Vana-Rooma (0)

Vana- Rooma
Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. 
Geograafilised eripärad:
1) Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti
Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 
2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik
II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. 
Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. 
Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). 
U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. 
Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. 
Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine , käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. 
Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst . Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid ka väga head tee ehitajad . Aatrium.
Rooma linna tekke kohta on 2 teooriat:
1)pärimuslik teooria – selle alusel pandi Rooma linnale alus 753 a eKr
2) arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused.
753 eKr sai Rooma ajaloos alguse selline ajajärk, mida tuntakse Kunigate ajana. See kestis kuni 510 eKr. 
Rooma ühiskonna korralduse aluseks oli suguvõsa . Neid oli 300. 
10 suguvõsa moodustasid kokku ühe kuuria (30). 10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas. 
Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi. 
Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar . Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem.
Kujunes välja 2 seisust :
1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest
2)plebeid – ei pärinenud
Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 
510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. 
Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. 
Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. 
Nobiliteet – jõukad roomlased
Plebeid – jäi samaks
Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe .
Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. 
Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad.
Rooma vabariigi korraldus:
Rahvakoosolekud ehk komiitsid . 
Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 
1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu.
2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus . 
3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi.
4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse.
Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu.
Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast.
Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. 
Senat juhtis tegelikult riiki. 
Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid .
Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. 
Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. 
Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. 
Ametnikud:
1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud.
2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus.
3)Tsensorid* – ametis 5 aastat – 2 tükki – pidas Rooma kodanike nimekirja. 
4)Preetorid – algselt oli 2 , kasvas kuni 8-ni – õiguse mõistmine. 
5) Konsolid – 2 – kõige kõrgemad ametnikud – kõrgeima tsiviilvõimu kandjad ja sõjaväejuhid.
Kui oli tegemist hästi keerulise olukorraga(sõda), siis nimetas senat ühe konsulitest diktaatoriks. Diktaator nimetati ametisse kuni pooleks aastaks. Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama. 
Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik. 
Rooma impeeriumi tekkimine:
Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda . 
1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia.
Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes. 
Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 
2)Suurriigi teke – 133 a eKr
Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa.
Kreeka alistamine. 
Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis .
Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu. 
Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim , teostas sõjaväge.
Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud. 
Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153
Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik?
1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile.
2)talupoegade laostumine – talupoja kohus oli teenida sõjaväes, ei jäänud enam aega, et oma põldu harida. Talupojad läksid Rooma linna ning nendest said proletaarid(plebeid).
Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus. 
3) Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale.
1) Kuningriik – 753-510 eKr
2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid
Rooma linnriigist kujunes välja impeerium.
Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu. 
Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr. 
3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik.
a) varane keiserriik – printsipaat .
Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. 
Senat annetas talle Augustuse tiitli.
Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all.
Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna.
30 eKr-235 pkr – Printsipaat.
Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul , tsensor, preetor , ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud. 
Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles. 
Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile. 
Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas.
Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased. 
Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma.
211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud. 
23 ja 24 lugeda.
Rooma religioon :
Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud . 
Preestriks valiti inimest terveks eluks. 
Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. 
Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid. 
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester.
Pontifex – preester.
Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid.
Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. 
Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. 
Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. 
Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid . 
2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. 
Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva.
Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. 
Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid . Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). 
Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). 
Meelde tuleb jätta 3 nimetust. 
Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 
1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi.
2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 
3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 
4) juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 
5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini.
Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku . Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. 
Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. 
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 
1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk .
Ristiusu teke:
1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust)
2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika?
3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) 
Vastused:
1) Palestiinas . 1.Juudi rahvas arvas , et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus , et kõik on võrdsed. 
2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 
3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 
Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma. 
Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 
4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule. 
Nad tunnistasid vaid ühte jumalat. 
Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. 
Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. 
Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks.
49 aastat – valitses 34 keisrit . 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel. 
284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada.
284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik. 
Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus . 
Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused:
1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid.
Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. 
Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. 
Rahamajanduse asemele naturaalmajandus.
2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 
3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased ). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki.
4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3. sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 
5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat.
Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus . Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. 
Rohkem kannatasid lääneprovintsid .
4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta . 330 sai keskuseks Konstantinoopol (tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu , ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam.
Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. 
Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna . 
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud .
476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 
313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks . Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. 
Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. 
Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. 
Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. 
Mida on tänapäeva tsivilisatsioon üle võtnud antiikajast ja mida mitte?
On võtnud:
1)ristiusk
2)teater
3)olümpamängud
4)demokraatia
5)mõistusel põhinev maailmaseletus
Mida ei ole võetud:
1)orjanduslikku tootmisviisi
2)naise allutatud seisundit
3) polüteism