Praktika aruanne, aastaaruande koostamine (1)

ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR

XXX on kohaliku linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite institutsioon, mille õigus, võime ja kohustus on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.

Tänu kiirele majandusarengule ja geograafiliselt heale asukohale oli juba 2000. aastaks loodud linnavalitsuses 99 töökohta ja viis teenistust (linnakantselei, linnaarenguteenistus, majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd.

Konsolideerimisgrupi struktuur

RAAMATUPIDAMINE

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud.

Raamatupidamisregistrid

• kassa - ja panga sissetulekute ja väljaminekute register ;
  
• arvelduste register (nõuded, kohustused, klientide register);
  
• põhivarade register;
  
• töötajate ja palgaarvestuse register;
  
• pearaamat.
  

Parandused

Algdokumendid

• dokumendi nimetus ja number;
  
• koostamise kuupäev;
  
• tehingu majanduslik sisu;
  
• tehingute arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  
• tehingute osapoole nimed;
  
• tehingute osapoolte aadressid ;
  
• majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist;
  
• vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend.
  

• Pangakontode väljavõtted
  
• Kassa sissetulekuorderid
  
• Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid
  
• Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid
  
• Müügiarved ja muud tulude algdokumendid
  
• Raamatupidamiseõiendid
  

• Pangakontode väljavõtted
  
• Hankijate ja teenuste osutajate arved
  
• Palgaarvestuse ja maksude aruanded
  
• Avansi - ja kuluaruanded
  
• Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid
  
• Raamatupidamiseõiend
  

Dokumendite säilitamine

Kontoplaan

• Aktika kontod algusnumbriga 1;
  
• Passiva kontod algusnumbriga 2;
  
• Tulude kontod algusnumbriga 3;
  
• Kulude kontod algusnumbritega 4,5,6;
  
• Netofinantseerimine eelarvest 7;
  
• Bilansivälised kontod algusnumbriga 9.
  

AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK

Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.

• Raamatupidamis aruanne ja tegevusaruanne
  
• Audiitori otsus – sõltumatu vandeaudiitori aruanne, kus kajastatakse kas asutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades linna finantsseisundit õiglaselt ja aruandes ei esine väärkajastamisi.
  

• majandusüksuse printsiip
  
• jätkuvuse printsiip – eeldatakse, et asutus on jätkuvalt tegutsev ja ei ole lõpetamise kavatsusi
  
• arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema võimalikult selgelt ja lühidalt kirjutatud, et informatsioon oleks võimalikult arusaadav
  
• olulisuse printsiip – asutuse jaoks on oluline informatsioon välja toodud
  
• järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
  
• tulude ja kulude vastavuse printsiip
  
• objektiivsuse printsiip – tulemust ei tohi moonutada ning see peab olema usaldusväärne .
  
• Konservatiivsuse printsiip
  
• Avalikustamise printsiip – aruandes esitatud informatsioon peab saama õige ja õiglase ülevaate.
  
• Sisu ülemuslikkuse printsiip – oluline on tehingu sisu.
  

Inventeerimine

Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast.

• Kassa ja pangakontode inventuur – igapäevaselt saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt. Kassa revisjonid vähemalt 2 korda aastas.
  
• Maksunõuded ja kohustused – e- maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus.
  
• Varade inventuur – üks kord aastas.
  

Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon.

Arvelduste inventeerimine

Nõuete ja ettemaksete inventeerimine

• nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi ;
  
• nõuete laekumise tõenäosuse hindamine vajadusel allahindluse kajastamine;
  
• nõuete jaotus lühi- ja pikaajaliseks;
  
• intressikandvate nõuete puhul intressiarvestus ;
  
• Saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega.
  

Varade inventuur

• lugemislehtedel kajastatakse varade kogused ja maksumused ning andmed põhivara järelejäänud amortisatsiooni peridoodi kohta. Inventeerimiskomisjoni poolt kantakse lugemislehele vara tegelik seis, mis hinnatakse inventeerimise ajal;
  
• hinnatakse vara ümberhindluse teostamise vajadust;
  
• inventuuri lõppaktis tuuakse välja kasutamiskõlbmatu ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimaliku realiseerimismaksumust;
  
• veendutakse põhivara amortisatsioonimäärade õigsuses;
  
• lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus vastavad korrigeerimiskanded. Inventuuri lõppakt on dokument, mis koondab asutuse põhivara ning väheväärtusliku vara inventeerimise tulemused. Inventuuri lõppakt vormistatakse varagruppide lõikes. Lõppakti allkirjastavad komisjoni esimees ja liikmed. Akti kinnitab asutuse juht.
  

Kohustuste inventuur

• kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  
• intressi kandvate kohustuste nagu laenud tekkepõhine intressiarvestus;
  
• maksukohustuse saldode võrdlemine E-maksuameti saldodega;
  
• saldokinnituskirjade saatmine ja meile saadetud saldode võrdlemine.
  

MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE

• konsolideeritud bilanss
  
• konsolideeritud tulemiaruanne
  
• konsolideeritud rahavoogude aruanne
  
• konsolideeritud netovara muutuste aruanne
  
• eelarve täitmise aruanne
  
• aastaaruande lisad
  

• põhitegevuse tulud;
  
• põhitegevuse kulud;
  
• investeerimistegevus;
  
• finantseerimistegevus;
  
• likviidsete varade muutus.
  

Raamatupidamise aastaaruande lisad

ENESEANALÜÜS

Praktika oli väga edukas. Enamus praktikale seatud eesmärgid ja küsimused said vastuse. Praktika kogemus raamatupidamises aitas mõista, et ainult koolis õpitu ei vii kuigi kaugele, enamus teadmised ja oskused tulevad siiski töökogemusest. Viibides õiges töökeskkonnas tulevad vajalikud teadmised erinevates olukordades vägagi kasuks. See praktika oli minu kolmas reaalne kokkupuude raamatupidamisega, sain palju uusi teadmisi.