Rooma religioon ja ristiusu teke (1)

Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke)
Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud . 
Preestriks valiti inimest terveks eluks. 
Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit . Preestrid andsid inimestele nõu. 
 
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser ).
Pontifex – preester.
Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid.
Augur – preester, kes tegeles ennustamisega.
Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. 
Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. 
Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva.
Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. 
Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.)
Roomlased nädalaid ei tundnud . Oli iga kuu 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid . Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). 
Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 
1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi.
2) Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 
3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 
4) Juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 
5) Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini.
Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku . Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus – jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. 
Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. 
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 
1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk .

Ristiusu teke:
Küsimused:
1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?
2) Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika?
3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) 
Vastused:
1) Palestiinas . Põhjus: Juudi rahvas arvas , et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga.
Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud
1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud.
2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 
3) Apostlite tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 
4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti , et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma.  
Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus , surid märtrisurma.

Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism , millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta.

Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav , miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks . Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele.