Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: Küsimused: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk? 2) Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud.
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust) 12. Kuidas arvutatakse sündimust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat? V: Sündimus = sünnid/rahvaarv x 1000 Suremus = surmad/rahvaarv x 1000 Loomulik iive = sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 13. Loetle tegureid, mis mõjutavad sündimust. V: Kooselu traditsioonid, vanus, toetused, arstiabi kättesaadavus, hariduse omandamise tähtsus jne. 14. Miks kasvab sünnitamisvanus nii Eestis kui ka kogu Euroopas?
saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult. Religioonipoliitika oli tolerantne, tingimusel, et tunnistataks Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a. anti väja 3 edikti (nn Constantinuse usurahu), millega tunnistati kristlus lubatud usundiks (religio licita). 4.saj. jooksul andsid keisrid välja rea seadusi, mille tulemusena oli kristlus 395
kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb
kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb
Talurahva kaitse- Tekib arusaam, et talurahvast tuleb hakata kaitsma, nemad on need, kes vilja maha panevad ja lõikavad ja kui talurahvas on laostunud, siis laostatake ka riiki. Füsiokraatidega koos algab talurahva olukorra paremini, eelkõige Ida-Euroopas, sest algab pärisorjuse kaotamine, üleminek teorendilt raharendile, läänes oli see juba 18. sajandiks toimunud. Friedrich II majandus-, välis-, militaar- ja religioonipoliitika.- jätkab alustanud merkantilistliku poliitikat. Esimene valitseja, kes on deklareerinud valgustatud ideid. Kuulutab välja usuvabaduse. Katariina II ,,"- Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui viiesajast liikmest koosneva kogu, kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad. Katariina II,
religioosset tegevust Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik Vesta neitsite templis pidia alati tuli põlema, kuna see sümboliseeris riigikollet, pühapaika Rooma keisririigi religioosne pilt oli kirev rohkete rahvaste ja kultuuride tõttu eri rahvaste religioone ei tahetud alla suruda ning Kreeka-Rooma usku ei surutud peale: Religioon oli oluline, tihedalt seotud riigiga, salliv religioonipoliitika Radikaalset monoteismi järgis vaid juudikogukond 1. saj keskpaigas hakkas levima kristlus, mida tunnustati 4. saj keskpaigas enne seda ei olnud palju järgijaid Kreeklased ja Roomlased järgisid linnausundit, austasid linna jumalat triaadile (Jupiter/Zeus, Juno/Hera, Minerva/Athena) püstiati templeid Austati Kreeka-Rooma 12st jumalat ning lisaks oli palju võõrjumalaid (nt Idamaise päritoluga) sh
eesmärkide nimel sellele vastu seisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. Friedrich II: Le Roi est le premier serviteur de l´Etat. Tänu valgustusele sai Jumala asemikuks maal peetavast valitsejast „rahva esimene teener”, nagu tituleeris end Preisimaa kuningas Friedrich II. Valitseja ei vastandanud ennnast enam alamatele, vaid esitles kui ühiskonna liiget, kellel lasub teistest suurem vastutus üleüldise hüveolu tagamises. Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II religioonipoliitika võrdlus. Friedrich Wilhelm I oli esimene monarh, kes hakkas kandma armee mundrit. Friedrich II oli juba sunnitud tõdema, et „ka kuningad on pelgalt inimesed” (sks Die Könige sind auch nicht anders als Menschen). Kõik see ei muutnud valgustatud valitsejate võimutäiust väiksemaks, kui see oli absolutismiajastu kõrghetkedel. Friedrich Wilhelm I lõi küll hiiglasliku ja võitmatu sõjaväe, kuid ei kasutanud seda. Ta oli äärmiselt kokkuhoidlik ning sõjad oleks olnud liiga kulukad,
Jeehu laskis hävitada kogu omriidide suguvõsa ja tappis ka Juuda kuninga. See jääb selgusetuks, miks tal nad vaja tappa oli ta oli tulihingeline hull sellepärast ehk. Juuda Taaveti troon jäi nüüd aga vabaks, ametlikku järglast ei tulnud, aga tuli Atalja, kes oli kuninga ema. 9.Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. Sisepoliitiliseslt taotlesid omriidid riigi konsolideerumist ning Iisraeli ja Kaanani, Jahve ja Baali rahumeelset kooseksisteerimist. Säärane sise- ja religioonipoliitika teenis omakorda välispoliitika huve, mille eesmärgiks oli liitlaste leidmine süüria ning assuri ohu vastu võitlemine. Peale rahulepingut Juudaga õnnestub sõbruneda ka foiniiklastega. Omri poeg Ahab võtab naiseks Tüürose kuninga Ittobaali tütre Iisebeli. See poliitiline abielu pidi tagama hea läbisaamise rikka ja vägeva kaubalinnaga. Omriidide aega kuulub ka Assuri mõju järjekordne tõus. Esimest korda oli Assuri suurkuningas,
annaabi.ee 
