Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele.
MATMISKOMBED tarandkalmed Tarandkalmed, Kivivare kalmed- Liivast kuhjatud kivikirstkalmed enamasti korrapärane kuju kääpad. põletatult. VÄLISMÕJUD/ On seotud Jõukamad talud Linnuste Rahutud ajad, Rahutud ajad, SUHTED rahvusvahelise võimutsesid puudumine, ja võimuvõitlus võimuvõitlus, pronksikaubanduse ümbruskonnas. relvade äärmine vähesus, haua panustes osutab ühiskondlikes suhetes stabiilsust. Sõdadeta ajajärk
Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, mis piiras dem. Vabadusi. Kuid see lõpetati, kuna selline poliitika võis ohustada riiki.
Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Kert Rannas 5A klass Jaroslav Tark Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti No...
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia ...
aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile. Sõjalises Loodi Varssavi Pakt (VLO) 1955. aastal. Rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ja poliitilist tegevust kontrollis konsultatiivkomitee. Loodi vastupanuks NATO-le. 8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat,
aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile. Sõjalises Loodi Varssavi Pakt (VLO) 1955. aastal. Rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ja poliitilist tegevust kontrollis konsultatiivkomitee. Loodi vastupanuks NATO-le. 8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat,
kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast. Sest oli põhimõtte, kellel Riia pihus, see võis tunda ennast peremehena. Vahetult pärast muistset vabadusvõitlust olid Mõõgavennad Põhja- Eesti endale vallutanud, kuid 1238. Aastal tehtud Stensby lepinguga oli ordu sunnitud uuesti Põhja- Eestist Taani kasuks loobuma. Jüriöö ülestõus (1343- 1345) 343 aastal tehti katse taas ennast esiisade maal maksma panna. 1343 aastal 23.aprillil , jüriööl
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp;
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega)...
Peeter I Marit Mõts Märts 2012 Ettevõtte logo Lapsepõlv ja tsaariks saamine Peetri noorusaastad Preobrazenski lossis Tutvumine Anna Monsiga Sõjamängud Võimuvõitlus Moskvas Põgenemine Troitsesse Tähtsamad iseloomujooned Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida p...
vabariigile. Zirodiinid esinesid teravate sõnavõttudega Pariisi kommuuni vastu, süüdistades seda rahvuse esinduse võimu vägivaldses omastamises. Süüdistuste taga oli ellkõige võimuvõitlus zirodiinide ja montanjaar-jakobiinide vahel, aga mingil määral ka eri arusaamad revolutsioonilisest võimust. Zirodiinid taotlesid ulatluslikku demokraatiat, jakobiinid toetusid eelkõige revolutsioonilisemele pealinnale ning üks nenfe liidreid, Marat, nõudis avalikult diktatuuri. Võimuvõitlus kommuuni ümber lõppes selle Peanõukogu ümbervalimisega, kuid uus Peanõukogu oli eelmisest veel vasakpoolsem. Zirodiinide kukutamine Olukord sõjatandril ja talupoegade seas järjest halvenes. Kui saada lüüa samaegselt nii Belgias kui ka Rheinil puhkes rojalistide mäss Lääne-Prantsusmaal, põhikeskusega Vendée's [vah-dei]. Mässu sügavamaks põhjuseks on tavaliselt peetud Lääne-Prantsusmaa mahajäämust ja isoleeritust, mis lõi pinna monarhistlikule ja katoliiklikule veenmise
· Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. · Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj. · Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttue nende võim oli ebakindel. Stalini surm 1953 ja võimuvõitlus NSV Liidus Võimuvõitlus · Stalin plaanis vabeneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represeerimist. · Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Stalini surm 5. Märts 1953
3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli
Karina Ivantsuk 9.a 5. märts kell 21.50 Stalin suri. Beria suhete parandamiseks läänega loobumine sotsialismist SDVs liiduvabariikide etteotsa kohalikud Beria arreteeriti 26. juunil, hukati detsembris 195557 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga Sula Rehabiliteerimine koju said Saksa ja Jaapani sõjavangid liiduvabariikide õigusi suurendati isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus
ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625 1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. "Kolm musketäri" on ilmunud korduvalt (esimest korda 1957) eesti keeles Tatjana Hallapi tõlkes. Romaanile on kirjutatud järjed: "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem"
Plaanimajandus, valmistuti Majandus Saksamaal ei olnud kolhoose, sõjaks. Riik kontrollis Nõukogude liidus olid. majandust. Saksamaal säilis eraomand(tehased) Nõukogude liidus kõik riigi omad. Sisemine võimuvõitlus. Võimu haaramine ja Hitler valiti. Kommunistid tegid kindlustamine riigipöörde, samas ka võltsisid tulemusi. Ühiskond Mõlemad suletud ühiskonnad. Valitses tsensuur kõige üle, mis
Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega vähendada kommunismi osakaalu. Minu arvates olid 1940. aastate rahvusvahelised suhted pingelised ning rahva jaoks küllaltki hirmuäratavad, sest USA ja Nõukogude Liit arendasid oma tehnoloogiat ja relvastust, mis jättis mulje, et iga kell võib puhkeda uus maailasõda. Kokkuvõtteks võib öelda, külm sõda oli USA ja Nõukogude Liidu võimuvõitlus, kus taheti üksteist üle trumbata ja sellega näidata, et just tema on võimsaim riik maailmas.
seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni
loomine 1953 põllumajanduses maksude - kirjanduslik "sula" vähendamine - elatustaseme tõus - võimuvõitlus Beria-Malenkov-Hrustsov - linnastumine sõjaliste kulutuste vähendamine - pensionisüsteemi korrastamine - passireziimi unifitseerimine
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
korrapärasemad ÜHISKOND Jagunenud Olid jõukamad Üksiktaluline Elati külades Sõjakäigud rannikumaaks ja talud millel oli võim maaviljelus välisriikidesse sisemaaks. Ehitati ümbruskonna üle, kindlustatud Ühiskondlik asulaid,põllumaa võimuvõitlus eraomandlus, kujunes varandulik ebavõrdsus MATMISKOMBED Kivikirtkalmed Tüüpilised Tarandkalmed Tehti liivast sama laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse
Ameerika Ühendriigid Läänemaailma eestvedaja Koostajad : Randel Konnula ja Kaisa Kängsep Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King Majandus Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rah...
Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile.
206MRA Teoseanalüüs Stepihunt-Hermann Hesse 1.) Hermann Hesse 2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma.Temas valitseb kaks poolust. Ta ise kutsub end stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt.
kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Pettumine Versailles` süsteemis Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii sõja kaotanud rahvaid kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Majanduslikud raskused Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. Terav riigisisene võimuvõitlus Pettumust põhjustas poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine.
JOSSIF STALIN STALINI VÕIMUTULEK •Peale sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenini surma 1924.aastal algas võimuvõitlus ta lähikondlaste vahel. •Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922.aastal peasekretäriks saanud ja 1927.aastaks konkurendid kõrvale tõrjunud. •Stalini peamine vastane Lev Trotski saadeti seepeale riigist välja ning hiljem ta mõrvati Stalini käsul. INDUSTRIALISEERIMINE JA KOLLEKTIVISEERIMINE •1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar.
-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone). bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati. ketserid (hereesia)- kristluses hereesia pooldajad
pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist. Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia. Kultuurirenessanss katkes enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud frankide impeeriumi lagunemisega. Keskaegse Euroopa valitsemine Miks Karl suure impeerium lagunes? Pärast Karli surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos vaenlaste rünnakuga põhjustas suurriigi lagunemise. Verduni leping Karl Suure lapselapsed sõlmisid Verdunis lepingu, Frangi riik jagati kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Hiljem Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist Saksamaa. 8.-9. saj ründasid Lääne-Euroopat moslemid. Vallutasid Sitsiilia + kaugemale Itaaliasse. Põhjast ilmusid viikingid, idast ungarlased e madjarid. Saksa-Rooma keisririik 955
* 1970. aastatel alanud majanduskriis oli USA-le tugev tagasilöök. * Järgmise aastakümne algul toimus taas pööre konservatiivse ehk parempoolse majanduspoliitika poole. SISEPOLIITILINE VÕIMUVÕITLUS: * Teine maailmasõda ei toonud USA sisepoliitilisse ellu suuri muutusi. * Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile: koosnes kahest kojast - Esindajate Kojast ning Senatist. * Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. DEMOKRAATIA RASKUSED JA SAAVUTUSED * Ameeriklased üritasid kommunismi levikut piirata nii riigisiseselt kui väliselt. * 1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras ka demokraatlike vabadusi. * Kui avastati, et selline käitumine võib ohustada riiki, lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine. * Suureks probleemiks peeti USA-s mustanahaliste olukorda. * Mustanahaliste diskrimineerimine jätkus pärast Teist maailmasõda.
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast,
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
- 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse - 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele , toompeale , riigivanema majale, siseministeeriumile , politsei kaaskondadele, balti jaamale . - Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile
Nende juhid süüdistasid hädades demokraatlikke valitsusi ning lubasid võimule pääsedes luua diktatuuri, mis viib majanduse õitsengule. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu ning lubati avalikult tegutseda mittedemokraatlikel liikumistel. Esimesena tulid võimule kommunistid- Venemaal, fasistid said võimu Itaalias ja ka Saksamaa demokraatlik vabariik alistus Natsionalistliku Saksa Töölispartei võimule.
Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal
Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks
preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused · Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod · Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse · Toiduainete ja karusnahkade vastu vahetati ehteid, relvi ja alkoholi. Maad ei müüda · Indiaanisõjad olid eesmärgiga: oma mandril vabaneda kahvanägudest. Hõimude vahel puudus koostöö · Kolonistid parema relvastusega Maad ei müüda Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil
preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused • Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod • Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse • Toiduainete ja karusnahkade vastu vahetati ehteid, relvi ja alkoholi. Maad ei müüda • Indiaanisõjad olid eesmärgiga: oma mandril vabaneda kahvanägudest. Hõimude vahel puudus koostöö • Kolonistid parema relvastusega Maad ei müüda Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil
Millist ajastut ja kuidas filmis kujutatakse? Filmi tegevustik toimub esimese maailmasõja, Venemaa revolutsiooni ja Vene kodusõja aegu. See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina
maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J. Stalin 1953 · Algas võimuvõitlus stalini kohapeale o ,,Leningradi protsess" võitluse käigus kõrvaldati kõik Leningradist inimesi ametikohtadelt o Kasvas juudi vaenulikus · 5. Märts suri Stalin · Võimuvõitlus kolme mehe vahel o L. Beria siseminister, kelle allusid julgeolekupolitsei ja miilits. (mõisteti hukka 1953) o G. Malenkov valitsuse juht o N. Hrustsov partei juht (sai võimule, kõrvaldas teised, kogu võim
Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelati orjakaubandus, uued teed ning armee relvastuse moderniseerimine. Keelustati polügaamia. Vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud selle olukorraga rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale, kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste
IVPõlvkond tegevusaeg 1520-1560, Euroopa kultuuris kriisiaeg, Habsburgide Dünastia(võimuvõitlus) ja kirikureformatsioon. Kultuur hakkas lagunema. 16. saj muusikas läks järjest rohkem hinda tugev isikupära individiuaalsus. Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat t...
NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai Karotamm ja juunikommunistid oma kohad kaotasid. Tol hetkel tundus Käbin olevat jäik stalinistlik poliitik, kuid järgnevatel aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSVL-i muutuvate poliitiliste oludega kuni Breznevi ajani alati kohaneda. 1960. aastatel käis Eesti NSV-s võimuvõitlus Käbini ja Artur Vaderi vahel, mille esimene võitis, sundides Vaderit vastu võtma Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohta, millega ei kaasnenud nimetamisväärset võimu. 1970. aastatel aga läks Käbin vastuollu stagnatsiooniaegse venestuspoliitikaga ning ta vahetati Moskva-meelsema Karl Vaino vastu välja. Käbin paigutati nüüd omakorda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel.
sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate keskkool Mao valitud teoseid ülikool Mao kogutud teoseid M. Zedong kuulutas kultuurirevolutsioon lõppenuks 1969. a Tagajärjed Õppetöö seiskus Vähenes toodang Transport desorganiseerus Elu pärast M. Zedongi surma 1978.a algas terav võimuvõitlus Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärk oli Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks Üksikmajapidamise edendamine Olmetehnika tootmine Uuendused kandsid vilja Võitlus demokraatlike vabaduste eest Kommunistlik partei ei loobunud oma võimust Puudus poliitiline demokraatia 1989. a toimusid verised sündmused Pekingis Majandusreformid jätkusid Riigiettevõtete toodang kahanes jätkuvalt Hiina ja muu maailm 1949
2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS- Kaitsemalev, Komitern- 1919 Sõjakommunist- Toitainete andmine kohustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
