisjoni esimees – ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuurikomisjoni liige, kes vastutab inventuuri läbiviimise eest;
Inventeerijad – vara lugejad. Ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuuri komisjoni liikmed, kes osalevad varade lugemisel;
Töögrupp – inventuuri kiirema läbiviimise tagamiseks (nt inventeeritavate varade suure mahu korral) inventuurikomisjoni koosseisu moodustatud inventeerijate grupid. Näiteks on vaja inventeerida 3 suurt varagruppi. Sellisel juhul moodustatakse 7-liikmeline komisjon (komisjoni esimees + iga varagrupi kohta kaks inventeerijat ( lugejat );)
Inventuurinimekiri ( lugemisleht ) – raamatupidamisandmete põhjal koostatud varade nimekiri, mille järgi varasid inventeeritakse;
Vara grupp – vara klasside kogumid, mille inventeerimise põhimõtted on sarnased;
Vara klass – vara gruppi kuuluvate sarnaste varade detailsem liigendus , vt lisa 1 „Vara klassid“;
Kinnisvarainvesteering - kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest või mõlemad), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses;
Põhivara – materiaalne- ja immateriaalne vara, mida asutus kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna.
Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele:

kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene;

raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks;
Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri , arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni.
Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära;
Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta;
Bilansiline (jääk) maksumus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi);
Kasulik eluiga – periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse;
Amortiseeritav osa – vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus;
Amortisatsioon – vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul;
Kulum – põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa;
Allahindlus – vara väärtuse vähendamine. Teostatakse põhivarade väärtuse languse (nt kahjustumine , demonteerimine, hävimine, kasuliku eluea lühenemine) ilmnedes;
Ümberhindlus – vara senise hinna asendamine uue hinnaga. Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ning üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui põhivara ümberhindlus jäi enne 31. detsembrit 2005 läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel ;
Vara eest vastutav töötaja – asutuse juhi käskkirja või korraldusega määratud töötaja , kes:
on üldjuhul vara tundev spetsialist, kelle pädevuses on teha ettepanekuid vara eluea määramiseks või muutmiseks ning kelle ülesandeks on raamatupidamisele vara komponendiarvestuseks informatsiooni tagamine (kui vara eest vastutaval töötajal nimetatud kompetents puudub, peab vara eest vastutaval isikul olema võimalus kasutada vastava spetsialisti abi);

kinnitab oma allkirjaga vastaval dokumendil vara lattu, vastutavale hoiule või kasutusele võtmist ja andmist,

teab vara asukohta ,

informeerib asutuse juhti vara hävimisest, kadumisest jms,

osaleb inventuuridel selgituste andjana,

tagab raamatupidamisele informatsiooni ja algdokumentatsiooni varaga seotud finantskannete kirjendamiseks ja FIS-i põhivaramooduli toimingute teostamiseks (nt kinnistu jagamine kaheks).
Seos varadega – FIS-i varakaardil täiendav ühine tunnus (v.a aadress) erinevates varaklassides kajastatud varaobjektide sidumiseks; tunnus peab olema eelnevalt lisatud varade registrisse .

Inventeeritavad varad

Inventeerimisele kuuluvad nii raamatupidamises bilansis kajastuvad varad kui ka bilansivälises arvestuses olevad varad (nt väheväärtuslikud varad, kapitalirendile antud varad, kasutusrendile võetud varad). Kuna varade inventeerimise protseduurid võivad tulenevalt vara liigist kohati erineda, on käesolevas juhendis varad jaotatud alljärgnevatesse gruppidesse (s.o vara klasside kogumitesse):
Vara grupp
Vara klasside numbrid *
Kinnisvarainvesteeringud
154000 - 154090
Maa
155000 - 155019
Hooned
155100 - 155119
Teed ja rajatised
155120 - 155149
Muud materiaalsed varad, sh masinad , seadmed , transpordivahendid , info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia seadmed.
155400 - 155629
Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara
155700 – 155719
Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused
155910
Immateriaalne põhivara
156000 – 156600
Etapiviisilised soetused, immateriaalne põhivara
156910
Bioloogilised varad
157000 – 157020
Bilansivälised põhivarad
160100 – 166100
Väheväärtuslikud varad
170100 – 174700
* Raamatupidamisarvestuses on varad jaotatud klassidesse. Vara klasside loetelu koos selgitustega, milliseid varasid nendes klassides kajastatakse, on käesoleva juhendi lisas 1 „Vara klassid“.

Inventeerimise eesmärk

Inventeerimise peamiseks eesmärgiks on
tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine, sh varade järelejäänud eluea ja füüsilise seisukorra hindamine, allahindlus- või ümberhindlusvajaduse tuvastamine ;
 üleliigsete, kasutult seisvate, hävinud või kadunud varade kindlaks tegemine ja raamatupidamisarvestusest eemaldamine;
 raamatupidamises ekslikult arvel mitteolevate varade välja selgitamine ja arvele võtmine.

Eduka inventeerimise eeldused

Inventeerimise eduka läbiviimise eeldused on:

Asutuses on kõikidele varadele määratud vara eest vastutavad töötajad;
Varad (eelkõige sellised varad, mida on võimalik kasutada väljaspool tööruume) on antud töötajate kasutusse vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, milles on fikseeritud ka kasutusse antud vara seisukord ning vara kasutaja kohustused; Töötaja lahkumisel on tema vastutusel olnud varade tagastamine ja tagastatavate varade seisukord fikseeritud vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktis;
Igal olemasoleval varal , mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita on peale kantud inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib linna finantsinfosüsteemi (edaspidi FIS) loodud põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral on kogumisse kuuluvad objektid markeeritud täiendava, kogumina inventeerimist võimaldava tunnusega ning vastav informatsioon, ka kogumisse kuuluvate varaobjekti nimetuste kohta, on kantud varaobjekti kaardile;
Varud/varad on paigutatud nii, et neid oleks võimalik loendada. Varude/varade korrektne paigutus tagab parema loetavuse ning kindlakstegemise ja vähendab lugemise vea tekkimise riski;
Juhul kui väheväärtuslike varade arvestust peetakse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud arvestusprintsiibist erinevalt, st alla 192 euro (kuni 31.12.2010 soetatud vara) või 200 euro (alates 01.01.2011 soetatud vara) maksumusega väheväärtusliku vara üle, on asutuse juht kehtestanud oma käskkirja või korraldusega arvestuseks madalama piiri, võttes arvesse tegevuse spetsiifikat, varade olulisust, kasutusiga jms või on linnapea käskkirjaga kehtestatud ülelinnaliselt madalam piirmäär üksikutele vara liikidele sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast, nt Tallinna linnapea 26.08.2011 käskkirja nr PO-1/212 kohaselt võetakse arvele IT väheväärtuslik riistvara ( monitorid , printerid , skännerid) olenemata soetusmaksumusest, et oleks võimalik kavandada tsentraliseeritud hankeid IT vara uuendamiseks;
FISi varakaardil kajastuvad andmed on õiged ja täielikud (nõutud andmeväljad täidetud), sh on vara eest vastutava isiku või kasutaja vahetumise, varade liikumise ja muude andmete täpsustumise korral muudatused viidud jooksvalt ka FISi, see tähendab, et on uuendatud nt järgmisi andmeid:
- vara eest vastutav isik;
- vara kasutaja (töötaja);
- vara asukoht (aadress, ruum);
Inventuurikomisjoni liikmete arvu määramisel on võetud arvesse inventeeritavate varade mahtu. Vajadusel moodustatakse ka komisjoni liikmete vaheline tööjaotus, vt punkt 8.3 Komisjoni liikmete vaheline tööjaotus;
Inventuurikomisjoni on määratud töötajad, kes on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga;
Inventuurikomisjoni liikmetel, kes inventeerivad varasid, mis on kantud riiklikesse registritesse, on tagatud ligipääs vastavatele registri andmetele (nt kinnistusregister );
Inventuurikomisjoni liikmetele on tutvustatud lugemise metoodikat, inventuurinimekirja täitmise nõudeid ning inventuuri aktide esitamise ja inventuuri läbiviimise tähtaegu.

Varade arvestus raamatupidamises

Raamatupidamises peetakse varade arvestust linna finantsinfosüsteemis (FIS), kus varale või varade grupile on avatud varakaardid, millel kajastuvad järgmised andmed:

varaobjekti nimetus;
kapitaliseerimise kuupäev (vara esmakordse soetuse kuupäev linnas);
kulumi arvestuse alguskuupäev;
soetusmaksumus;
vara eest vastutav töötaja;
unikaalne inventarinumber (FIS varakaardi number);
täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid , signalisatsioonisüsteemid jms);
kasulik eluiga (amortisatsiooninorm);
arvestatud amortisatsioon (kulum);
ümberhindluse kuupäev;
varaobjekti asukoht;
varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused;
kogus.

Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele.
Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse kulumikoodiks 0000 (ei amortiseerita).
Bilansivälise väheväärtuslike varade elueaks on varakaardil märgitud 1 kuu, mistõttu nende maksumus kantakse soetamise kuul läbi amortisatsiooni arvutuse koheselt kuludesse ja seega ei kajastu bilansivälise põhi- ja väheväärtuslike varade inventuurinimekirjas ka varade jääkmaksumust.
Mitteamortiseeruvatel varadel on varakaardil märgitud elueaks 999 aastat. Amortisatsiooni arvutust ei toimu ja inventuurinimekirjas kajastub mitteamortiseeruva vara jääkmaksumus samas summas millega vara soetati.

Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid)

Aastainventuur

Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (s.o aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aastaaruande lõppu (s.o 31. oktoobri või 30. novembri seisuga). Inventuurid kavandatakse selliselt , et nende tulemusi oleks võimalik arvesse võtta aastaaruande koostamisel.

Erakorraline inventuur

Erakorralisi inventuure viiakse läbi aasta kestel vastavalt vajadusele. Erakorraliste inventuuride läbiviimise vajadus võib tuleneda näiteks järgmistest asjaoludest:

asutusesisesest asjaajamiskorras või sisekorraeeskirjas on fikseeritud, et töötaja lahkumisel (teatud juhtudel ka puhkusele minnes) antakse tema vastutusel olevad varad üle teisele töötajale. Varade üleandmise-vastuvõtmise akti koostamiseks viiakse läbi varade erakorraline inventuur;
varguse, tulekahjus vm taolise sündmuse toimumisel on vaja välja selgitada kadunud või hävinud varad.

Inventuuri komisjoni moodustamine

Inventuuri käskkiri

Ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste erakorralise- või aastainventuuri läbiviimiseks koostatakse ametiasutuse juhi käskkiri või korraldus, milles määratakse:

inventuurikomisjoni liikmed, sh inventuuri läbiviimise eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees)

inventeeritavate varade liigid ning juhul, kui komisjoni liikmed ei inventeeri kõiki varasid ühiselt, siis märkida liikmete vaheline tööjaotus vara liikide lõikes;

inventuuride läbiviimise ning inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad
põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise komisjon*

* Juhi käskkirja või korraldusega määratud inventuurikomisjon ei ole automaatselt põhivara mahakandmise komisjoniks. Põhivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha Tlvk 26.08.2010 määrus nr 41 „Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord“ alusel.
Juhul kui ametis ei ole määratud alalist põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise komisjoni, tuleb see vajadusel täiendavalt moodustada. Põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise komisjoni võib määrata ka inventuuri komisjoni moodustamise käskkirjas või korralduses.
Juhi käskkirja või korralduse koostamisel tuleks silmas pidada, et inventuurid saaks läbi viidud mõistliku aja- ja inimressursiga ning inventuuri läbiviimine ei segaks olulisel määral asutuse põhitegevust.

Inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees

Inventuuri käigus tekkida võivate vigade vältimiseks tuleks tagada, et varasid loeksid vähemalt kaks töötajat.
Inventuurikomisjoni liikmete määramisel tuleks jälgida, et:

komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest (sh komisjoni esimees);
juhul kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise eesmärgil moodustada inventuurikomisjoni koosseisu mitu töögruppi;
varade lugejad ei ole samaaegselt ka nende varade eest vastutavad isikud (vara eest vastutavad töötajad osalevad inventuuris selgituste andjana, sh annavad oma pädevuse ulatuses inventuurikomisjonile hinnangu varade ümberhindluse vajaduse ja järelejäänud eluea kohta;
komisjoni liikmed tunnevad inventeerimise põhimõtteid (vajadusel tehakse neile eelnev koolitus);
komisjoni liikmed on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga. Lisaks tuleb varude inventuurikomisjoni moodustades jälgida, et lugejatel ei oleks enne varude lugemise algust adekvaatseid andmeid varude koguste kohta. Juhul, kui komisjonis osalevad lugejatena isikud, kellel on informatsioon varude arvestusliku laoseisu kohta, tekib risk, et lugemist tegelikkuses ei toimu ning kogused märgitakse inventuurinimekirja vastavalt antud isiku teadmistele .
Inventuurikomisjoni esimehe määramisel tuleks jälgida, et esimees ei oleks ühegi inventeeritava varagrupi eest vastutav isik. Juhul, kui see ei ole võimalik, ei osale komisjoni esimees tema vastutusel olevate varade lugemisel;

Komisjoni liikmete vaheline tööjaotus

Komisjoni esimehe kohustused:

peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest (nii seadused, määrused, kui asutuse/ettevõtte sisesed regulatsioonid);
tutvustab komisjoni liikmetele lugemise metoodikat ning nõudeid (sh inventuurinimekirja (lugemislehe) vormistamine), seega viib vajadusel läbi inventeerimise koolituse;
väljastab ja kogub täidetud inventuurinimekirjad käskkirjas määratud tähtajaks;
kontrollib komisjoni tööd ning inventuurinimekirja korrektset täitmist;
varade/varude liikumise korral inventuuri ajal kooskõlastab/omab ülevaadet liikunud varade/varude osas;
täidab varude korral inventuuri nimekirja ning teostab võrdluse. Võrdluse teostamine võib olla ka raamatupidamise ülesanne v.a juhud , mil on vajalik korduslugemine;
erinevuste esinemisel otsustama korduslugemise vajaduse. Korduslugemise osas ei või kasutada samu lugejaid korduslugemise komisjonis, kuna neil on juba olemas andmed koguste kohta ehk esimese lugemise tulemused. Korduslugemine peab toimuma samade nõuete kohaselt, mis esmane lugemine;
tagab inventuuritulemuste (edaspidi inventuuri aktid) nõuetekohase vormistamise ja esitamise käskkirjas määratud tähtajaks.

Juhul, kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise tagamiseks moodustada:

inventuurikomisjoni koosseisu mitu komisjoni liikmetest koosnevat töögruppi. Näiteks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub komisjoni esimees ja 8 komisjoni liiget. Varaklasside kaupa inventeerimiseks on komisjoni liikmed omakorda jaotatud kahe lugejaga töögruppidesse;
mitu inventeerimiskomisjoni.

Töögruppide moodustamisel järgitakse ühtset lugemise metoodikat (nt vara klasside, asukoha, vastutavate isikute jne lõikes) ja et vara eest vastutavat töötajat ei valitaks sellesse töögruppi, mis loeb tema vastutusel olevaid varasid. Teiste varade lugemisel, millised ei ole tema vastutusel, võib vara eest vastutav töötaja osaleda.

Inventeerimise üldpõhimõtted

Peamised inventeerimisprotseduurid

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade, sh kasutusele võtmata (lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused) varaobjektide, rendile võetud ja rendile antud varade, samuti bilansivälise põhi- ja väheväärtusliku vara ning kinnisvarainvesteeringute inventuur toimub raamatupidamisandmetel koostatud ning inventuurikomisjonile väljastatud inventuurinimekirja (lugemislehe) alusel. Juhul, kui raamatupidamises on kogumina arvele võetud varasid, lisatakse inventuurinimekirjale nimekiri kogumisse kuuluvate varade kohta.
Inventuurinimekirjades peavad sisalduma lisaks varaobjekti nimetusele ja varakaardi numbrile vähemalt järgmised andmed:

materiaalse- ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute inventuurinimekiri:

kogus;
kapitaliseerimise kuupäev (vara esmakordse soetuse kuupäev linnas);
kulumi arvestuse alguskuupäev;
kasulik eluiga;
soetusmaksumus;
arvestatud amortisatsioon (kulum);
vara jääkmaksumus;
täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
varaobjekti asukoht (aadress) (välja arvatud juhul kui aadress kajastub vara kaardi kirjelduse real , üldjuhul on sellisteks varadeks maa, teerajatised );
vara eest vastutav töötaja;
IT vara puhul vara kasutaja (töötaja) ja ruum.

Kasutusele võtmata varade (lõpetamata ehitused ja etapiviisiline soetus ) inventuurinimekiri:

kapitaliseerimise kuupäev (vara kaardile märgitakse etapiviisiliselt soetatava vara esimese ostudokumendi kuupäev);
soetusmaksumus;
varaobjekti asukoht (aadress) (välja arvatud juhul kui aadress kajastub vara kaardi kirjelduse real, üldjuhul on sellisteks varadeks maa, teerajatised);
vara eest vastutav töötaja;
ehitustööde kirjeldus (nt akende vahetus).

Bilansivälise põhi- ja väheväärtusliku vara inventuurinimekiri:

kapitaliseerimise kuupäev (vara esmakordse soetuse kuupäev linnas);
soetusmaksumus;
varaobjekti asukoht (aadress);
vara eest vastutav töötaja;
kogus;
IT vara puhul vara kasutaja (töötaja) ja ruum.

Põhi- ja väheväärtuslike varade füüsilise inventuuri käigus:

veendutakse vara olemasolus;
tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;
antakse hinnang vara järelejäänud eluea õigsusele;
hinnatakse vara füüsilist seisukorda ning vajadusel tehakse vastavad ettepanekud vara allahindluse, ümberhindluse, mahakandmise, eluea muutmise jms osas;
kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust ka riikliku registri andmetega .

Varaobjekte, milliseid ei ole võimalik füüsiliselt lugeda, näiteks linna teid ning rajatisi, inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registrikoodide põhjal ning vajadusel peab inventuurikomisjon tegema inventuurinimekirja märkmeid oma ettepanekute osas.
NB! Asutuse inventuurinimekirjas saavad kajastuda ainult varad, mis:

kuuluvad juriidiliselt linnale , sh ka need varad, mille linn on kapitalirendile andnud;
on linna asutuse poolt kasutus- või kapitalirendile võetud.

Seega ei saa linna asutuse bilansis olla näiteks teise juriidilise isiku varale tehtud parendusi (nt trammiteede parendused).

Varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventuuritoimingud

kinnisvarainvesteeringud (vara klassid 154000 – 154090)

Kinnisvarainvesteeringuna käsitletavate varade kasutamisel peab olema äriline eesmärk. Teatud juhtudel võib linn kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad (näiteks hoone on jagatud korteriomanditeks), kajastatakse enda majandustegevuses kasutatavat osa kui materiaalset põhivara ning väljarenditavat osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui kinnisvaraobjekti osad ei ole eraldi võõrandatavad ning kinnisvaraobjekti kasutatakse osaliselt linna põhieesmärkide täitmisel ning osaliselt ärilistel eesmärkidel, tuleb inventuuri käigus hinnata, kas kogu kinnisvaraobjekt kajastada tervikuna materiaalse põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna. Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest :

avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatav osa on väiksem kui 30% kogu kinnisvaraobjekti pindalast;

avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatava kinnisvaraobjekti osa jääkmaksumus on väiksem kui 65 000 eurot.
Juhul kui üks kriteeriumitest on täitmata, tehakse lugemisnimekirja vastav märge - selline kinnisvaraobjekt kajastatakse tervikuna materiaalse põhivarana. Juhul kui on täidetud mõlemad nimetatud kriteeriumid, kajastatakse kinnisvaraobjekt tervikuna kinnisvarainvesteeringuna.
Lisaks hinnatakse inventuuri käigus, kas on märke , et kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varaobjektide väärtus on olulises summas langenud alla bilansilise maksumuse (inventuurinimekirjas kajastatud jääkmaksumus). Juhul kui kinnisvarainvesteeringute nimekirjas leidub varasid, mille väärtuse languse suhtes esineb kahtlusi , tehakse inventuurinimekirja märge vara väärtuse testi läbiviimise vajaduse kohta ning kirjeldatakse allahindlusvajadust põhjustavaid asjaolusid.
Lisaks vara kahjustumisele, demonteerimisele, hävimisele ja kasuliku eluea lühenemisele võib kinnisvarainvesteeringute allahindlusvajadus tekkida ka näiteks tingituna järgmistest asjaoludest:

vara turuväärtus on langenud;
varalt saadav üüritulu on oluliselt vähenenud (nt senised rendilepingud on lõppenud ning uusi rentnikke ei ole suudetud leida).

Seega tuleb inventuurikomisjonil üle vaadata ka varaga seotud üürilepingud selgitamaks, kas saadav aastane tulu on vähenenud. Samuti tuleb kontrollida, kas mingil põhjusel on vara turuväärtus oluliselt langenud (hinnad kinnisvaraturul on oluliselt langenud, hoonele on seatud muinsuskaitselised piirangud jmt). Taolised allahindlusvajadusele viitavad asjaolud fikseeritakse inventuurinimekirjas, täidetakse Rendile antud varaobjektide (maa, hooned või hoone osad, rajatised) inventuuri akti vorm (Tlv 22.06.2011 määrus nr 93, lisa 14) ning edastatakse vastav teave ka linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonna varadega tegelevale spetsialistile elektrooniliselt . Linna finantsteenistus informeerib omakorda linna audiitoreid, kellega koostöös otsustatakse, kas kinnisvarainvesteeringu väärtuse võimalik langus on linna aruande seisukohast märkimisväärne ning kes vajadusel vara väärtuse hindamise läbi viib (väline ekspert või oma töötaja).
Kokkuvõtteks:
Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele selgitatakse kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel:

kas vara on õiges klassis, vajadusel klassifitseeritakse vara ümber materiaalsesse põhivarasse;
kas eksisteerib vara allahindlusvajadus tulenevalt turuväärtuse langusest ja/või varalt saadava tulu vähenemisest.

hooned (vara klassid 155100 – 155119)

Materiaalne põhivara on muuhulgas ka hooned (või osa hoonest), mida kasutatakse linna põhieesmärkidel, s.o avalik-õiguslike ülesannete täitmisel (sh kohaliku elu korraldamisel) või mis on üürile antud teistele avaliku sektori üksustele.
Inventuuri käigus selgitatakse, kas põhivara inventuurinimekiri sisaldab objekte, millele on tehtud parendusi. Parendustega seotud kulutuste inventeerimisel võrreldakse põhiobjekti ja parenduste järelejäänud eluiga. Parenduste eluea lõpp ei tohiks üldjuhul ületada põhiobjekti eluea lõppu. Näiteks hoonel on vahetatud aknad. Parendusena arvele võetud akendele määratud eluiga ei tohiks ületada hoone järelejäänud eluiga, kuna aknad ei saa kesta kauem kui hoone ise.
Juhul, kui hoonet on parendanud hoonet bilansis kajastavast asutusest erinev linna asutus (nt parendusi tegi amet, kuid hoone on bilansis hoonet valitsema volitatud hallataval asutusel), tuleb tagada, et hiljemalt inventuuride läbiviimise ajaks oleks parendused põhiobjektiga ühes bilansis.
Linna varade kajastamisel tuleks võimalusel järgida põhimõtet, et ühe vara lahutamatud osad ei kajastuks erinevate linna asutuste bilansis (näiteks kinnistu puhul peaks hoone ja maa olema ühes bilansis).
Kokkuvõtteks:
Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele tuleb hoonete inventeerimisel kontrollida:
a) parenduste ja hoone põhiobjekti eluigade vastavust;
b) kas valminud parendused on vara valitseja või valitsema volitatud asutusele üle antud.

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (vara klassid 155500 ja 171700)

Alates 01.septembrist 2011 võetakse IT varad eraldi arvele, s.t mitte varakomplektidena (arvuti ja monitor eraldi). IT vara uuendamiseks tsentraliseeritud hangete kavandamisel on vajalik olenemata soetusmaksumusest arvele võtta monitorid, printerid ja skännerid, seal hulgas ka kontorikombainid. IT riistvara arvele võtmisel on FIS-is loodaval varakaardil kohustuslik täita vara kirjelduse, seerianumbri, inventarinumbri, vastutava isiku ja aadressi väljad. Kasutusele antud IT vara puhul täiendavalt vara kasutaja (töötaja) ning ruumi number. Inventuuri käigus kontrollitakse nimetatud andmete olemasolu ning seda, et varad ei oleks arvel komplektina.
Kokkuvõtteks:
Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele tuleb IT varade inventeerimisel kontrollida:

kas varad on arvel eraldi objektidena, mitte komplektina;

kas arvele on võetud arvutid , monitorid, printerid, skännerid ja kontorikombainid olenemata maksumusest;

kas IT varade puhul on täidetud vara kaardil ka vara kasutaja (töötaja) ja ruumi numbri väli.

lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused (vara klass 155910)

Lõpetamata ehituse inventeerimisel antakse hinnang objekti valmimise aja kohta, tuvastatakse, kas raamatupidamisarvestuses kasutusele võtmata või üle andmata varaobjektidena kajastatud vara ei ole reaalselt kasutuses või üle antud. Kui lõpetamata ehitus on tegelikult valminud, tuleb see asjaolu inventuurinimekirjas fikseerida . Asutuse juhil tuleb tagada, et hiljemalt koos inventuuri lõpptulemustega oleks raamatupidamisele esitatud algdokument lõpetamata ehituse lõplikuks vormistamiseks.
Juhul, kui lõpetamata ehituse hulgas on objekte, mille osas on tehtud otsus katkestada pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõpetamist või kasutusvalmis saamist, tuleb hinnata objekti valmimise tõenäosust ning vajadusel teha ettepanek varaobjekti soetusmaksumuse mahakandmise kohta.
Kokkuvõtteks:
Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele tuleb lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel:
a) inventuurinimekirjas fikseerida objekti eeldatav valmimisaeg;
b) kontrollida, kas lõpetamata ehitusena kajastatav vara ei ole juba valminud.

Muude andmete kontroll

Inventeerimise läbiviimise ajal võib kontrollida ja täpsustada näiteks

vara kasutajaid;
vara asukohta (ruum);
üürile antud varade üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste täitmist. Investeerimiskohustuste täitmist on vajalik inventeerida vähemalt korra aastas. Kontrollimisel veendutakse, et üürnike poolt linna varal tehtud parendused on inventeeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jm dokumendid, millelt nähtub raamatupidamiskannete tegemiseks vajalik informatsioon) raamatupidamisüksusele edastatud ja parendus varaobjekti maksumusele vajadusel lisatud. Äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste inventuuri akti vorm ja õiend Üürileandja raamatupidamisele äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste täitmise kohta on kinnitatud Tlv 04.11.2009 korraldusega nr 1825-k.
üürile antud linna vara (näiteks üürniku ruumides asuv mööbel) olemasolu ja seisukorda. Üürnikuga (juriidiline isik) sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale. Üldjuhul ei näe üürile antud eluruumide (sh köögi sisustus) üürilepingu üldtingimused ette ruumides inventeerimise läbiviimist ja kontrollimist kehtiva üürilepingu ajal. Sellisel juhul on vajalik üürile antud ruumides asuvat mööblit vms inventeerida vähemalt vara üürile andmisel ja üürilepingu lõppemisel vara vastuvõtmise hetkel. Linna bilansis kajastatud kuid üürile antud varad peavad olema kirjas vara üleandmise aktis. Üleandmisel fikseeritakse vara seisukord piisava täpsusega, et hilisemalt oleks võimalik kindlaks teha vara seisund vastuvõtmise hetkel. Vara vastuvõtmisel hetkel fikseeritakse vara seisund uuesti, sh vara puudused, samuti muutused vara koosseisus. Vara (v.a elu- ja äriruumid) kasutusse andmise akt on kinnitatud Tlv 22.06.2011 määrusega nr 93 „Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid“ lisa 7.

Inventuuri tulemuste kajastamine

Inventuuri aktid

Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on täidetud ja kinnitatud inventuurinimekirjad ning nende alusel koostatud aktid:

vara arvelevõtmise akt

akt tegelikult kasutuses oleva linnale kuuluva vara kohta, mis ei ole kajastatud ühegi linna asutuse bilansis. Juhul, kui põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, kajastatakse vara bilansiväliselt või tehakse ettepanek ümberhindluse teostamise vajaduse kohta võttes arvesse varaobjekti olulisust.
Nt inventuuri teostamise käigus selgub :
a) arvele on jäänud võtmata parkla . Parkla aluse maa omandamise tingimuseks on, et maa peal asuvad rajatised kuuluvad ja on kajastatud vara munitsipaliseerimise taotleja bilansis. Sellisel juhul võetakse vara raamatupidamises arvele põhivara ümberhindlusena eksperthinnangu tulemuste põhjal.
b) arvele on jäänud võtmata munitsipaliseerimise teel saadud maa. Maa on lubatud arvele võtta maa maksustamishinnas. Juhul kui on olemas sama maatüki kohta eksperthinnang , võetakse aluseks ekspertarvamus.

vara kõlbmatuks tunnistamise/mahakandmise akt

Vara kantakse bilansist välja kui vara (või varaosa) enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Materiaalse põhivara ja üle 2000 euro soetusmaksumusega varude kõlbmatuks tunnistamisel ning lõpetamata ehituse kogu soetusmaksumuse maha kandmisel järgitakse linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda. Immateriaalse põhivara ja väheväärtuslike varade puhul lähtutakse Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatust.

vara allahindluse (s.h allahindluse tühistamine) akt;

Vara hinnatakse alla kui vara väärtus on langenud (on osaliselt või täielikult hävinenud, hävitatud, lõpetamata ehitusobjekti valmimine on ebatõenäoline, on füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud jms). Nimetatud akti vormil vormistatakse ka lõpetamata ehituse osalise soetusmaksumuse mahakandmine . Üldjuhul on linnavara allahindamiseks vara valitsejal olemas piisav potentsiaal pädeva hinnangu andmiseks, mille tõttu ei tellita ka välist eksperti v.a juhul kui kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varaobjektide väärtus on olulises summas langenud alla bilansilise maksumuse.

lõpetamata ehituse kuludesse kandmise akt;

Juhul, kui lõpetamata ehituse inventeerimisel selgub, et objekti ehitamise käigus on lõpetamata ehituse kontole kapitaliseeritud ka kulusid , mis majandusarvestuse reeglite kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele (muud kapitaliseerimisele mittekuuluvad kulud, va väheväärtuslik vara), kirjendatakse need raamatupidamises kulukontole (vastavalt majanduslikule sisule ) lõpetamata ehituse kuluks kandmise akti alusel.

vara ümberklassifitseerimise akt;

Vara klassifitseeritakse ümber kui see on kajastatud vales vara klassis, näiteks seoses üürnike vahetumisega on muutunud varem kinnisvarainvesteeringutes kajastatud hoone kasutusotstarve, mille tõttu on vajalik teha ettepanek vara kajastamiseks materiaalse põhivara klassi.

kasutuses oleva vara kasuliku eluea korrigeerimise akt;

Vara järelejäänud kasuliku eluea hindamise tulemusel on selgunud , et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust.

õiend erinevuste kohta;

Õiendis näidatakse erinevus inventuurinimekirja ja tegelikult kasutuses olevate varade osas. Õiendis ei kajastata varaobjekte, milliste kohta on täidetud inventuurinimekirja põhjal koostatud aktid.
Erinevuste õiendi koostamise vajadus on näiteks järgmistel juhtudel:

varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud;
varad, mille soetus toimus enne inventuuripäeva, kuid raamatupidamises ei olnud mingil põhjusel soetust kajastatud (nt vara soetust tõendanud hankija arve ei olnud õigeaegselt raamatupidamisüksusele edastatud);
inventuuri lõppakti koostamise ajaks ei olnud võimalik koostada kõiki vastavaid inventuuriakte. Näiteks kui ettepanek vara allahindluse vajaduse kohta on inventuurinimekirjas fikseeritud, kuid inventuuri lõppakti koostamise ajaks ei ole kinnisvarainvesteeringu väärtuse hindamiseks tellitud ekspertarvamust veel jõutud koostada, mistõttu ei olnud võimalik vormistada ka vara allahindluse akti.

Õiendi esitab vara eest vastutav isik inventuuri komisjonile. Õiend lisatakse inventuuri lõpp-aktile.
Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2011 määrusega nr 93.

Korrigeerimised raamatupidamisarvestuses

Kinnitatud inventuurinimekirjad ja aktid edastatakse raamatupidamisele vastavate korrektuuride sisseviimiseks. Kinnitatud inventeerimise aktide põhjal tehakse raamatupidamises vastavad raamatupidamiskanded (nt allahindlus, arvelevõtmine jne) inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga ning korrigeeritakse varaobjektide kasulikke eluigasid.
Kinnitatud inventuurinimekirja põhjal tehakse ka muudatused FISi varakaardil vara asukoha (aadress, ruum), vastutava isiku, kasutaja vms andmetes.
Kokkuvõtteks:

inventuurinimekiri (lugemisleht) kajastab varade seisu lugemise alustamise hetkel (s.o raamatupidamises kajastuvad andmed);
lugemise käigus inventuurilehele kirjutatud märkuste ja selgituste põhjal koostatakse aktid, mille alusel tehakse raamatupidamise andmetesse korrektuure ( kanded , andmete muutmine varakaardil);
vara eest vastutav isik tagab lugemise käigus ilmnenud üleantud või saadud, kuid raamatupidamise arvestuses kajastamata jäänud vara üleandmise vastuvõtmise dokumentide edastamise vastava asutuse raamatupidamisele.

Inventuuri kokkuvõtted

inventuuri lõppakt (koondnimekiri varagruppide lõikes);
Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt.
Inventuuri lõppakt koosneb kolmest osast:

inventuuri lõppaktis kajastatakse vara soetusmaksumused (vt tabel) vara gruppide lõikes inventuuri läbiviimise seisuga;

inventuuri lõppaktis kajastatakse aktide ja õiendite koondtulemused;

inventuuri lõppaktis tuuakse välja nimekiri lõppaktile lisatud lisade kohta.
Näide:

Inventuur viiakse läbi seisuga 31.10.2012

Vara grupp
Põhivara/bilansivälise vara klass SAP-s
Vara soetusmaksumuse kontod (bilansikontod
Soetusmaksumus seisuga 31.10.2012 (inventuuri-
nimekirja andmed)
Korrigeerimised inventuuri läbiviimise seisuga (sissetulek soetus-maksumuses)
Korrigeerimised inventuuri läbiviimise seisuga (väljaminek soetus-maksumuses)
Korrektuuride järgne tegelik seis soetusmaksumuses inventuuri läbiviimise seisuga
1
2
3
4
5
6
7
Kinnisvara-
investeeringud
154000-154090
15400000

0
Materiaalne põhivara
155000-155910
15500000-15591000

0
Immateriaalne põhivara
156000-156910
15600000-15691000

0
Kokku

15400000-15691000

0

Väheväärtuslik vara
170100-174700

0
Veerg 3
Selles veerus on näidatud vara gruppide lõikes vara bilansikontode vahemikud, seal hulgas on vara soetusmaksumused:
kinnisvarainvesteeringud – 15400000;
materiaalne põhivara – 15500000, 15510000-15510900, 15540000-15540500, 15550000, 15560000, 15570000 ja 15590000-15591000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed materiaalse põhivara eest kajastatud maksumusi;
immateriaalne põhivara – 15600000, 15620000, 15640000, 15650000, 15660000 ja 15690000-15691000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed immateriaalse põhivara eest kajastatud maksumusi.
Veerg 4
Selles veerus kajastatakse raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed).
Veerg 5 ja 6
Aktide põhjal inventuuri läbiviimise seisuga (s.o 31.10.2012) kajastatavad muutused.
Kajastatakse sissetulekud (veerg 5) ja väljaminekud (veerg 6) soetusmaksumuses ainult siis kui raamatupidamises on tehtud kanded inventuuri läbiviimise seisuga (s.t üle- ja puudujäägid inventuuri läbiviimise seisuga). Jooksvas perioodis tehtud raamatupidamise kanded ei muuda inventuuri läbiviimise seisu ning seega ei kajastata selliseid soetusi nimetatud veerus.
Veerg 7
Vara tegelik seis. Korrektuuride järgne tegelik seis soetusmaksumuses inventuuri läbiviimise seisuga. Vara tegelik seis võrdub veerg 4+veerg 5-veerg 6.
Kokkuvõtteks:

inventuuri lõppaktis kajastatud varagruppide koondsummad soetusmaksumuses (veerg 4) peavad ühtima inventuurinimekirja andmetega;
kajastatakse ainult aktide ja/või õiendite põhjal inventuuri läbiviimise seisuga tehtud korrigeerimised soetusmaksumuses;
korrektuuride järgne tegelik seis soetusmaksumuses (veerg 7) peab ühtima raamatupidamises kajastuvate andmetega inventuuri läbiviimise seisuga (väljavõte FIS-ist).

Inventuuri lõppaktis kajastatakse ka aktide ja õiendite koondtulemused.

Näide:
Inventuuri läbiviimisel tuvastati bilanssi arvele võtmata jäänud vara summas … (Vara arvele võtmise akt, lisa nr 3.1);
Kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) vara summas ... (Väheväärtusliku vara mahakandmise akt, lisa nr 3.2);
Ümberklassifitseerimisele kuulub vara summas … (Vara ümberklassifitseerimise akt, lisa nr 3.3);
Põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta on koostatud ettepanek. Kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise ettepanekus on varade soetusmaksumus kokku … (lisa nr 3.4).
Kokkuvõtteks:

Koondtulemustes näidatud summad peavad ühtima vastavates lisades märgitud summadega.

Inventuuri lõppaktis tuuakse välja nimekiri lõppaktile lisatud lisade kohta

Näide:
Lõppakti lisad:
1. Ametiasutuse korraldus või käskkiri inventuuri läbiviimise kohta
2. Inventuurinimekiri (lugemislehed)
3. Inventuurinimekirja alusel koostatud aktid
3.1 Vara arvele võtmise akt
3.2 Väheväärtusliku vara mahakandmise akt
3.3 Vara ümberklassifitseerimise akt
3.4 Põhivara mahakandmise ettepanek
3.5 ... jne
4. Õiendid
Kokkuvõtteks:

Inventuuri lõppaktile lisatakse inventuuri läbiviimise käskkiri, täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid ja õiendid.
Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees, asutuse pearaamatupidaja ja asutuse juht. Inventuuri lõppakti allkirjastades kinnitab asutuse pearaamatupidaja lõppaktis toodud andmete vastavust raamatupidamises kajastatud andmetega.

Inventuuri lõppakt koos lisadega edastatakse raamatupidamisüksusele, kus tehakse vajalikud raamatupidamiskanded inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga ja korrigeeritakse varakaardi andmeid.
Inventuuri lõppakti võib koostada ka enne FISis raamatupidamiskannete tegemist ja varakaardi andmete korrigeerimist. Sellisel juhul koostab inventuurikomisjon lõppakti täidetud inventuurinimekirjade alusel. Raamatupidamisüksusele edastatakse üheaegselt kõik inventuuriga seotud dokumendid: täidetud inventuurinimekirjad, nende alusel koostatud inventuuriaktid ja inventuuri lõppakt. Pärast inventuuriaktide alusel tehtud raamatupidamiskannete ja FISi varakaardi andmete korrigeerimist on raamatupidajal kohustus kontrollida inventuurikomisjoni poolt koostatud inventuuri lõppakti vastavust raamatupidamise andmetega.

Allkirjastamine

täidetud inventuurinimekirjad (lugemislehed) - allkirjastatakse inventuurikomisjoni liikmete, kes osalesid vara lugemises + komisjoni esimehe poolt;
inventuurinimekirjade alusel koostatud aktid - allkirjastatakse inventuuri komisjoni esimehe, varade eest vastutaja ja asutuse juhi poolt;
õiend erinevuste kohta – allkirjastab inventuurikomisjoni esimees ja vara eest vastutav isik;
inventuuri lõppakt (koondnimekiri varagruppide lõikes) – allkirjastatakse inventuurikomisjoni esimehe, asutuse pearaamatupidaja (või asutuse raamatupidamist teostava üksuse (raamatupidamiskeskus) juhtivspetsialisti poolt) ja asutuse juhi poolt.

LISAD

Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega

Klass
Nimetus
Bilansi soetuse- konto
Bilansi kulumi- konto
Kulukonto 1
Müügihind
JV kulu2
BILANSIS ARVESTATAVAD VARAD
Kinnisvarainvesteeringud
154000
Kinnisvarainvesteeringud
15400000
15401000
61000000
38100000
38101000
154001
Kinnisvarainvesteering - Hooned
15400000
15401000
61000000
38100000
38101000
154002
Kinnisvarainvesteering - Rajatised
15400000
15401000
61000000
38100000
38101000
154003
Kinnisvarainvesteering - maa
15400000
15401000
61000000
38100000
38101000
154090
Kap. rendil olev kinnisvarainvesteeringuks klassifitseeritud vara²
15400000
15401000
61000000
38100000
38101000
Materiaalne PV 1
Maa
155000
Maa
15500000
155000023
61170000
38110000
38110200
155010
Riigilt tasuta saadud maa
15500001
15500002
61170000
38110000
38110200
155019
Kap. rendil olev maa²
15500000
15500002
61170000
38110000
38110200
Hooned
155100
Hooned (v.a. eluhooned )
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
155101
Büroo-ja haldushooned
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
155102
Teenindushooned
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
155103
Transpordihooned
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
155104
Erihooned
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
155109
Kapitalirendil olevad hooned
15510000
15511000
61100000
38111000
38111200
Eluhooned
155110
Eluhooned
15510100
15511100
61100100
38111500
38111700
155111
Elumajad
15510100
15511100
61100100
38111500
38111700
155112
Elumajade osad
15510100
15511100
61100100
38111500
38111700
155119
Kap. rendil olevad eluhooned²
15510100
15511100
61100100
38111500
38111700
Teed
155120
Teed
15510600
15511600
61100600
38112000
38112200
155121
Maanteed , tänavad, teed
15510600
15511600
61100600
38112000
38112200
155122
Parklad, platsid
15510600
15511600
61100600
38112000
38112200
155129
Kap. rendil olevad rajatised²
15510600
15511600
61100600
38112000
38112200
Muud rajatised
155130
Muud rajatised
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155131
Sillad , viaduktid, tunnelid
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155132
Muud transpordirajatised
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155133
Drenaaz
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155134
Veevarustusrajatised
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155135
Kanalisatsioon
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155136
Sideliinid
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155137
Elektriliinid
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155138
Kütusevarustusrajatised (trassid)
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155139
Haljastus, heakorrastus ja heakorrastusrajatised
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
155149
Kap. rendil olevad muud rajatised²
15510900
15511900
61100900
38112500
38112700
Masinad ja seadmed
155400
Masinad ja seadmed
15540000
15541000
61140000
38114000
38114200
155401
Kontorimasinad (va arvutustehnika)
15540000
15541000
61140000
38114000
38114200
155404
Kap. rendil olevad masinad ja seadmed²
15540000
15541000
61140000
38114000
38114200
Transpordivahendid
155405
Transpordivahendid
15540500
15541500
61140500
38114500
38114700
155429
Kap. rendil olevad transpordivahendid²
15540500
15541500
61140500
38114500
38114700
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed
155500
Info- ja kommunikatsioonitehnol. seadmed
15550000
15551000
61150000
38115000
38115200
155529
Kap. rendil olevad info- ja kommunikatsioonitehnol. seadmed²
15550000
15551000
61150000
38115000
38115200
Muu amortiseeruv põhivara
155600
Muu amortiseeruv materiaalne põhivara
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155601
Kontoriinventar
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155602
Majandusinventar
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155603
Sidevahendid
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155604
Mööbel
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155605
Ruumide sisustus
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155606
Teisaldatav inventar
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155607
Renditud inventar
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155608
Tööriistad
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
155629
Kap. rendil olevad muud amortiseeruvad põhivarad²
15560000
15561000
61160500
38116000
38116200
Mitteamortiseeruv põhivara
155700
Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara
15570000
15570001
61170000
38117000
38117200
155719
Kap. rendil olev mitteamortiseeruv põhivara²
15570000
15570001
61170000
38117000
38117200
Lõpetamata ehitised
155910
Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused
15591000
15591001
61180000
38118000
38118200
Immateriaalne põhivara
156000
Tarkvara
15600000
15601000
61300000
38130000
38130200
156200
Õigused ja litsentsid
15620000
15621000
61302000
38132000
38132200
156400
Arenguväljaminekud
15640000
15641000
61304000
X
X
156500
Firmaväärtus
15650000
15651000
61305000
X
X
156600
Muu immateriaalne põhivara
15660000
15661000
61306000
38136000
38136200
156910
Etapiviisilised soetused - imm. PV
15691000
15691001
61180000
38118000
38118200
Bioloogilised varad
157000
Taimed ja istandused
15700000
15700001
61400000
38140000
38140200
157020
Loomad
15702000
15702001
61402000
38142000
38142200
BILANSIVÄLISED PÕHIVARAD 3
160100
Bilansivälised kinnisvarainvesteeringud
15400000
1540100
61000000
38100000
160300
Bilansiväline maa
15500000
15500002
61170000
38110000
160500
Bilansivälised hooned (v.a. eluhooned)
15510000
15511000
61100000
38111000
160700
Bilansivälised eluhooned
15510100
15511100
61100100
38111500
160900
Bilansivälised teed
15510600
15511600
61100600
38112000
161100
Bilansivälised muud rajatised
15510900
15511900
61100900
38112500
161205
Bilansiväline kasutusrendile võetud inventar
15999999
15999998
61170000
38117000
161300
Bilansivälised masinad ja seadmed
15540000
15541000
61140000
38114000
161305
Bilansivälised kasutusrendile võetud masinad ja seadmed
15999999
15999998
61140000
38114000
161500
Bilansivälised transpordivahendid
15540500
15541500
61140500
38114500
161505
Bilansivälised kasutusrendile võetud transpordivahendid
15999999
15999998
61140500
38114500
161700
Bilansivälised info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised varad
15550000
15551000
61150000
38115000
161705
Bilansivälised kasutusrendile võetud info-ja kommunikatsioonitehnilised varad
15999999
15999998
61150000
38115000
161900
Bilansiväline muu materiaalne põhivara
15560000
15561000
61160500
38116000
162100
Bilansiväline tarkvara
15600000
15601000
61300000
38130000
162300
Bilansivälised õigused ja litsentsid
15620000
15621000
61302000
38132000
162500
Bilansiväline muu immateriaalne põhivara
15660000
15661000
61306000
38136000
163100
Bilansivälised taimed, mets ja istandused..............
15700000
15701099
61400000
38140000
164100
BV Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara
15570000
15571099
61170000
38117000
166100
Bilansivälised loomad.......
15702000
15702099
61402000
38142000
BILANSIVÄLISED VÄHEVÄÄRTUSLIKUD
VARAD
Klass
Nimetus
Soetus tr.konto
Kulumi tr.konto
Kulukonto
Müügihind
170100
Bürootarbed
15999999
15999998
55000000
38183000
170300
Trükised ja muud teavikud
15999999
15999998
55000100
38183000
170500
Kinnistute ja hoonete lisaseadmed ja - tarvikud
15999999
15999998
55110300
38183000
170700
Kinnisvarainvesteeringute lisaseadmed ja -tarvikud
15999999
15999998
55112300
38183000
170900
Üürile ja rendile antud PV lisaseadmed ja -tarvikud
15999999
15999998
55113300
38183000
171100
Rajatiste lisaseadmed ja -tarvikud
15999999
15999998
55123000
38183000
171300
Maismaasõidukite lisaseadmed ja -tarvikud
15999999
15999998
55130300
38183000
171500
Veesõidukite lisaseadmed ja -tarvikud
15999999
15999998
55132300
38183000
171700
Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud
15999999
15999998
55140000
38183000
171900
Kommunikatsioonitehnoloogiline riistvara ja tarvik
15999999
15999998
55140100
38183000
172100
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara
15999999
15999998
55141000
38183000
172300
Inventar ja selle tarvikud
15999999
15999998
55150000
38183000
172500
Büroomasinad ja nende tarvikud
15999999
15999998
55150010
38183000
172700
Töömasinad, seadmed ja nende tarvikud
15999999
15999998
55160000
38183000
173100
Teavikud ja kunstiesemed
15999999
15999998
55230000
38183000
173300
Õpikud
15999999
15999998
55240000
38183000
173500
Mängud ja mänguasjad
15999999
15999998
55241000
38183000
173700
Muud õppevahendid
15999999
15999998
55244000
38183000
173900
Eri- ja vormiriietus
15999999
15999998
55320000
38183000
174100
Muu riidest inventar
15999999
15999998
55320010
38183000
174300
Lipud, vimplid, muu sümboolika
15999999
15999998
55395000
38183000
174500
Fototarbed, fotod
15999999
15999998
55397000
38183000
174700
Muud erivahendid ja materjalid
15999999
15999998
55399000
38183000
1 kulukonto amortisatsiooni arvutamisel – ja allahindamisel
2 jääkväärtuse kulu müümisel
3 Konto 15500002 on loodud SAP tehnliseks kulumi kontoks. Põhjusel kui keegi peaks juhtumisi kogemata maale lisaamorti arvutama , siis süsteem laseb kande teha
22

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Iulius_narrare Õppematerjali autor

Varade inventeerimise juhend vara

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktika aruanne, aastaaruande koostamine

Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon................................................12 3.2 Arvelduste inventeerimine.............................

Majandusarvestus

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse

Raamatupidamine

docx

Praktiline raamatupidamine

· riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus

Raamatupidamine

docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad

Arvestuse alused

docx

Sise-eeskirja koostamine

korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus.

Finantsraamatupidamine

doc

Finantsarvestus - Konspekt

Finantsarvestus

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid