See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. 2.2 Esimesed mündid Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.k.r Aasias Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud ja puhtast kullast ning hõbedast mündid pole vastupidavad. Need esimesed mündid sisaldasid teatud hulgal kindla väärtusega metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Mündid olid käepärased, kuna neid ei pidanud kaaluma, vaid võis üle lugeda. Müntide valmistamine oli kuningate ja valitsuse range kontrolli all. Vanas Roomas valmistati münte Juno Moneta templis
Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (19241927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni
müntide hind hakkas märkimisväärselt kasvama. Näiteks võivad eksklusiivsemate müntide hinnad ulatuda miljonitesse isegi kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Eesti pinnal vanim Liivi Ordu münt 13. sajandist müüdi eelmisel aastal Inglismaal toimunud oksjonil poole miljoni krooni eest. Müntidest on olnud suur kasu ka ajaloolastele, näiteks mitmetel juhtudel on müntide peale vermitud kujundid ja pildid andnud laiema arusaama eksisteerinud kultuuride kohta. Paaril juhul on mündid olnud ainsaks tõendiks teatud kultuuri olemasolust. Aegade jooksul on erinevates riikides välja antud erinevaid laua- ja meenemünte. Neid siis vastavalt sündmuse või tähtpäeva mälestuseks. Paljudel juhtudel mitmekordistub selliste müntide hind juba kuudega, kuna nende väljalaske tiraaz on olnud suhteliselt väike. Aga kuna kollektsionääre on suhteliselt palju, ongi selline olukord võimalik. Pankade uueks trendiks on puhta kulla müük müntide kujul
aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins), milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid. Euro sularaha turvalisus Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. 1)Katsu 2) Vaata 3)Kalluta Pimedate jaoks, või siis pimedas olevatele inimestele on rahatähe arusaamiseks on tehtud ,seitse rahatähte erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis (marsruut NovgorodTallinnVisby LübeckHamburgBrüggeLondon) Mündid vajadus raha järele käibel olid mündid paberraha ei tuntud raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust Panganduse teke raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest rikas (pankur) laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
Tehnoloogia - Käsitöö Fordism (palju Toiotism_ tellimuse areng toodeti lattu) peale tootmine; telekommunikatsiooni kiire areng Raha vormid - Algul: vahetuskaup, Mündid, Mündid, paberraha, hiljem: metallmündid paberraha plastraha, virtuaalraha Riikluse areng - Esimeste riikide teke Riik kui selline oli Riigi osatähtsus väga vajalik väheneb Põllumajandusliku - Üleminek alepõllunduselt Mõisad hakkavad Levinud enamasti
Terased (võivad sisaldada veel seadmed, ehituskonstrukt- mitmeid metalle, näiteks Cr, sioonid Ni jt) Duralumiinium Alumiinium, lisandina vask Lennuki- ja laevaehitusma- ja magneesium terjal, ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks)
Euro üleminek on suur asi meie kõigi jaoks sellega kaasnevad mured ja rõõmud. 01.01.11 lähme üle eurole()... 2 Sisukord Sissejuhatus............................................lk2 Sisukord................................................lk3 1.urost üldse.........................................lk4 1.1Eesti üleminek eurole....................lk4 2.uro rahatähed ja mündid..............lk5 2.1Mündid....................................lk5 2.2Rahatähed...............................lk5 2.3 Võrdlustabelid..................................lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 1.urost üldse Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks.
Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud nimiväärtustega rahad. Kroonisari sai lõplikult valmis 1936. aastal. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Esimesed uued mündid tulid ringlusse juba 1928. aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Oma raha kuulutati kehtetuks 25. märtsil 1941. Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. Aastal tuli Eestis käibele NSV Liidus kasutatav raha:
2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7
..................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis................................................................................
17. sajandil edukalt kohalike indiaanlaste raha. See kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Nigeerias kasutati rahana jalaraudu, Hiinas ja Põhja- Aafrikas soola jne. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale maksevahendi funktsiooni ka omaenese väärtus nimetatakse kauprahaks. Mündid ja paberraha Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 a. eKr. Ees-Aasias. Kui turumaht kasvas ja tekkis vajadus suurema rahamassi järele, hakati tootma odavamast väärismetallist münte, mis olid vastupidavamad ja odavamad emiteerimiseks. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Sularaha operatsioonid müntidega muutusid kaubanduse arenedes tülikaks. Võeti kasutusele tsekid ning võlakirjad, seejärel arenesid paberrahad ehk kupüürid
Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus. _c__ 2. Enamik ringluses olevat raha on a. paberraha. b. mündid. c. jooksvad kontod. d. säästukontod. _d__ 3. Mis on 10-kroonise rahatähe väärtus? a. Spetsiaalse paberi hind, millele raha on trükitud. b. Tema tagatiseks oleva kulla väärtus. c
eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast (tagatised,
sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiinuim, lisandina vask ja Lennuki-ja laevaehitusmaterjal, magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka teisi Lauatarbed, ehted, mündid, metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall(jootmistöödeks) 3.Kuidas jagatakse metalle(sulamistemp., tiheduse ja kõvaduse järgi) Näide! Sulamistemperatuuri järgi
Euroopa dünaamilisust ja harmooniat Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas Robert Kalina Sündinud 29. juuni 1955 Euro pangatähtede kujundaja, kes hetkel on Austria keskpanga pangatähtede disainer Mündid Erineva suuruse, värvuse ja servaga Erinev kaal mida suurema väärtusega münt on, seda raskem ta on Erinev paksus suurema väärtusega mündid on raskemad Aversil on suures kirjas nimiväärtus, mille autor belglane Luc Luycx Eurot kasutavad maad Austria Kreeka Belgia Küpros Eesti Luksemburg Hispaania Malta Holland Portugal Iirimaa Prantsusmaa Itaalia Saksamaa Sloveenia Slovakkia Tähtsamad valuutad 1 euro = 1,3213 USA dollarit 1 euro = 108,72 Jaapani jeeni 1 euro = 0,84830 Suurbritannia naela 1 euro = 1.2617 Sveitsi franki Miks võttis Eesti kasutusele Euro?
kuid tegelikult läbiproovituna on tulemused erinevad. Alljärgnevalt mõned näited varasemalt proovitud katsetest. 1. katse: Coca-Cola aitab tumedaks kõrbenud kastruleid puhastada. Potti Coca-Colaga ei kuumutatud, vaid lasti lihtsalt liguneda ning tulemus oli väga hea aastatevanune kõrbekiht tuli kerge vaevaga poti põhjast lahti. Potti tuli küll nuustikuga nühkida, kuid saavutus oli tõhus. 2. katse: Coca-Colas leotamine muudab tuhmunud mündid taas säravamaks. Katse viidi läbi nii vasesulamist kui ka terase ja nikli sulamist valmistatud müntidest, mis olid mustad, tumedate või roheliste laikudega ja tuhmid. Münte leotati kolm tundi ja loputati seejärel vee all puhtaks, kuivatades ei hõõrutud münte eraldi. Coca-Cola võttis lahti müntidele kogunenud tumeda mustuse, aga tumedate plekkide vastu ei aidanud. Tuhmid mündid hakkasid veidi enam särama, aga nad ei läinud heledamaks
2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast · Inglismaalt · Itaaliast
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
Hakkas levima väärimetallid ( kuld). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada. Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l'kuld levima üle maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles
`'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad. Walter Releigh uuris Francis Drake purjetaja ja abiks Hispaania Põhja-Ameerikat. vastases sõjas. Hea kuninganna. Usutülide vähenemine. Toetas ja aitas rahvast. Tõi Inglismaa välja probleemidest. Austatud ja armastatud. 1603 suri,maeti Henry kabeli peaaltari alla. Elizabethi aegsed mündid. Elisabeth I pitsat Allkiri Aitäh!
sea. Peagi oli mees linnaväravate ees. Kui ta lõpuks turule jõudis, siis nägi ta väga palju asju, mida oleks tallu tarvis, aga kõigepealt pidi ta soola ostma. Kui ta soola müümise koha üles leidis, siis ostis ta 3 kilo soola. Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on. Hämmastusega ta peatus. Ta avastas, et alles oli ainult mõned mündid. Sellest hoolimata kõndis ta sepatöökoja poole ja küsis sealt, et kui palju rauda saab nelja hõberaha eest. Sepp vastas, et kaks kilo saab kõige rohkem, kuid Friedrichil oli vaja 8 kilo rauda osta, sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta
Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu, kõik rahana mõeldud esemed ei olnud identsed, raske oli väärtust hinnata. Ning neid oli raske kaasas kanda, kuna kippusid liialt suured olema. Muidugi ei olnud välistatud nende lihtne kopeerimine. Kõige targem oli jääda väärimetallide juurde, sest need olid igal pool hinnas, ei
ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj.
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1...
eriomadustega • Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. • Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad • Samuraiteras (+Mo), mõõgad, • Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) • Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid, seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed Alumiiniumisulam: Duralumiinium(+Mg+Mn+Cu), (kerge ja tugev),lennukiehitus Elavhõbedasulam e. amalgaam: hõbeamalgaam (+Ag), kasut. hammaste plombeerimisel
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise...
mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12. sajandist alates. ungari suurim linn on Budapest, kus on 1,734 miljoni elanikku. Aastal 1873 ühendati kaks linna Óbuda linnaga, nii et moodustus üks linn Budapest. https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari Forint on Ungari rahaühik. Paberrahatähed on väärtuses 500, 1000, 2000, 5000, 10 000 ja 20 000 Ft. Kõigi mõõdud on 154×70 mm. Mündid on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100 ja 200 Ft. https://et.wikipedia.org/wiki/Forint
Esimene arvamus on see, et raha on inimkonna kollektiivne looming ehk rahvalooming. Teiseks on väide, et raha leiutas turg ehk need inimesed, kes olid seotud turu nõudeid arvesse võtvate otsuste tegemisega. Kolmandaks arvamuseks on see, et raha ei ole mingi geniaalne leiutis vaid abivahend turu ebatäiuslikkuse vastu võitlemiseks. 4 2.1 Raha areng Eestis Eestis alustati raha müntimist juba 13. sajandil ning esimesed mündid löödi Tallinnas. Tallinnal oli soodne asupaik kaubateede ristumiskohas ning seetõttu ka küllaltki hästi arenenud kaubandus. Eestis mõjutasid müntide arengut arvukad sõjad ning pidevalt vahetuvate valitsejatega vahetusid ka käibivad rahad. Olukord muutus stabiilsemaks alles Eesti Vabariigi algusaastatel. 1918. aastal lasti käibele riigikassatähed margastes ja pennistes kupüürides. Riigikassatäht oli Eesti Vabariigi esimene paberraha
· Saarekeldid lõid imetlusväärse, fantaasiarohke ja iseseisva kunsti · Teosed on tähistatud mõistega scrollwork · Põhimotiivideks on spiraalid, palmetid, õied, ringid ja mullid. · Saarekeldi kunsti kõrgpunkt oli 1. sajandil ja 2. sajandi alguses p.m.a. 2. sajandil piirdus kunstiteoste levik peamiselt roomlaste poolt hõivamata aladega, esijoones Soti- ja Iirimaaga. Keldi mündid · väga palju üle võetud kreeklastelt ja roomlastelt ning see siis omamoodi ümber tehtud
Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
korrosioonikindlamad tarbeesemed ( roostevaba teras) Omadused: Sulamistemperatuur- madalam Kõvadus ja tugevus- paremad mehhaanilised omadused. Kõvemad, tugevamad, kulumiskindlad. Tuntumaid sulameid: Sulam Koostis metallid Kasutatakse Pronks vask + tina relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed Duralumiinium alumiinium + lennukid, autotööstus vask/magneesium/mangaan Melhior vask + nikkel lusikad, ehted, kelladetailid Teras raud + süsinik (kuni 2%) seadmed Malm raud + süsinik (üle 2%) masinate korpused ja kered
o Tervik on kogu olukord o Video, kus mänguasi peidetakse lapse eest ära ja näidatakse, kuidas seda leida. Leiabki. o A-B püsivusviga (ümberõppimine ei toimi) Operatsioonide-eelne periood o Laps lähtub ühest perspektiivist. Videos kallatakse sama palju vett mõlemasse klaasi. Siis üks klaasitäis kallatakse piklikumasse klaasi, kuid laps arvab, et seal on seetõttu rohkem vett. Siis eraldatakse mündid üksteisest ning laps arvab, et see rida, kus on mündid üksteisest kaugemal, et seal on rohkem münte, kuigi tegelikult on münte sama palju. Konkreetsete operatsioonide periood
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et k...
Euroala ● Rahapoliitikat juhib ● Enne Dijsselbloemi Keskpank juhtis Luxemburgi ● Rahandusministrid rah. Minister Claude moodustavad Juncker, alates 2005 Eurogrupi ● ● alates 21.jaan 2013 juhib Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem Raha ● Paberrahal Euroopa ● Kirja poolt kõik kaart ning Lipu kujutis mündid ühesugused ● Teine pool lähtuvalt riikide enda traditsioonist Eesti ja Euro ● I ühinemine pidi ● Uut kuupäevalist toimuma 1.jaan 2007 eesmärki ei seatud – inflatsioon oli ● Euroga ühinemine lubatud piirist üle toimus 1.jaan 2011 ● Uueks eesmärgiks 1.jaan 2008- eelarve oli puudujäägis
teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks Alumiiniumi kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist. Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Alzheimeri tõbi sarnaneb vanadusnõtruse ja nõdrameelsusega. Näidised Avatud pooridega Jaapani 1-jeenised mündid alumiiniumvaht on valmistatud alumiiniumist Alumiiniumpuuder Näidised Alumiiniumfoolio Alumiiniumlusikas Demod, Katsed "Rahakristall". Kuna vesi ei märga alumiiniumi eriti hästi, jäävad kerged alumiiniummündid veepinnale ujuma. Vedeliku pinna kõverdumise tõttu tekkib müntide vahel tõmbejõud ja nad korrastuvad heksagonaalseks
peale tootmine; telekommunikatsiooni kiire areng Raha vormid - Algul: vahetuskaup, hiljem: Mündid, paberraha Mündid, paberraha, metallmündid plastraha, virtuaalraha Riikluse areng - Esimeste riikide teke Riik kui selline oli väga Riigi osatähtsus väheneb vajalik
· Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)
Miks mulle meeldib/ei meeldi euro? Minu jaoks on euro midagi uut ja hea vaheldus. Vaheldus on hea, aga ma ei tea kas ma saan hakkama kõikide nende müntidega, mis tulevad siis kui euro tuleb. Mulle ei meeldi euro, sest see on nii suur muutus ja ma arvan, et ma hakkan ostma kogemata kalleid asju. Ma pean ka ostma uue rahakoti, et ära mahutada kõik mündid, mida ma kaasas pean hakkama tassima. Euro ajal tõenäoliselt näeb minu rahakott sularaha väga harva. Ma tahaks ka euro kujundust näha, pole lähedalt eesti eurot näinud. Ma loodan, et kujundus on ilus ja inimestele meeldib. Mulle ei meeldi euro, sest ma ei taha hakata kogu aeg müntides maksma. Ma kuulsin, et eurole minnakse üle kuna tahetakse, et välismaalased julgeksid investeerida Eestis. Kui te tahate, et nad investeeriksid, siis tehke nii, et nad usaldaksid teid
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike
mineraalide, savide ja vulkaanliliste kivimite koostises. Kasutamine * Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta maailmas on Island * Sõidukite ehitamisel(nt autod,jalgrattad, lennukid) * Hea peegeldumisvõime tõttu peeglites. * Hea elektri- ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes. * Alumiiniumnõusi toiduvalmistamisel. * Toiduainete pakkimisel alumiiniumfoolimit * Alumiiniumpulbrit hõbevärvi pigmendina * Jaapani 1-jeenised mündid Korund * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Alumiiniumi kahjulikkus * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Ajalugu * 1825
Avers- mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja hakati kasutama paberraha. EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid kroon ja sent. 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944 uuesti rublad ja kopikad. 1947 rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1 ja 1992 eesti kroon
Sisekaitseakadeemia Sümbolid Sümbolid Euro müntidel Koostajad: Muraste 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Euro mündid........................................................................................................... 5 1 Belgia (esimene seeria).......................................................................................... 5 Belgia (teine seeria)............................................................................................... 5 Saksamaa............................................................................................................... 6 Eesti........................
Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema pangandus ja tekkis rahasüsteem. Suuremates linnades oli võimalik raha deponeerida ja krediiti saada. Need, kel raha vaja oli, laenasid vajaliku summa rikkalt, kes omakorda nõudis intressi. Maakohtades ei toiminud müntidesüsteem veel niipea. Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja
sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes Sulam on lisandite tõttu keemiliselt Roostevaba teras (Cr+Fe+C<2%) - kööginõud, passiivsem. Selline materjal peab kruvid, kraanikauss keskkonnamõjudele paremini vastu. Vase sulamid - mündid Tsinkplekk (Fe+Zn) - katus, auto kere, vihmavee torud Mangaalium (Al+Mg) - väga korosioonikindel Silumiin (Si+Al) - happelised seadmed (happekindel sulam), Sulam on lisandite abil muudetud puhtast Vanaadiumteras - kuulikindel, mürsud,
Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid:
kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid 4 "Rahakristall" Kuna vesi ei märga alumiiniumi eriti hästi, jäävad kerged alumiiniummündid veepinnale ujuma. Vedeliku pinna kõverdumise tõttu tekkib müntide vahel tõmbejõud ja nad korrastuvad heksagonaalseks (kuusnurkseks) võreks sarnaselt aatomitele kristallides 5 Duocel® avatud pooridega alumiiniumvaht * Alumiiniumlusikas * Alumiiniumfoolium
5 Vask(cuprum) · Cu: +29|2)8)18)1) · I B rühm, 4.periood · Tavatingimustes tahke. · Sulamis temperatuur 1083°C. · Hea elektri juhtivus. · kasutatakse: metallmüntidena, elektrijuhtmetes, ehetes. 6 Hõbe(Argentum) · Ag: +47|2)8)18)18)1) · I B rühm, 5.periood · Tavatingimustes pehme metall · Sulamis temperatuur 960°C. · Kasutatatakse: ehetes, peeglites, mündid 7 Elavhõbe(Mercury) · Hg: +80|2)8)18)32)18)2) · II B rühm, 6.periood · Tavatingimustes vedel · Tahkumis temperatuur 38,8 ° C · Ohtlik inimese tervisele. · Kasutati kraadiklaaside tootmiseks 8 Elavhõbeda ohtlikus · Metalliline vedel elavhõbe pole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. · Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on 3 aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
