Töö kirjandusega ja bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süs...
1. Mis on raamatukogu kogu? – eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine?
30. Mille alusel rahvaraamatukogu võib mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa? Raamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla- või linnavolikogu kehtestatud korras. 31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud.
Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed teavikud esemed inimestevaheline suhtlemine eksperdid ehk asjatundjad informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad,
· Komplekteerimispõhimõtted kõige üldisemad nõuded teavikute valikuks raamatukogu täiendamisel · Komplekteerimisplaan dokument, mis määrab kindlaks hangitavate teavikute hulga, laadi, keele, sisu, tüübid · Komplekteerimiseelarve eeloleva, teatava kindlaksmäärtud ajaperioodi teavikute hankimise kulude loetelu Komplekteerimise viisid · Jooksev komplekteerimine kogu täiendamine uudisväljaannetega (ilmuvad teavikud komplekteeritakse jooksvalt) · Retrospektiivne e järelkomplekteerimine kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega (nt arvustuste, bibliograafiate, viidete, kasutajate soovituste abil); siia kuuluvad ka juhuslikud hanked (kingitused, annetused, soodusmüükidelt, oksjonitelt, isikukogudest) · dekomplekteerimine mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilseist ja ülearuseist teavikuist
Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on "miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest. 6. Mis on infoallikas? Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad? Infoallikad jagunevad: inimesed , teavikud , esemed Inimesed infoallikana: inimestevaheline suhtlemine , eksperdid ehk asjatundjad , informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1
· Ehk teave on miskit, mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutisi reaalsusest. · Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms)
Samas ei suudeta ka praegu kõigis raamatukogudes tagada nõuetele vastavaid säilitustingimusi. Arhiivraamatukogude eesmärgiks on eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta infot sisaldavate teavikute täieliku kogu komplekteerimine ning Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Täieliku kogu loomiseks peavad tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu sundeksemplaridena laekumata jäänud teavikud vajaduse korral järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007
kodanikele võrdselt tasuta kättesaadav. Raamatukogudes on lugejatele interneti kasutamine ja teavikute laenutamine tasuta (Talihärm, 2013). 3.2 Raamatukogud Eestis Eesti raamatukoguvõrgu moodustaavad eriala-, teadus-, kooli- ja rahvaraamatukogud ning ka Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata erinevatele ülesannetele ja erinevale valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd. Raamatukoguteenuste üks olulisi eesmärke on teavikud ja informatsioon lugejale tasuta kättesaadavaks teha (Talihärm, 2013). 3.2.1 Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt ka säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine.
tulla raamatuid tagastama. Selle jaoks võiks olla mööda linna laiali jaotatud nn tagastuspunktid, aparaadid kuhu saad oma raamatud tagastada ja kust raamatukogu need üles korjab. Need masinad peaksid olema ilmastikukindlad ja garanteerima teavikute korrashoiu. Kasvõi korra nädalas tuleb auto ja tühjendab masinat umbes nagu praegu käib raamatukogudevaheline raamatute tellimine. Ideaalses raamatukogus ei ole ka nõuet, kui kauaks võib indiviid teavikud enda kasutusse jätta ja ta võib neid võtta nii palju kui soovib. Seega pole hirmu, kas teavikud jõuavad tagastuspunktist õigeks ajaks raamatukokku või mitte, ja loomulikult puuduvad ka viivised, sest ideaalses maailmas toovad inimesed kõik teavikud tagasi ja hoiavad neid ilusasti. Teeme ka raamatute kättesaamise veelgi lihtsamaks ja võimaldame inimestel raamatud kodus internetist välja valida ja koju tellida. Valitud kaup saabub kulleriga maksimaalselt poole tunni jooksul.
praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite?
Infoallikate liigid, tüübid, laadid: · liigid sisu · tüübid otstarve ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal) · laadid informatsiooni kandja publikatsioonid e trükised publitseerimata audiovisuaalsed artefaktid ja reaalid (artefakt inimese loodud kunstiteos, makett; reaal pole loodud inimese poolt) elektroonilised Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri)
võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arhiivide pidev keskkonnatingimuste kontroll. Hallitust põhjustab eelkõige väga kõrge niiskuse kontroll ning niiskust tuleb ette ruumides, kus ei ole õhuringlust
4.Raamatukogu ja infotöö oskused 5.Suhtlemisoskused 6.Äritegevuse oskused 7.Üldoskused 17.Infoteaduse alase koolituse areng Eestis. Vastus: SISSEJUHATUD RAAMATUKOGUNDUSE VALDKONDA – Silvi Metsar 1.Raamatukogu tegevuse eesmärk ja funktsioonid Vastus: Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, mille ÜLESANDEKS on trükiste jm infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Peamine eesmärk – Raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teavikud ja informatsioon lugejale kättesaadavaks teha. 2. Traditsiooniline/klassikaline raamatukogu: omadused ja funktsioonid Vastus: Omadused- Teavikud paiknevad füüsilises keskkonnas; Teavikute korduvkasutus on tagatud säilitus- ja kaitsemeetmetega; Teavikuid komplekteeritakse valikuliselt; Teavikute andmed on normitud; Teavikute otsinguks on loodud spetsiaalne vahendusinformatsioon; Teavikute sisu ei muutu; Teavikuid vahendavad proffesionaalsed raamatukogutöötajad; Raamatukogu tegevus on
Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi pistmist. Seega kasutan AGA MITTE. Kui raamatuid oleks rohkem, täpsustaksin näiteks pealkirja ja/või märksõna järgi. Parandada annab, kui mul oleks kindel hobi, mida otsida. Kasutades näiteks ems poolt antud märksõnu. 2) Leidke Tallinna raamatukogudest teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestasin soovitud indeksi. Klikkisin UDK lingile ja täpsustasin otsingut eksemplari asukohaga. Seal saab Ctrl abiga valida asukohti. Esimene tulemustest oli näiteks „Easy Web pages“ Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 3) Leidke 2001
2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 3) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook. London : Library Association. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri
Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, märksõna, ,,hobid", sellele ei leitud vastet, soovitas hoopis ,,harrastused", millele tuli 11 vastet. Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, UDK ,,004.738.52 (035)" Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"kultuuridevaheline psühholoogia", aasta ,,2001", kataloog
plaatinale kaalult ja koostiselt nii sarnased, et olid pea eristamatud kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse plaatina sageli kokku vase ja titaaniga. See on ainus väärismetall, mida kasutatakse 9095protsendilise puhtusega ehetes, mis on allergiat leevendava toimega ja ei määrdu.Plaatinast ehted kannavad märget: 900Pt, 950 Plat või Plat. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) 3.) 1.Plaatina 3.Plaatinast ehted 4.) Kasutatud teavikud 1) Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, ,,Kallimad kui kuld", Valgus, lk 20;51;53 2) Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, ,,Eesti entsüklopeedia. 7, Nõukrah", Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 340 3) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel16_15.html 4) http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt 5) http://www.vanderkrogt.net/elements/images/witzke/Platinum GoodNewsBay_Alaska.JPG 6) http://www.lodinews
Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin otsingukataloogis märksõna otsingu, kirjutan sinna sõna harrastused. Eksemplari asukohaks valin Eesti Rahvusraamatukogu, keeleks inglise keele ning teaviku laadiks raamatu. Saan 12 vastet. De VilleColby, J. (2001). The expatriate handbook: Seoul, Koera. Seoul: Hollym. 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin UDK/MESH otsingu ning sisestasin indeksi 004.738.52 (035). Sain 71 vastet. Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin liitotsingu
Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Algselt otsisin märksõna kaudu ''hobid''. Leidsin selle abil seotud märksõna ''harrastused''. Kasutasin liitotsingut, kus määrasin märksõnaks harrastused, keeleks inglise keele, raamatukoguks Rahvusraamatukogu ning teaviku laadiks raamatu. Vasteks sain 12 teavikut. Näiteks: Salt, L.E., Sinclair, R. (1956). Oxford junior encyclopaedia. London: Oxford University Press 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin parempoolsest menüüst UDK/MESH, otsingulahtrisse lisasin 004.738.52 (035) ja otsisin Tallinna täielikust kataloogist. Näiteks: Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London: Facet Publishing 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
2. Mis on ISBD? Too välja 8 ISBD-d koos eestikeelse nimetusega. ISBD on rahvusvaheline standard. · ISBD(M) monograafiad · ISBD(G) rahvusvahelised kirjereeglid · ISBD(CR) jadaväljaannete ja teiste jätkuvate väljaannete (continuing resources) · ISBD(NBM) audiovisuaalteavikud · ISBD(CM) kaarditevikud · ISBD(A) vanaraamat (enne 1801.a. ilmunu) · ISBD(PM) noodid · ISBD(ER) elektroonilised teavikud 3. Nimeta 2 kirjeldamisviisi. - Kataloogide sisu ja kaartkataloogi järgi. 4. Järjesta kirje alad koos alade põhiandmeallikaga. · Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht · Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon · Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon
saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi pistmist. Seega kasutan AGA MITTE. Kui raamatuid oleks rohkem, täpsustaksin näiteks pealkirja ja/või märksõna järgi. Parandada annab, kui mul oleks kindel hobi, mida otsida. Kasutades näiteks ems poolt antud märksõnu. Teostades otsingut eesti keeles, saab parema tulemuse kasutades sõna harrastused. Lisades soovitud piirangud on tulemus 13 2) Leidke Tallinna raamatukogudest teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehelt: Tallinna Raamatukogus, UDK ja sisesta indeks. Vastus: Beyond HTML : [covers Acrobat, Java, JavaScript, Shockwave, VRML, and more] / Richard Karpinski 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Valitud kataloogiosa: ÜLIÕPILASTÖÖD
teavikute kogumise ja säilitamise eest. 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Kõrgkooliraamatukogu on raamatukogu, mille põhifunktsioon on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes. (Kõrgkooliraamatukogu võib teenindada ka kogu elanikkonda.) 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna. Koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud, registreerib kogu Eesti rahvusbibliograafia ja trükitoodangu statistika ning väljastab rahvusvahelisi standardnumbreid. 25. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid parlamendiraamatukoguna. Tagades Riigikogu jt. põhiseaduslike institutsioonide infoteeninduse; 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena. Teaduskeskusena vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas;
magistritöid teemal infohaldus. Tegin Liitotsingu, sisestasin sõna ,,infohaldus", valisin keeleks ,,eesti", määrasin eksemplari asukohaks TÜ raamatukogu aja ajavahemikuks panin 2009 kuni 2010. Tulemuseks sain 4 kirjet. Kaks käsikirja, ühe raamatu ja ühe standardi sooritage otsing märksõnadega ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" ning leidke alates 2013. a ilmunud materjale; mis laadi teavikud need on? Lisage otsingu kirjeldus; Liitotsing, sisestasin märksõnad ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" eraldi ridadele ja ilmumisaasta alates 2013. Tulemuseks sain 3 kirjet. Kaks kirjet on Sotsiaaltöö õppetooli üliõpilaste ja õppejõudude uurimuste kogumikud ja üks Ettevõtluse ja Majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumikud. Kogumikud on aastatest 2013 ja 2014.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) ...
sellel maal, selle rahva keeles, selle maa kohta ilmunud ja selle maa autorite avaldatud väljaandeid. Raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest, võib tegutseda ka sundeksemplariraamatukoguna. Neid on reeglina riigis üks. (Itaalias ja Venemaal kaks, sest nad ei suuda otsustada). Tegevused: · säilitab ja arendab suurt ja esinduslikku kogu, k.a välismaal ilmunud oma maad käsitlevad teavikud · tegutseb üleriigilise bibliograafiainfo keskusena · koostab koondkatalooge · juhendab teiste raamatukogude töökorraldust ja/või edendab koostööd · koordineerib teadus- ja arendustegevust raamatukogunduse valdkonnas jne. Õiguslik seisund: Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seadusandlikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks.
· Administreerimiskuludesse kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. · 550000 Bürootarbed · Paber, kirjatarbed, postitarbed, kaustad, arhiivikarbid, jne · Va kontoritehnika, mööbel ja muu inventar kontori- ja arhiiviruumides (konto 551500). · 550001 Trükised ja muud teavikud · Teabematerjalina kasutatavad perioodiline kirjandus, erialased raamatud, muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine) · Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060).
soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla
· ainuomane domeen Internetis, mis koosneb raamatukogu poolt avaldatud veebilehtedest, et pakkuda juurdepääsu raamatukogu teenustele ja ressurssidele · (Ei hõlma teavikuid, mis vastavad elektrooniliste teavikute kogu määratlusele, ega tasuta juurdepääsuga Interneti-allikaid, mis on lingitud raamatukogu veebisaidilt.) Elektrooniliste teavikute kogu, e-teavikute kogu (electronic collection) · - kõik raamatukogu kogus olevad elektroonilised teavikud · Elektrooniliste teavikute kogu hõlmab andmebaase, elektroonilisi jadaväljaandeid, digitaalteavikuid ja tarkvaraüksusi. Eraldi arvestust tuleb pidada vaba juurdepääsuga Interneti-allikate kohta, mille raamatukogu on oma elektronkataloogi või andmebaasi katalooginud. Elektrooniliste teavikute kogu On kolm põhilist ressurssi, mis moodustavad raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu: · raamatukogu elektronkataloog, mis aitab kasutajaid erineva sisu leidmisel
tellija? [3 lk 14] Lahendus: Tuleks paika panna tuutori töö tasustamise põhimõtted ja töötunni hind. See võib toimuda ka iga kursuse korral eraldi. Kui õppejõud valib omaalgatuslikult tuutori, tuleb tuutorile maksta õppejõule ettenähtud rahast. Kui kolledz tellib kursuse ja tuutor on kolledzi-poolne, maksab ka kolledz tuutorile tehtud töö eest. [3 lk 14] Kursuse materjalide kättesaadavus ja säilivus Raamatud, brosüürid, trükitud loengukonspektid ja muud teavikud on trükitult kättesaadavad kõigile neid saab osta, raamatukogudest laenutada. E-kursuse materjalidega on aga mitmeid probleeme [3 lk 14]: · nad võivad muutuda kättesaadavaks vaid kursustel osalejatele; · nende materjalide olemasolust isegi ei teata; · e-kursuste objektide säilimine hetkekujul tulevase õppetöö, teadustöö ja kui kultuuriväärtusena pole paika pandud. (Trükise "igavese" säilitamise ja
Shamashi ja Anuniti Sipparit nimetatakse Vanas Testamendis ühiselt Sefarvaimiks. Akadi ajajärgu kunsti on säilinud väga vähe. Olulisi uuendusi tehti Akadi ajal pitserite lõikamise vallas. Shamashi templi varemetest on leitud arvukalt kiilkirja tahvleid ja teisi mälestisi. Sumerid nimetasid templit E-babaraks, semiidid aga Bit-uniks. Leidude põhjal on arvatud, et tempel võis olla seotud ka kooli ja raamatukoguga. Babüloonia preestri Berossuse järgi oli Noa matnud teavikud veeuputuseelse maailma kohta kahtlemata Sipparisse, kuna linna nimi olevat seotud mingi kirjutisega. Pärast uputust olevat ellujäänud Sipparisse läinud ning ajaloo taastanud2. Leitud tõendid räägivad, et Sipparis toimus elu alates Uruki perioodist (4000 eKr), kuid tegevus selles piirkonnas katkes aastal 481 eKr, mil toimus mäss Pärsia kuninga Xerxese vastu. 1 2 3 3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud 3
infot laenutuste kohta Lugejakaart Plastikkaart, millega registreeritakse kliendi kontole teavikud PIN ja kasutajanimi Salasõna ja kasutajatunnus, mille kaudu saab 4 logida veebi. Tootaja Näitab töötaja andmeid 2.3
sealhulgas rahvaraamatukogude tegevuskulud 9 525 076 9 525 076 0 0 0 0 9 525 076 sealhulgas rahvaraamatukogude teavikud 26 253 260 26 253 260 0 0 0 0 26 253 260 muuseumid 1 488 112 1 488 112 0 0 0 0 1 488 112
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
