Rooma ajalugu (1)

Linna rajamine
Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest.
Kuningriik(753 – 510 a eKr)
Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
Rooma Vabariik(509-30 a eKr)
Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit . Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama.
Rooma keiserriik(30 a eKr – 476 a pKr)
Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli Augustuse onu. Keisrile kuulus piiramatu võim, senati tähtsus kadus. Keiser oli jumalaseisuses.
Senati osa riigivalitsemises
Rooma kuningriigis: Senat valitses koos kuningaga
Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski.
*Senat valis konsulid
Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus.
Rooma sõjavägi
Peamine sõjaüksus oli leegion . Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat.
Rooma linn hiilgeajal
Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum . Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias.
Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile
Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed , teatrietendused, teadused , riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis .
Roomlaste jumalad
Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter , sõjajumal Mars , Roomlaste jumal Janus, Mercurius – kaubandusejumal, Diana – jahijumalanna, Neptunus – merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta.
Rooma riik ja religioon
Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester , kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik . Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja , Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid.
Rooma ehituskunst
Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust , ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon – lubi , kruus ja vulkaaniline tuhk . See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad.
Skulptuur ja maal
Põhimõtted pärinesid Kreekast . Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti – need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure.
Kimäär – elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu , kits)
Tahvelmaal – puitlauale joonistatud maal
Askees – liha suretamine
Presbüter – ristiusu koguduse vanem
Ariaanus – ristiusu kool, peab Jeesust inimeseks
Sinod – ristiusu kiriku kõrgeim organ(kohus)
Metropoliit – kõrge vaimulik, suurema ja tähtsama diöteesi peapiiskop
Latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim
Etruskid - muistne roomlaste- eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Senat - Vana-Rooma poliitiline institutsioon , mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Foorum – turuplats
Patroon - Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma
Proletaar – vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväe kohustustest
Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; iga aasta valiti 2 tükki. Peamine ülesanne juhtide Rooma sõjaväge
Patriitsid – muistest suguvõsast pärit suursugused roomlased
Plebeid – Vana-Rooma lihtrahva liikmed
Rahvatribuun – Vana-rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi
Magistraadid – riigiametnikud Vana-Roomas
Preetor – Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest
Provintsid – roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat
Latifundium – suurmaavaldus Vana-Roomas
Termid – avalikud saunad Vana-Roomas
Gladiaator – orjaseisuses või vaba elukutseline vüitleja, kes esines Vana-Roomas ppetud avalikel mängudel
Pontifex – preester Vana-Roomas
Pontifex maximus – ülempreester Vana-Roomas
Augur – preester-ennustaja
Kristlus - ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused
Aatrium – avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus
Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest
Fresko - seinamaaliliik ja –tehnika
Apostel – esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus
Leegion – suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest
Metseen – rolas limsto- ja kultuurisoosija
Eremiit – jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik
Hannibal - 247 eKr – 182 eKr Kartaago väejuht
Crassus – väejuht 3.saj
Antonius – (83–30 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik
Octavianus – ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr
Trianus – Rooma keiser 2. saj eKr
Vergilius – Rooma kirjanik, eeposte autor
Titus Livius – rooma ajaloolane 1. saj eKr
Ptolemaios – kreeka astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj
Peetrus, Paulus – apostlid ehk usukuulutajad
Diocletianus – Rooma keiser 3.saj
Constantinus – Rooma keiser 3.-4. saj
Theodosius Suur – Rooma keiser 4.saj
Augustinus - kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak 4.-5. saj
Hieronymus - tõlkis Piibli kreeka keelde
Cicero - Vana-Rooma oraator , riigimees, poliitiline filosoof , jurist ja filosoof 1. saj eKr
Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas 5.saj
Romulus Augustulus – viimane Lääne-Rooma keiser 5. saj