Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles. 4) antiikaja maailmaimed. Mis on seitsmest maailmaimest tänapäevani säilinud? 1) Egiptuse püramiidid (ainukesena tänapäevani säilinud). 2) Zeusi kuju (Lõuna-Kreekas Olümpias, autor Pheidias). 3) Aleksandri majakas (Egiptuses) 4) Artemise tempel (Efesoses, tänapäeva Türgi). 5) Babuloni rippaiad 6)Halikarnossose mauselom 7) Rhodose loss 6) Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mütoloogilisest? Mütoloogiline maailmaseletus: a) Tugines müütidele, nähes loodusnähtuste taga jumalike jõudude toimet. b) Maailmas toimuv on jumala tahe, jumala otsene sekkumine. Ei püütagi müüte seletada. Filosoofiline maailmaseltus: a) Mõistusele tuginev maailmavaade. b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane
saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Füüsika ja leiutamine Archimedes kruvi (leidis kasutust veetõstukina), avastas seaduse kehade veeväljasurvest. Astronoomia usuti, et Maa on kerakujuline. Arvutati välja ligikaudne ümbermõõt. Oldi seisukohal, et universumi keskpunktis on Maa. Ptolemaios koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. 3. Mütoloogiline maailmaseletus * maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemus * põhineb müütidel * traditsioonid tähtsad Filosoofiline maailmaseletus * seletus läbi looduses toimuva, loodusseadused * oluline mõistus, ratsionaalne mõtlemine, kogemused 4. 7 maailmaimet antiikmaailmas 1. Egiptuse püramiidid 2. Semiramise e. Rippuvad aiad (Pabyloni aias) 3. Zeusi kuju Olümpias 4. Aleksandria tuletorn/majakas (Aleksandrias) 5. Rhodose koloss (Rhodose saarel) 6. Halikarnassuse mausoleum 7
Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse
Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond
Soovitavat kodulugemist maagia ja varajaste religioonide kohta: James G. Frazer. Kuldne oks (The Golden Bough). Varrak, 2001. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid 1.Traditsioon. Õpetused ja kombed on väga kestvad ja eksisteerivad põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse või millega identifitseerutakse ja mis väljendab ideed (rist, poolkuu jne) Soovitavat kodulugemist: Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Avita, 2001. 3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda
põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles)
Konstantinoopol). - 476 a p kr germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida- Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants. Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud: - demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) - õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) - filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) - olümpiamängud - ristiusk - teater Mida me ei ole antiikmaailmast tänapäeva üle võtnud: - orjandus - polüteism (usk mitmesse jumalasse) - naise alluv seisund ühiskonnas.
Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud, kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks. Vana-Kreeka teaduse saavutused: Hippokratese meditsiini raamat. Pytagorase saavutused. Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest? Milliste teemadega tegelesid filosoofid? Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks nimetatakse ideid sellest ajast peale, kui filosoofid ei arvanud enam, et jumalad on teinud maailma. Hakati taipama, et see on seotud loodusega. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass
odavnemine), naturaalmajanduse tekkimine. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT 3. Rooma rahvaarvu pidev vähenemine- sõdade põhjus 4. Armee germaniseetrumine- sõdureid hakati võtma germaani hõimude seast 17. ! Tänapäeval oleme antiikajast üle võtnud: demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) olümpiamängud ristiusu teatri ! Ei ole üle võtnud: orjandust polüteismi naise tõrjutud seisundit 18. Rooma ajalooga seotud tähtsamad ütlused: ,,Haned päästsid Rooma!"- Tänapäeval kasutatakse seda väljendid kontekstis, kui mingi juhuslik, ootamatu vahejuhtum aitab meid raskest olukorrast välja. ,,Häda võidetuile!"- võitja võtab, mida tahab; võitja üle kohut ei mõisteta. ,,Hannibal on väravate ees
ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. * Charles Darwin (1809-1882) religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus. Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis
c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate kskjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mtoloogilisest? Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: Mtoloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt korraldatud ning maailm sai muutuda vaid nende tujude jrgi, mingeid kindlaid seadusi muutuste jaoks ei olnud. Filosoofilises maailmaseletuses pti jumalad tahaplaanile jtta ning mistusega seletada looduse ja hiskondlike nhtusi. 13.Millised teadused kujunesid Vana-Kreekas? Nimeta teadus, selle rajaja/esindaja ja too nide teaduse saavutustest.
olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)?
Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. Mida on tänapäeva tsivilisatsioon üle võtnud antiikajast ja mida mitte? On võtnud: 1)ristiusk 2)teater 3)olümpamängud 4)demokraatia 5)mõistusel põhinev maailmaseletus Mida ei ole võetud: 1)orjanduslikku tootmisviisi 2)naise allutatud seisundit 3)polüteism
leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega. Taevakehasid ei peeta enam jumalaiks, vaid "hõõguvateks massideks". Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks
(traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse.
Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Jäik determinism- omane objektiivsele idealismile. Igasugune äärmuslik, radikaalse pretensiooniga maailmaseletus välistab tahtevabaduse. Vabadus on mõtkas üksnes praktilises mõttes. Selle järgi on vabadus illusioon, kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil.
6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal 3. lunastus või pääste soterioloogia, budistlikus terminoloogias lüsioloogia( kõikidel religoonidel on vahendid inimese päästmiseks mingil moel millest ja mille jaoks päästmine ? Kolm suurt rühma : 1) primitiivne tasand inimene päästetakse
,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel.
Seoses viimasega omistab Aristoteles erilise tähelepanu ruumi ja aja probleemidele. Esimest määratleb ta kui objektiivselt olevat kohta, mille üks või teine asi enda alla võtab. See kehtib ka maailma kui terviku kohta. Aeg kui niisugune oleleb koos hinge antusega: "on võimatu, et oleks aeg, kui poleks olema hinge". Aja olemasolu on tingitud liikumisest ja hing etendab siin üksnes ajanähtuse tunnetaja osa ja seostub temaga just seetõttu. 2. Füüsikaline maailmaseletus. Oma "Füüsika" teise raamatu alguses jagab Aristoteles kõik esemed kahte pearühma: 1) asjad või esemed ("loomulikud"), mis looduse poolest olelevad; 2) inimliku töö ja oskusega loodud kunstproduktid. Ainult esimese rühma asjad omavad liikuvust. Aristoteles näeb kogu füüsilist olemist kantuna teatavaist ürgainetest või elementidest. Need on: tuli, õhk, maa ja vesi. Kõik, mis maailmas toimub, on nimetatud nelja põhielemendi liikumise sünnitisteks. Igale elemendile
Ta on subjektivist kuni irratsionaalsuse piirini ja kiiva, kergesti teravustesse kalduva meelega teinekord ka ületab need piirid. Keegi teine ei ole inimese irratsionaalseid jõudusid nii võimukalt kaitsnud kui see subjektikeskne üksiklane, kes väljastas oma tohutu mõistusejõu ja hämmastava kirjandusliku ande näitamaks tunnete, kirgede ja usu muserdavat võimu ja iga teoreetilise tõe paratamatut tühjust.(Meos 2000) Ratsionaalne, kõikehõlmav maailmaseletus Kierkegaardile ei kõlba. Kõige olulisem ja erilisem inimeses ükskõik millises, ka Kierkegaardis endas on nii subjektiivne ja peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on Kierkegaardile esimene tõde, mida ei tohi hetkekski unustada. Ta on antiabstraktsionist; abstraktsiooni teel saavutatud tõde ei saa olla kogetud, läbi elatud, tunnetatud tõde.(Meos 2000) Kierkegaard välistab tõelise inimeseteaduse võimalikkuse
edastamine muutuvas maailmas (Püha lugu, Püha tekst; jutustamistraditsiooni kadumine)). Normatiivne õpetus see, mis on õige. Müüdid usundiliste zanrite dünaamika kujundab kõigi inimeste mõtteilma ja elukäiku, kes neis zanrites mõtlevad ja elavad. Müüt on (a) religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus; (b) religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures; (c) mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Eristatakse mitut liiki tekke-, päritolu- ja saatusemüüte. Legend on üks müüdi alaliike rahvapärimuse osa, mis rajaneb piiblilugudele. Mütoloogia on (a) kindlate müütide kogum; (b) teadus müütidest ja nende algupärast. Religiooni ja maagia vahekord
annaabi.ee 
