Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"noonid" - 5 õppematerjali

Rooma religioon ja ristiusu teke
2
doc

Rooma religioon ja ristiusu teke

Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva ­ kalendid, noonid, iidid. Kalendid ­ kuu esimene päev, noonid ­ kuu 5 päev, iidid ­ kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober ­ siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen ­ igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar ­ esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius ­ igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno ­ kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Vana-Rooma
14
doc

Vana-Rooma

5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Ladina keel
4
odt

Ladina keel

Mars-sõda-palju sõjariistu(kirves jne);; Aphrodite-Venus-armastus,ilu-ilus naine,vähe riideid,merekarbid;;Hades-Pluto-allilm-3 peaga koer,sau,mustad juuksed,kuldehetega;; Demeter-Ceres-põlluharimine,viljakus-vanem naine,põlluharimisega seotud asjad;;Hephaistos- Vulcanus-tuli,sepakunst-kole,küürakas;; Athena-Minerva-tarkus,käsitöö,kunst-sõjaasjad(kiiver,oda,rüü, jne),mehelik;; Kalender-sõnast kalendae(iga kuu 1.päev),pühad:kalendid,iidid,noonid;aastaid loeti:1)valitsejate järgi,2)Rooma linna rajamisest(ab urbe condita)- 753eKr;Juliuse kalender:2000a tag kehtestas Gaius Julius Caesar;;meie kasutame Gregoriuse kalendrit(Eestis 1918),kuna 2000a-ga nihe 14 päeva;;; Kuude nimed:1)Januarius-jumal Janus(kahenäoga jumal);;2)Februarius-febris- talvelõpupüha;;3)Martius-jumal Mars'i järgi(kunagi 1.kuu);; 4)Aprilis-jumal Aphrodite järgi;;5)Maius-jumalanna Maia(maaemand,loodus);;6)Junius- jumalanna Juno;;7)Julius-Gaius Julius Caesar;;

Keeled → Ladina keel
43 allalaadimist
10 -klassi ajalugu-üldajalugu
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: „Ka sina, Brutus“, „Veni , vidi, vici“- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Üldajalugu
29
odt

Üldajalugu

Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva ­ kalendid, noonid, iidid. Kalendid ­ kuu esimene päev, noonid ­ kuu 5 päev, iidid ­ kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober ­ siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: ,,Ka sina, Brutus", ,,Veni , vidi, vici"- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus. Antonius toetas sealjuures hellenistliku

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun