Valuutaturg (2)

Valuutaturg
1. Sissejuhatus
Välisvaluutaturg ehk Forex ehk  Foreign Exchange Market  – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg , mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia - ja futuurituru kombineeritult.
Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga , täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes.
Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide valuutad hakata vabamalt kõikuma, vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Vahetuskursid kõikusid igapäevaselt, nii et mahud, kiirus ja volatiilsus kasvasid läbi terve 1970ndate, millega kaasnes muuhulgas ka uute finantsinstrumentide tekkimine.
1980ndatel kiirenes tänu arvutite ja tehnoloogia arengule ülemaailmne kapitali liikumine, ühendades sisuliselt erinevad ajavööndid üheks suureks turuks . Välisvaluutas arveldamine kasvas plahvatuslikult 70 miljardi USD pealt päevas 1980ndatel rohkem kui 1,5 triljoni USDni paar aastakümmet hiljem.
Kuni 1990ndate lõpuni said valuutaturgudel kaubelda ainult „suured tegijad“, sest esialgsete nõuete kohaselt algas miinimumkapitalimäär 5 miljonist USDst. Algne Forexi idee seisnes selles, et kaubelda saaksid ainult pankurid ja suuremad institutsioonid , kuid interneti areng on kaasa toonud kauplemisvõimaluse laienemise ka „väiksematele tegijatele“.
Valuutaturgudel kauplejad jagunevad sisuliselt kaheks. Käibest moodustavad 5% ettevõtted, kes arveldavad ostetavaid ja müüdavaid kaupasid välisvaluutas ja konverteerivad ekspordist saadud kasumid kodumaisesse valuutasse. Lõviosa ehk 95% valuutaturgude käibest tuleb kauplemisest kasumi eesmärgil ehk spekuleerimisest.
Enamik kauplejatest keskendub kõige suurematele ja likviidsematele valuutadele, milleks on USA dollar, Jaapani jeen, Euro, Suurbritannia naelsterling , Šveitsi frank, Kanada dollar, Austraalia dollar ja Uus- Meremaa dollar. Üle 85% käibest moodustab just nende valuutadega kauplemine . All on ära toodud tabel valuutade sümbolite ja tavapäraste nimetustega:
Sümbol
Riik
Valuuta
Hüüdnimi
USD
Ameerika Ühendriigid
dollar
Buck
EUR
Euroala liikmed
euro
Fiber
JPY
Jaapan
jeen
Jeen
GBP
Suurbritannia
naelsterling
Cable
CHF
Šveits
frank
Swissy
CAD
Kanada
dollar
Loonie
AUD
Austraalia
dollar
Aussie
NZD
Uus-Meremaa
dollar
Kiwi
 
Sümbolite tähistused on alati kolmetähelised, kus kaks esimest tähistavad riiki ja kolmas tähistab riigis kasutusel oleva valuuta nimetust .
Valuutade spot- turg – turg , kus kaubeldakse finantsinstrumendi hetkehinnaga – on teiste finantsturgude hulgas ainulaadne, sest börsi puudumisel on turg „avatud“ 24 tundi ööpäevas (v.a reede õhtust pühapäeva hilisõhtuni). See tuleneb sellest, et igal ajahetkel on kusagil maailmas avatud mõni finantsturg, kus pangad ja teised institutsioonid teevad valuutatehinguid praktiliselt igal hetkel. 24-tunnine kauplemispäev on jagatud kolmeks sessiooniks: Aasia , Euroopa ja Põhja-Ameerika. Lihtsustatult tuntakse neid kolme peamise finantskeskuse järgi Tokyo , Londoni ja New Yorki sessioonina. Igal sessioonil on oma valuutadega kauplemise aktiivsus kõige suurem. Sarnaselt on valuutapaaride hinnaliikumine suurim sessioonide kattumise ajal. Sessioonide lahtioleku ajad jagunevad Eesti aja järgi järgmiselt:
Valuutadega kauplemise aktiivsus on suurim oma sessiooni ajal: euro, naelsterling ja frank on suurima volatiilsusega Euroopa sessioonil, sest pangad, ettevõtted ja kauplejad kasutavad välistehingute tegemisel peamiselt oma valuutat. Sarnaselt on USA ja Kanada dollar suurima liikumisega Põhja-Ameerika sessioonil.
Kuigi kõikide sessioonide ajad ei ole kattuvad, saab valuutaturgudel kaubelda siiski 24 tundi. Põhjus peitub selles, et valuutaturu näol on tegemist nn over-the- counter  (OTC) turuga, mis tähendab seda, et turul ei ole tsentraalset toimumiskohta nii nagu aktsiatega kauplemisel on börsid. Valuutaturul kauplemine toimub otse kahe osapoole vahel läbi elektroonilise suhtlusvõrgustiku ning börsilaadset vahendajat seal ei esine. Sellest tulenevalt on võimalik valuutatehinguid teha ka siis, kui ükski finantskeskus otseselt avatud ei ole.
Suur osa valuutatehingutest tulenevad rahvusvahelisest kaubandusest ja keskpankade tegevusest. Ettevõtted, kes müüvad välisriikidesse oma tooteid või teenuseid, peavad kaupade eest saadud raha konverteerima kodumaiseks valuutaks. Lisaks on ettevõtetel ja kaupmeestel vaja maandada valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Eeltoodule tuginedes on äärmiselt oluline, et valuutatehinguid saab teha 24 tundi ööpäevas.
2. Mõisted
Vahetuskurss ehk hind – Forexil esitatakse vahetuskursse valuutapaaridena (näiteks EUR/USD, USD/JPY jne), kus ühe valuuta hind on määratud teise valuuta suhtes. Paari esimest valuutat nimetatakse baasvaluutaks ja tema väärtus on alati 1. Näiteks kui USD/CAD hind on 1,0325, siis USA dollar on baasvaluuta ja ühe USA dollari väärtus on 1,0325 Kanada dollarit. Kui antud näite puhul hind tõuseb, siis baasvaluuta ehk USA dollari väärtus kasvab ja teise valuuta väärtus langeb. Ja vastupidi: kui paari hind langeb, siis baasvaluuta väärtus väheneb ja teise valuuta väärtus kasvab. Iga valuutaturu tehingu korral ostetakse ühte valuutat ja samaaegselt müüakse teist.
Lühike/pikk positsioon (Long/Short) – nii nagu iga kauplemise puhul on vaja esmalt otsustada, kas osta või müüa antud finantsinstrumenti. Kui ostetakse valuutapaari, siis „minnakse pikaks“ ehk „võetakse pikk positsioon“ ehk inglise keeles „ going long“ ja lühendatult long.
Müümise korral „minnakse lühikeseks“ ehk võetakse „lühike positsioon“ ehk inglise keeles „going short“ ja lühendatultshort.
Ostu/müügi noteeringute vahe (ehk Bid/Ask spread ) – valuutapaaridel on alati kaks hinda: üks on bid ja teine on ask.Bid on hind, millega kaupleja saab müüa valuutapaari ja ask on hind, millega kaupleja saab osta valuutapaari. Bid hind on alati madalam kui ask hind. Näiteks AUD/USD hind näidatud 0,9157/60 nii nagu alloleval joonisel on näha:
 
Bid ja aski vahe nimetatakse spreadiks ehk antud juhul on spread 0,9169 – 0,9137 = 0,0003 ehk 3 pipsi. Spread on ühtlasi summa pipsides, mis kaupleja maksab maaklerile tehingu tegemise eest.
Pipsid ja lotid – kõige enimkasutatavam ühik, millega valuutapaaride hinnaliikumist mõõdetakse, on pips. Kui AUD/USD hind liigub 0,9150 pealt 0,9151 peale, siis on hind liikunud 0,0001 võrra ehk ühe pipsi. Üks pips ongi valuutapaari hinna viimane komakoht . Reeglina näidatakse kõikide valuutapaaride hindasid nelja komakohaga, kuid siin esineb paar erandit . Näiteks USD/JPY hinnal on ainult kaks komakohta – 112,85 – ja selle paari 1 pips on 0,01. Jaapani jeeniga seotud paaridel ongi ainult 2 komakohta. Kui aga kusagil on viis või rohkem komakohta, siis on tegemist ühe pipsi murdosaga ehk veelgi täpsema hinnaga.
Kuna igal valuutal on oma väärtus, siis on vajalik välja arvutada iga paari jaoks ühe pipsi väärtus:
USD/JPY puhul arvutatakse 1 pipsi väärtus järgmiselt:
Vahetuskurss: 112,85
0,01 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,01/112,85 ≈ $0,0000886
USD/CAD puhul sarnaselt:
Vahetuskurss: 1,4890
0,0001 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,0001/1,4890 ≈ $0,0000667
Nende näidete puhul tundub ühe pipsi väärtus olevat väga väike, kuid siin tuleb mängu mõiste lot.
Lot on valuutaturgudel kasutatav standarne tehingumaht või –suurus. Ühe loti suurus on 100 000 ühikut. Kui kasutada standardseid lotte , siis ühe pipsi väärtus muutub märgatavalt:
USD/JPY puhul, kui vahetuskurss on 112,85, on pipsi väärtus järgmine:
(0,01/112,85)x100 000 = $8,86
USD/CAD korral:
(0,0001/1,4890)x100 000 = $6,67
EUR/USD puhul kui kurss on 1,3250:
(0,0001/1,3250)x100 000 = €7,55 ja et dollarites saada, siis peab korrutama vahetuskursiga: 7,55x1,3250 ≈ $10
Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk 1,3127 ja tehingu mahuks on 1 lot (100 000 ühikut). Mõne aja pärast on EUR/USDi hind liikunud üles 1,3132/34 peale. Nüüd kui soovitakse tehing sulgeda (ehk enne osteti ja nüüd peab müüma), siis sulgemishind saab olema 1,3132. Müümis- ja ostmishinna vahe on 1,3132 – 1,3127 = 0,0005 ehk 5 pipsi. Tehingu kasum leitakse nagu eelmises näites: (0,0001/1,3132)x100 000 = 7,61 eurot pipsi kohta. 7,61x5 = 38,05 EUR. Et dollaritesse ümber arvutada, siis korrutada läbi vahetuskursiga: 38,05x1,3132 ≈ 50 USD.
Kuidas aga väikekaupleja nii suurt tehingumahtu saab võtta? Maaklerid pakuvad kauplejatele võimendust ehk leverage’i.
Võimendus (ehk leverage) on definitsiooni kohaselt võime kontrollida väikese summaga suuremat hulka raha. Suurema tehingumahu tegemiseks kasutatakse väikest osa enda raha ja ülejäänud raha justkui laenatakse maaklerilt. Et ühte standardset lotti osta ei pea kaupleja panema mängu kogu oma raha, näiteks 100 000 USD, vaid läbi võimenduse peab ta 100 000 USD kontrollimiseks kasutama ainult $1000. Sellisel juhul on tegemist võimendusega 100:1. Kaupleja kontrollib $100 000 suurust summat kõigest $1000 suuruse omakapitaliga.
Oletame, et 100 000 USD investeeringu väärtus kasvab 1000 USD võrra. Kui kogu algkapital oli kaupleja enda oma, siis on investeeringu tootlus 1%. Samas kui kasutada võimendust 100:1, siis on kaupleja enda algkapital kahekordistatud, sest tema enda poolt investeeritud summa oli ainult 1000 USD.
Teisest küljest on võimenduse kasutamine nagu kahe teraga mõõk . Võimenduse kasutamine võib vale riski haldamise juures väga palju kahjumit toota. Oletame, et eelmine näide tõi kasumi asemel hoopis $1000 kahjumit, siis võimenduseta kauplemisel (ehk kui kogu raha on enda oma) on kaotuseks 1% algkapitalist, aga kui kasutada 100:1 võimendust, siis on kaotuseks 100%! Võimendusega peab kaupleja olema väga ettevaatlik, et ta kogu oma investeeringut ohtu ei seaks.
Tagatis (ehk  margin ) mõiste tähistab kaupleja poolt investeeritud summat. Eelmise näite puhul olekski tagatiseks $1000. Tagatis on summa, mille kaupleja peab andma maaklerile tagatiseks ja maakler kasutab seda summat, et säilitada kaupleja positsioone.
Tagatist tähistatakse üldjuhul protsendina kogupositsioonist. Enamus maakleritel on tagatisnõue kas 2%, 1%, 0,5% või 0,25%. Nõutava tagatise järgi on võimalik arvutada maakleri pakutavat maksimaalset võimendust. 5% tagatise korral on maksimaalne võimendus 20:1, 2% tagatise korral 50:1, 3% tagatise korral 33:1, 1% tagatise korral 100:1, 0,5% tagatise korral 200:1 ja 0,25 tagatise korral 400:1.
Lisaks tagatisnõudele on veel mõned tagatisega seotud mõisted: Kontotagatis ( account margin) – kontol olev kogukapital . Kasutatud tagatis – summa, mille maakler on „külmutanud“, et kaupleja positsiooni avatuna hoida. Kasutatav tagatis – see on kaupleja kontol olev summa, mille eest on võimalik tehinguid sooritada . Margin call  – juhul kui varad kaupleja kontol kukuvad allapoole kasutatud tagatist, siis saab kaupleja margin calli, mille korral peab klient kas lisama tagatist või sulgema positsioone.
3. Miks kaubelda valuutaturgudel?
Kui võrrelda valuutaturgudel kauplemist aktsiatega (ning futuuride ja optsioonidega) kauplemisega, siis võib välja tuua mõningad erinevused:

• Puuduvad teenustasud – ei ole arveldustasusid, vahetustasusid, riiklikke tasusid, maakleritasusid. Maaklerid saavad oma osa läbi bid-ask spreadi. Küll aga võivad olla tehingute miinimumtasud.
  
• Puuduvad vahendajad – spot- turgudel saab kaubelda otse teiste turuosalistega.
  
• Tuhanded aktsiad vs neli peamist valuutapaari.
  
• Fikseeritud loti suurused puuduvad – futuuriturgudel on tehingu suurused määratud. Valuutaturul saad ise määrata tehingumahu.
  
• Madalad tehingukulud – jaetehingu kulud on üldjuhul väiksemad kui 0,1%. Suuremate maaklerite juures on isegi kuni 0,07%.
  
• 24-tunni turg – kauplemiseks ei pea ootama turgude avanemist (kauplemine on peatatud küll reede õhtust pühapäeva õhtuni). Sedasi saab kaubelda mis iganes aeg sobib paremini.
  
• Võimendus – valuutaturul kaubeldes saab väiksema mahuga konto korral kontrollida suurema väärtusega tehingut. Sedasi on võimalik teenida väiksema summaga suuri kasumeid. Forexi maaklerid pakuvad kuni 200:1 võimendust, mis tähendab, et 50 USDga kontrollib kaupleja justkui 10000 USD väärtusega tehingut. Siiski kaasneb võimenduse kasutamisega ka suuremad riskid . Piisava riskihalduseta võib kaotada suuremaid summasid.
  
• Kõrge likviidsus – tänu oma mahule on valuutaturg äärmiselt likviidne. Normaalsetes turutingimustes võib koheselt osta või müüa valuutapaari. Kunagi ei jääda kuhugi tehingusse „kinni“.
  
• Tasuta demo konto, uudised, analüüsid ja graafikud – enne kui alustada pärisrahaga kauplemist tasub alati testida oma oskusi demokontoga.
  

4. Orderite tüübid

• Turuhinnaga order (Market order) – order, mille korral ostetakse või müüakse antud turuhinnaga.
  
• Limiithinnaga order ( Limit order) – order, mis täidetakse teatud konkreetse hinna juures.
  
• Stopp -loss order – order, mille puhul on avatud orderile lisatud limiithinnaga order, millega piirata kaotusi, kui hind liigub liiga palju ebasobivas suunas.
  
• Good til’ canceled – order, mis jääb avatuks seni, kuni kaupleja selle sulgeb.
  
• Päevaorder ehk Good for the day – order, mis jääb aktiivseks kuni päeva lõpuni.
  
• Order cancels other  – segu kahest limiithinnaga ja kahest stop-loss orderist.
  

4. Esimesed sammud alustamiseks
Esiteks on kauplemiseks vaja kolme asja: arvutit, interneti ühendust ja vastavat kauplemistarkvara. Kuid enne pärisrahaga kauplemise alustamist on vaja avada maakleri juures kauplemiskonto.
Kõigepealt kauple demo kontoga! Õpi selgeks, kuidas kasutada tarkvara ja tee selgeks erinevate tehniliste indikaatorite põhimõte.
Valuutaturul kauplemisega järjepidevat kasumit teenida ei ole nii kerge, kui esmapilgul võib tunduda. Ettevalmistustöö peab olema põhjalik: lugeda ja õppida võimalikult palju. Keskenduda tuleb alguses ühele või maksimaalselt kahele valuutapaarile ja teha selgeks võimalikult paljud tegurid, mis selle valuutapaari hinnaliikumist mõjutavad. Loe internetist artikleid ja osta või laenuta raamatuid.
Ootused peavad samuti olema reaalsed : üleöö rikastumise mõtteid ei maksa väga hellitada. Professionaalne kaupleja ei arvesta kui palju ta ühe tehinguga võita võib, vaid pigem palju ta ühe tehinguga kaotada võib.
Tee endale kauplemisplaan ja –strateegia ja mis kõige tähtsam – pea sellest kinni! Tee selgeks, mis ajahorisondis sobib sulle kõige paremini kaubelda: kas sa oled pigem päevakaupleja (minutid- tunnid ) või keskmise ajahorisondiga (1-4 päeva) või pikemaajalisem kaupleja (üle 5 päeva).
Alati määra enne tehingu tegemist sihtmärgid nii võidu kui maksimaalse kaotuse poolel. Mõtle välja, kui palju sa oled nõus iga tehinguga kaotama (täpsemalt riski ja rahahaldusest hiljem). Ära kauple lihtsalt selle pärast, et kaubelda. Edukas kauplemine eeldab distsipliini ja tihti on vaja oodata pikemalt õiget sisenemismomenti ja vaadata turuliikumist kõrvalt.
5. Riskid
Valuutaturgudel kauplemine sisaldab väljakutseid ja võib pakkuda korralikku kasumlikkust haritud ja ettevalmistunud kauplejale. Kuid enne kauplema asumist on oluline hinnata oma investeerimise eesmärke, kogemusi ja riskivalmidust. Kõige olulisem on mitte kaubelda rahaga, millest sa pole valmis ilma jääma . Riskid võivad iga tehingu puhul minna suureks ja eriti kui kaubelda võimendusega.
Võimendusega kauplemine võib tuua suuri kasumeid, kuid täpselt samamoodi võib väga kiiresti tuua kauplejale margin calli. Riskide haldamiseks on oluline kasutada stop-loss ja limiithinnaga tehinguid.
Valutaaturgudel kauplemine on väga riskantne ning enne päris rahaga kauplemise alustamist peaks iga huviline ennast kõikide võimalike riskidega ka kurssi viima. Õige riskihaldusega on võimalik riske maandada, kuid täielikult pole neid võimalik elimineerida. Ühtlasi ei pruugi valuutaturgudel kauplemine sobida kõikidele inimestele. Kõige olulisem on teada, et kaubelda tasub ainult nende varadega, millest inimene on kaotuse korral valmis ilma jääma.
Üheks riskiallikaks on maakleripoolsed petuskeemid, mis on küll viimaste aastate jooksul vähenenud . Enne konkreetse maakleriga lepingu sõlmimist tasub uurida maakleri tausta ja usaldusväärsust erinevatest allikatest (internetiotsing, foorumid , kogemusega kauplejad jne). Usaldusväärsed maaklerid teevad koostööd pankadega või suuremate kindlustusfirmadega ning omavad vastavat litsentsi ja/või on registreeritud vastavas riiklikus järelvalveagentuuris.
Nii nagu teistel finantsturgudel kauplemisega, on ka valuutaturgudel võimalik kaotada kogu oma algkapital. Kuna valuutaturgudel pakutakse väga suuri võimendusi, piisab väikese tagatisega kauplemisel kõigest minimaalsest positsioonivastasest liikumisest , et konto kiiresti ohtu seada. Valuutaturud võivad olla väga volatiilsed ning õige riskihalduseta võib kahjum kasvada väga kiiresti.
Riskid võivad kaasneda ka kasutatava tarkvara ja internetiühendusega. Juhul kui kasutatava tarkvaraga või internetiühendusega peaks tekkima probleem, võib avatud tehingute muutmine, sulgemine või uute positsioonide avamine osutuda võimatuks.
Teatud riskid tulenevad ka otseselt turgudest. Intressimäära risk tuleneb kaubeldavate valuutade riikide intressimääradest. Krediidirisk tuleneb ühe osapoole maksevõimetusest (näiteks pankroti korral). Riigipoolne risk võib tekkida kui valitsus sekkub valuutaturgudesse.
Kauplemise puhul on kõige olulisem kasutada kahjumite piiramiseks stop-loss tehinguid. Kaupleja peab enne positsiooni avamist määratlema , kui palju on ta valmis iga konkreetse tehingu korral kaotust vastu võtma ja seadma vastavad stopp-loss tasemed .
7. Lingid
www.dailyfx.com
www.actionforex.com
http://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_exchange_market
8. Fundamentaalanalüüs
Fundamentaalanalüüs Forexi turul on riikide majandusolukordade põhjal kauplemisotsuste efektiivsemaks muutmine. Fundamentaalanalüüs annab aimu , kuidas suuremad poliitilised ja majanduslikud sündmused võivad valuutaturgusid mõjutada. Makroandmed ja poliitikute ning ökonomistide avaldused omavad valuutade hinnaliikumisele märkimisväärselt suurt mõju.
Fundamentaalanalüüsil võetakse aluseks makroandmete kalender, kus on välja toodud kõik olulisemad avaldatavad makronäitajad koos analüütikute ootustega. Kalendrid sisaldavad üldjuhul kuupäeva, kellaaega, valuutat, uudist, tegelikku tulemust, oodatud tulemust ja eelmise perioodi tulemust.
Kui näiteks USA kohta avaldatava makronäitaja ootused on paremad kui eelmise perioodi näit, siis üldjuhul USA dollar tugevneb teiste valuutade suhtes. Pärast uudise ilmumist peavad kauplejad aga üle kontrollima, kas uudis tuli vastavalt ootustele või erineb oodatust . Hea näitena võib välja tuua DailyFX-i detailse makrouudiste kalendri.
Olulisematest andmetest mõjutavad valuutaturge järgmised näitajad:

• keskpankade intressimäärad – kui riigi keskpank tõstab intressimäärasid, siis traditsiooniliselt selle riigi valuuta tugevneb, kuna investorid suunavad oma varasid sinna riiki, et saada suuremat tulusust;
  
• tööturu olukord – tööhõive alanemine on märgiks nõrgast majandusaktiivsusest, mis võib viia intressimäärade alandamiseni ja seeläbi mõjutab ka valuutat;
  
• kaubandusbilanss ja riikide eelarved – suure eelarvepuudujäägiga riigil on üldjuhul nõrgem valuuta, sest toimub pidev valuuta müük;
  
• sisemajanduse kogutoodang (SKT) – see näit on esimene majandusaktiivsuse indikaator , mida paljuski jälgitakse. Kõrgemale SKT näidule järgneb tavaliselt ootus intressimäära tõstmiseks, mis on omakorda valuutale enamjaolt positiivne.
  

Kõikide saadaolevate andmete põhjal proovib kaupleja konstrueerida mudeli, mis aitab hinnata ühe valuuta praegust ja prognoositavat väärtust teise valuuta suhtes. Peamine idee on selles, et nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes.
Fundamentaalanalüüsil on üheks suurimaks probleemiks erinevate näitajate omavahelise suhte mõõtmine. Kaupleja peab tegema otsuseid peamiselt kogemuse põhjal. Teine suur probleem on see, et valuutaturud reageerivad tihti juba enne makronäitajate ilmumist ja hinnaliikumine valuutapaarides võib sellest lähtuvalt toimuda ka enne näitajate avaldamist. Lisaks on uudiste kauplemisega seotud suuremad riskid, kuna hinnad võivad olla väga volatiilsed, mis võib omakorda sulgeda tehingu stop-lossis ning alles seejärel liikuda soovitud suunas.
9. Tehniline analüüs
Lisaks fundamentaalanalüüsile on teise peamise analüüsimeetodina kasutusel tehniline analüüs. Tehniline analüüs ehk hinnagraafikute uurimine on pärast fundamentaalanalüüsi teostamist järgmine loogiline samm kauplemisstrateegia kujundamisel. Fundamentaalanalüüs aitab kauplejal otsustada, kas osta või müüa konkreetset valuutat ning tehniline analüüs aitab valida tehingu sisenemis - ja väljumiskoha.
Paljud kauplejad usuvad, et tehniline analüüs on teatud kunst , mille kõik võivad omandada läbi piisava harjutamise. Alustamiseks on oluline ennast kurssi viia tehnilise analüüsi kahe peamise põhimõttega:

• Trend – kuhu suunas hinnad võivad liikuda;
  
• Toetus- ja vastupanutase – kus hinnaliikumine võib seisma jääda ja tagasi pöörduda.
  

Trendi kauplemine
Valuutaturul kauplemisel on kõige olulisem määrata trend ning kaubelda trendi suunas. Trend annab kauplejale aimu, kuhu suunas hinnad tõenäoliselt on liikumas . Trendi liikumisel üles peaks kaupleja ostma valuutapaari. Allasuunalisel trendil vastavalt siis müüma valuutapaari. Kui trend liigub külgsuunaliselt, siis peab kaupleja kas ostma, müüma või üldsegi tehingutest hoiduma ja ootama, kuni trend võtab selgema suuna kas üles või alla. Igal juhul ei ole hea mõte kaubelda trendisuuna vastu, sest see on võitlus, kus kaupleja jääb kaotajaks.
Trendid ei liigu üles ega alla otsesuunaliselt. Üldjuhul liiguvad nad esmalt ühes suunas, siis korrigeerivad natuke teises suunas ning jätkavad esialgses suunas liikumist. Selline trendi liikumine moodustab iga kord kui ta suunda muudab uue tipu või uue põhja.
Uusi tippe moodustab trend siis kui ta liigub üles ja pöörab ümber ning liigub tagasi alla. Uued põhjad tekivad siis kui trend liigub alla ja pöördub tagasi üles. Selliste uute tippude ja põhjade äratundmine aitab kauplejal määrata, kas valuutapaar liigub trendina üles, alla või külgsuunaliselt.
Ülestrendid – need on valuutapaarid, mille hind liigub ülessuunaliselt ja moodustab graafikutel kõrgemaid tippe ja kõrgemaid põhjasid (joonis 1).
Joonis 1. Ülestrend
Allatrendid – need on valuutapaarid, mille hind liigub allasuunas ja moodustab graafikutel madalamaid tippe ja madalamaid põhjasid (joonis 2).
Joonis 2. Allatrend
Külgsuunalised trendid – need on valuutapaarid, mille hind liigub külgsuunaliselt ja moodustavad samal hinnatasemel olevaid tippe ja põhjasid (joonis 3).
Joonis 3. Külgsuunaline trend
Kõik trendid võivad moodustuda erinevates ajaperioodides. Valuutaturul on edukaks kauplemiseks oluline määrata trendid ja kasutada neid analüüsimisel järgmiste ajaperioodide jaoks:

• Pikaajalised trendid;
  
• Keskmise ajaperioodi trendid;
  
• Lühiajalised trendid;
  
• Kattuvad trendid erinevates ajaperioodides.
  

Pikaajaline trend. Valuutapaaride pikaajalisi trende määravad fundamentaalsed tegurid. Kui mõista, mis mõju omavad keskpankade intressimäärad riigi valuutale, omab kaupleja teiste ees juba väikest eelist.
Pikaajalised trendid – mõnikord kutsutakse ka mažoorseteks trendideks – on need trendid, mis on valuutapaari domineerinud kõige pikemas ajaperioodis. Näiteks alloleval EUR/USD graafikul on näha, et paar liigub tõusvas trendis vasakult paremale. Pane tähele, kuidas aja möödudes teeb hind kõrgemaid tippe ja kõrgemaid põhjasid (joonis 4).
Joonis 4. Pikaajaline trend
Sellise hinnaliikumise nägemine peaks kauplejat suunama EUR/USD-is pikka positsiooni võtma. Kui trend oleks pikemaajaliselt allasuunaline, siis peaks kaupleja plaanima antud valuutapaaris lühikese positsiooni võtmist. Järgmise sammuna peaks kaupleja vaatama keskmise ajaperioodi graafikut , et vaadata, kas see trend kattub pikaajalise trendiga.
Keskmise ajaperioodi trend – teinekord kutsutakse ka minoorseks trendiks – reageerib sündmustele kiiremini kui pikaajaline trend, sest see katab lühemat ajaperioodi. (on muutuv kiiremini kui pikaajaline trend). Ka keskmise ajaperioodi trende mõjutavad fundamentaalsed tegurid.
Küll aga ei domineeri intressimäärad keskmise ajaperioodi trende nii nagu nad mõjutavad pikaajalisi trende. Keskmise ajaperioodi trende mõjutavad võrdselt ka teised fundamentaalsed tegurid. Kui vaadata seda EUR/USD graafikut, on näha, et valuutapaar oli keskmises ajaperioodis külgsuunalises trendis. Nagu näha teeb valuutapaari hind tippusid ja põhjasid sama taseme juures (joonis 5).
Joonis 5. Keskmise ajaperioodi trend
Samal ajal kui keskmise ajaperioodi trend liikus külgsuunaliselt, liikus pikaajaline trend endiselt ülessunnaliselt. Trendidel on kombeks liikuda trepiastme-kujuliselt. Need on väga harvad juhused, kui trend liigub otse üles või otse alla.
Sellise hinnaliikumise nägemine peaks kauplejal kinnitama pika positsiooni võtmise mõttekust/otstarbekust, kui kaupleja arvab , et EUR/USD hind jätkab üles liikumist.  Siiski peaks enne pika positsiooni võtmist ootama, kuni hind jätkab keskmises vaates üles liikumist, vastavalt pikaajalisele trendile / et kinnitada pikaajalise trendi jätkumist.
Järgmiseks vaatame lühiajalist trendi. Vahet pole, mis suunas see liigub, see omab mõju kaupleja otsustamise protsessile.
Lühiajaline trend – teatud ka kui mikrotrend – reageerivad kiiremini kui keskmise perioodi trend ja pikaajaline trend, kuna need katavad kõige väiksemat ajaperioodi. Lühiajalised trendid on kõige volatiilsemad ja neid mõjutavad peamiselt päevased uudised. Tavapärane on see kui lühiajaline trend muudab suunda väga kiirelt.
Kui vaadata sama EUR/USD graafikut, siis on näha, et valuutapaar oli lühiajalises vaates allasuunaline. Graafikult on näha, kuidas hind teeb madalamaid tippe ja madalamaid põhjasid (joonis 6).
Joonis 6. Lühiajaline trend
Kui lühiajaline trend liikus alla, siis keskmise ajaperioodi trend oli endiselt külgsuunaline ja pikaajaline trend liikus suunaga üles. Sellest näitest on näha, et kõik erineva ajaperioodi trendid võivad liikuda erinevas suunas.
Sellise hinnaliikumise nägemine peaks kauplejat hoiatama, et pika positsiooni võtmine ei pruugi tulevikus kõige õigem otsus olla – vähemalt lühiajaliselt . Kuid pole põhjust paanitseda, sest tegemist on kõigest lühiajalise trendiga ja kaupleja ei tohiks veel loobuda mõttest võtta antud paaris pikka positsiooni.
Antud näites on pikaajaline, keskmise perioodi ja lühiajaline trend vastuolulised/vasturääkivad ja kaupleja peaks hoiduma tehingute võtmisest kui erinevate ajaperioodide trendid ei kattu.
Kattuvad trendid. Kõige kasumlikumad võimalused avanevad kauplemisel siis kui pikaajaline, keskmise ajaperioodi ja lühiajaline trend liiguvad samas suunas. Olukord, kus kõik trendid liiguvad koos üles, on parim aeg pika positsiooni võtmiseks. Parim aeg lühikese positsiooni võtmiseks on olukord, kus kõik trendid liiguvad koos alla.
Alltoodud EUR/USD graafikul on näha, et iga ajaperioodi trend on viimaste kuude jooksul liikunud üles. Selles paaris pika positsiooni võtja oleks teeninud korraliku kasumi kui kaupleja oleks hoidnud positsiooni ralli lõpuni (joonis 7).
Joonis 7. Kattuvad trendid
Trendide mõistmine ja määramine moodustab tehnilise analüüsi algbaasist kõigest poole. Täielikuma pildi saamiseks on vaja selgeks teha ka toetus- ja vastupanutaseme mõisted.
Toetus- ja vastupanutase
Toetus- ja vastupanutasemete oskuslik ja täpne määramine võib suurendab kasumlikku kauplemist märgatavalt. Need on tasemed, kus hinnaliikumine võib jääda seisma ja tulevikus ümber pöörata. Teades, kus valuutapaari hind võib suunda muuta, aitab see otsustada tehingusse sisenemise ja tehingust väljumise ajastust.
Toetus on hinnatase , kus valuutapaar võib lõpetada allasuunas liikumise ja hakata tagasi üles liikuma.
Toetustasemed väljendavad olulisi psühholoogilisi tasemeid valuutaturgudel. Toetustasemed tekivad järgmistel põhjustel:

• Valuutaturul kauplejad, kes magasid varasema ostuvõimaluse maha, otsustavad siseneda tehingusse;
  
• Valuutaturul kauplejad, kes tegid ostutehingu juba varem, otsustavad lisada positsioone;
  
• Valuutaturul kauplejad, kes olid eelnevalt müünud valuutapaari, otsustavad väljuda tehingust.
  

Vastupanu on hinnatase, kus valuutapaar võib lõpetada ülessuunalise liikumise ja pöörduda tagasi alla.
Vastupanutasemed väljendavad olulisi psühholoogilisi tasemeid valuutaturgudel. Vastupanutasemed tekivad järgmistel põhjustel:

• Valuutaturul kauplejad, kes magasid varasema müügivõimaluse maha, otsustavad siseneda tehingusse;
  
• Valuutaturul kauplejad, kes tegid müügitehingu juba varem, otsustavad lisada positsioone;
  
• Valuutaturul kauplejad, kes olid eelnevalt ostnud valuutapaari, otsustavad väljuda tehingust.
  

Toetus- ja vastupanutasemed ei ole konkreetsed hinnatasemed, seega pole neid võimalik objektiivselt määrata. Nad on pigem üldisemad hinnavahemikud.
Kaupleja võib endast väga välja minna kui üritab EUR/USD paari konkreetse toetustasemena määrata ülisuure täpsusega 1,4225 taset. Tunduvalt mõistlikum on toetustasemena määrata teatud vahemik, näiteks 1,4210 – 1,4240 või 1,4220 – 4,4230. Targem on jätta endale väike manööverdamisruum. Toetus- ja vastupanu vahemikud peaksid olema paindlikud.
Toetus- ja vastupanu tasemed esinevad erinevatel kujudel. Edukaks kauplejaks saamise eelduseks on oskus ära tunda järgmiseid tasemeid:

• Horisontaalne toetus- ja vastupanutase;
  
• Diagonaalne toetus- ja vastupanutase.
  

Horisontaalne toetus- ja vastupanutase
Horisontaalseid toetus- ja vastupanutasemeid on kõige lihtsam ära tunda.
Valuutapaaride graafikuid jälgides on märgata, et hinnad liiguvad tihti ühe ja sama taseme juurde enne kui nad pöörduvad ümber ja liiguvad vastassuunas tagasi. Need tasemed ongi horisontaalsed toetus- ja vastupanu tasemed.
Vaadates allolevat EUR/USD graafikut, on näha, et teatud tasemed (punased jooned) käituvad tugevate toetus- ja vastupanutasemetena. 2006. aastal põrkas EUR/USD edasi-tagasi toetustaseme (1,2500 juures) ja vastupanutaseme (1, 2900 juures vahel (joonis 8).
Joonis 8. Horisontaalne toetus- ja vastupanutase
Kui kaupleja oleks ostnud EUR/USD paari hinna 1,2500 juures kui hind tegi põrget toetustasemelt ja läheneb hinnataseme 1,2900 juurde. Teades, et 1,29000 tase on tugev vastupanu piirkond, peaks kaupleja kaaluma antud tehingust väljumist enne kui sealt tasemelt hakkab hind uuesti allapoole liikuma.
Diagonaalne toetus- ja vastupanutase
Diagonaalseid toetus- ja vastupanutasemeid võib esmapilgul tunduda keerulisem määrata kui horisontaalseid tasemeid. Siiski on diagonaalsed toetused ja vastupanud kõige olulisemad tasemed, mida tuleb valuutapaari trendi analüüsides jälgida. Ära unusta , et kaupleja eesmärgiks peaks olema konkreetse trendiga valuutapaari otsimine, kuna trendis liikuva valuutapaariga kaubeldes on kasumi teenimine tunduvalt lihtsam.
Jälgides nende valuutapaaride graafikuid, millega kauplemisest ollakse huvitatud, on märgata, et valuutapaari hind tõuseb ja langeb tihti trepikujulise mustriga. Need mustrid moodustavad kõrgemaid tippe ja kõrgemaid põhjasid või madalamaid tippe ja madalamaid põhjasid. Jooned, mis ühendavad neid tippe ja põhjasid, on diagonaalsed toetus- ja vastupanutasemed.
Vaadates jälle seda sama EUR/USD graafikut, on näha, et valuutapaar moodustab järjest kõrgemaid tippe ja kõrgemaid põhjasid praktiliselt terve 2006. ja 2007. aasta. Kui ühendada need tipud diagonaalse joonega ja samamoodi põhjad diagonaalse joonega, siis on võimalik näha EUR/USD paari mõjutavaid diagonaalseid toetus- ja vastupanutasemeid (joonis 9).
Joonis 9. Diagonaalne toetus- ja vastupanu
Kui kaupleja jälgis EUR/USD paari, oleks ta pika positsiooni võtmisega oodanud, kuni hind jõuab alla toetustasemeni. Pärast pika positsiooni võtmist võis kaupleja oodata tehingu sulgemisega, kuni hind jõudis trendikanali vastupanutasemeni.
Toetus- ja vastupanutasemete kasutamisel on võtmetähtsusega horisontaalsete ja diagonaalsete tasemete koos kasutamine. Graafikud sisaldavad hulgaliselt informatsiooni ja sinu ülesanne on lihtsa, efektiivse tehnilise analüüsi meetodiga see informatsioon sealt kätte saada.
10. Kauplemisstrateegiad
Kauplemisstrateegiaid on mitmeid ning universaalset strateegiat, mis sobiks igale kauplejale, paraku ei eksisteeri. Strateegia valikul ning rakendamisel peab arvesse võtma kaupleja subjektiivseid omadusi, mis võivad sobida ühe strateegia puhul, kuid ei sobi mõne teise puhul. Lõplik ja sobivaim strateegia kujuneb välja aastate jooksul; seni aga peab proovima mitmeid variante ja kombineerima enda jaoks parima lahenduse.
Esmalt peab kaupleja välja selgitama, milline on tema „kauplemisiseloom“, mis peab sobima tema isikuomadustega, ajavõimalustega, riskitaluvusega ning loomulikult ka rahaliste võimalustega.
Kauplejatüüpe võib esmalt jaotada ajahorisondi järgi, kui pika aja peale positsioone võetakse. Väga lühikese ajahorisondiga kauplejad võtavad positsioone kõigest sekunditeks või minutiteks ning nende eesmärk on suure mahuga tehingute puhul väikesemate liikumiste pealt kasumit teenida. See on kõige riskantsem strateegia, kuna suurte tehingumahtudega võib kaasneda väga kiirelt ka suured kahjumid. Päevakauplejad võtavad positsioonid ainult päevasiseseks kauplemiseks. Järgmine tüüp kauplejaid on need, kes võtavad positsioone paariks-kolmeks päevaks. Ning viimasena on positsioonikauplejad, kelle ajahorisont ulatub nädalate või kuudeni.
Üldjuhul on järgmine kriteerium kauplemisstrateegia (valiku) puhul analüüsimeetod – kas tugineda rohkem fundamentaalsele või tehnilisele analüüsile. Fundamentaalanalüüsi puhul tuginevad kauplemisotsused majandusuudiste ning –näitajate jälgimisel ning analüüsimisel. Tehnilise analüüsi puhul analüüsib kaupleja hinnagraafikuid ja kasutab positsioonidesse sisenemisel ja väljumisel tehnilisi indikaatoreid. Suurem osa kauplejaid kasutab korraga nii fundamentaalset kui tehnilist analüüsi. Lisaks on veel automatiseeritud strateegiaga kauplejad, kes kasutavad „kauplemisroboteid“, mis sisenevad ja väljuvad positsioonidest vastavalt etteantud tehniliste indikaatorite muutustele.
Paljude jaoks on uudiste tulemuste peale kauplemine populaarne tegevus, sest valuutapaarid võivad  oluliste näitajate peale liikuda minutite või sekundite jooksul 50 kuni 100 pipsi. Peamised riigid, mille uudiseid kaubeldakse on USA, Jaapan, Suurbritannia, Šveits, Kanada, Austraalia ja loomulikult eurotsoon tervikuna . Igapäevaselt mõjutavad valuutade liikumisi olenevalt päevast kuni 10 (või rohkem) uudist, mille hulgast saab kaupleja endale välja valida sobivaimad.
Peamised uudised puudutavad riikide majandusnäitajaid : tööhõive raport , intressimäära otsus, kaubandusbilanss, SKT, jaemüügi tulemused, kestvuskaupade andmed ja inflatsiooni raportid. Suuremaid liikumisi põhjustavad üldjuhul andmed, mis erinevad analüütikute ja ökonomistide ootustest. Kuid just tänu suurele volatiilsusele kätkeb uudiste kauplemine endas suuremaid riske, kuna tihti toimub hinnaliikumine kiiresti esmalt ühes suunas ning seejärel teises suunas. Sellest tulenevalt võib ka tehingute sulgemishind erineda soovitud hinnast .
11. Näpunäiteid ja praktilisi soovitusi
Valuutaturgudel kauplemist alustavale inimesele on mõned peamised soovitused, mida tasub järgida. Esiteks peaks kaupleja alustama kõigest ühe enimkaubeldava valuutapaari jälgimise ning kauplemisega. Enimkaubeldav valuutapaar on EUR/USD, millele järgnevad USD/JPY ja GBP/USD. Nendes valuutapaarides on piisavalt liikumist, et leida võimalusi tehingute tegemiseks ning kogemuse saamiseks.
Ühe valuutapaariga alustamise mõte seisneb selles, et kaupleja saaks ennast kurssi viia konkreetselt seda valuutapaari mõjutavate teguritega, milleks on valuutapaaris osalevate riikide majanduslik seis, väljavaated, makronäitajad, hinnaliikumise ajalugu ja palju muud. Informatsiooni on interneti vahendusel võimalik saada lihtsalt nii palju, et ühe valuutapaari puhul on seda kergem koguda ja seedida.
Kuna informatsioonihulk on niivõrd mahukas, tasub enda jaoks välja valida mõned üksikud internetileheküljed, kust valitud valuutapaari kohta igapäevaselt põhilist informatsiooni hankida (näiteks www.dailyfx.com, www.actionforex.com). Tasub lugeda analüütikute arvamusi , artikleid ja prognoose ning omandatud info põhjal selgeks teha, mis on konkreetse valuutapaariga parasjagu toimumas.
Enne tehingu tegemist peab kaupleja enda jaoks selgeks tegema, kas ta soovib osta või müüa valuutapaari ja konkreetne põhjus peab olema endale täiesti arusaadav ja mõistetav. Tihti sisenevad alustajad mõnda tehingusse lihtsalt igavusest või suurest tahtmisest olla tehingus, mille tagajärjeks on enamjaolt kahjumiga lõppev kogemus.
Kaupleja peab enda jaoks selgeks tegema ka perioodi, kui pikaks ajaks ta soovib tehingut võtta: kas minutiteks, tundideks, päevaks või kauemaks. Ajahorisondi valimine peaks kajastama inimese isikuomadusi, kas ta on distsiplineeritud või spontaanne, eelistab vaikset ja rahulikku tempot või kiireid otsustusi jne. Mida lühem kauplemise periood, seda äkilisema iseloomuga kaupleja üldjuhul on.
Enne tehingu tegemist peaks kaupleja paika panema eesmärgid, kui suurt kasumit soovitakse võtta ning millise kahjumiga ollakse valmis leppima. Alustajate puhul esineb tihti olukordasid, kus sisenetakse tehingusse, kuid ilma konkreetsete eesmärkideta suletakse kasumis olev positsioon liiga vara ning kahjumis oleval positsioonil lastakse pikemalt joosta . Enne tehingu võtmist kasumieesmärgi ja stopp-lossi paika panemine aitab kasvatada kaupleja distsiplineeritust ning pikemas perspektiivis tasub see oluliselt ära. Tähtis on mõista, et 100% tehingutest ei lõppe nagunii kasumiga; peab aktsepteerima, et tehakse ka valesid otsuseid ning kahjumite kontrollimine on eduka kauplemise võti.
Ühtlasi peaks alustaval kauplejal olema realistlikud eesmärgid. Kõik alustajad loodavad saada suuri kasumeid võimalikult vähese aja jooksul, kuid reeglina see ei õnnestu ning paljud kaotavad kogu oma konto juba enne kui nad on jõudnud midagi õppida. Mõistlikum on seada tagasihoidlikumad eesmärgid ja kogemuse omandamise käigus suurendada positsioone. Isegi nullis püsimine on juba saavutus, mille üle võib rahulolu tunda.
12. Riski- ja rahahaldus
Kõige olulisem aspekt kauplemise puhul on riskide ja raha haldamine . Lühidalt on riski (ja raha) haldus kauplejapoolne tegevus, mille eesmärgiks on hallata süsteemselt kaupleja varasid, tehingute arve ja mahtusid, avatud positsioone, stopp-loss ja kasumi tasemeid ja optimeerida riski-kasumlikkuse suhet, eesmärgiga toota kasumit pikemas perspektiivis.
Fakt on see, et kõik tehingud ei õnnestu nagunii. Varem või hiljem peab vastu võtma ka kahjumiga tehinguid. Selle tõsiasja mõistmine ja sellele vastav käitumine aitab kauplejal just pikema aja peale säilitada üldine kasumlikkus . Tehingute tegemisel lähtub kaupleja ennekõike tõenäosusest, tuginedes eelnevale kogemusele, tehnilisele ja fundamentaalsele analüüsile, kuid mis ei taga turgude liikumist vastavalt soovitule.
Järgnevad mõningad „kuldreeglid“ riskide ja raha haldamisel. Alustame näitega, mis esmalt illustreerib riski ja raha haldamise vajalikkust ja seda eriti võimenduse kasutamisel.
Hr Õunal on kauplemiskontol €50 000. Ta otsustab osta 1 miljoni euro eest EUR/USD valuutapaari hinnaga 1,2600. Tänu võimendusele 100:1 peab hr Õun panema tagatiseks 10% ehk €10 000. Hr Õun sulgeb positsiooni 1, 2700 juures, mis tähendab teenitud kasumiks 100 pipsi. Tema kasum tehingust on 1 miljon x 0,0100 = 10 000 USD (7870 eurot). Investeeringu tootlikkus on 78,7% (algne investeering oli 10 000 eurot). Kontol on nüüd 57 870 euro (15,7-protsendine tõus).
Järgmise tehinguga suurendab hr Õun oma panuseid. Nüüd on tal kontol 57 870 eurot ja ta ostab 2 miljoni eest EUR/USD valuutapaari, kuid nüüd ta kaotab 200 pipsi. Selle tehinguga kaotas hr Õun 40 000 USD (31 500 eurot) ja uus konto seis on nüüd 26 370 eurot ehk 54,4% langus. Tal on nüüd vaja kahekordistada oma konto väärtus, et jõuda tagasi algseisu !
2% reegel tähendab seda, et kaupleja ei tohiks ühe tehinguga ohtu seada rohkem kui 2% kogu kontost. Selle reegli järgimine on aidanud paljudel kauplejatel üle elada volatiilsed perioodid ning saada professionaalseteks kauplejateks. Hr Õuna puhul oleks 2% olnud algkapitalist ehk 50 000 eurost 1000 eurot.
Võtame uuesti hr Õuna näite. Kui tema algkapital on 50 000 eurot ja ta võtab miljonilise tehingu ja turg liigub tema positsioonile vastu, siis millal ta 2% reegli ehk antud juhul 1000 euro piiri ületab? 1 000 000 x 0, 0012 = 1200 USD (ehk 1000 eurot). Seega on antud näite puhul on „ puhver “ kõigest 12 pipsi ehk miljoniline positsioon 50 000 eurose algkapitali puhul on ilmselgelt liiga suur.
Õige positsiooni suuruse määramisel on vaja teada, kuhu paigutada stopp-loss piir ning teha lihtne arvutus, et sinna jõudes ei oleks kahjumi suurus rohkem kui 2% konto mahust.
Tulles tagasi hr Õuna näite juurde, kus algkapital on 50 000 eurot, ja ta võtab 250 000 positsiooni, siis on vaja uuesti leida, kui mitu pipsi peab turg tema vastu liikuma, et kahju ei ületaks 1000 eurot (ehk 2% kogu kontost). Vastus: 250 000 x 0, 0050 = 1250 USD (ehk 1000 eurot). Seega on maksimaalne positsioonivastane liikumine 50 pipsi enne kui tehing jõuab stopp-lossi. 250 000 positsiooni suurus on tunduvalt mõistlikum kui ühe miljoniline positsioon.
Loomulikult ei kasuta kõik kauplejad 2% reeglit; osadel on see 1%, teistel 3% ja riskialtimatel kauplejatel võib see veelgi kõrgem olla. Kõik sõltub kaupleja riskitaluvusest, kauplemisstiilist ja -strateegiast. Kelle ajahorisont ulatub mitme päevani, peaks ka stopp-lossi piirid natuke kaugemale seadma. Seega peab kaupleja otsustama, kas võtta väiksem positsioon või lühendada ajahorisonti või riskida suurema osaga oma kontost. Oluline on ka märkida, et stopp-lossi ei maksa seada täpselt 2% piiri peale, vaid paigutada SL vastavalt tehnilistele tasemetele. Reegli järgimine teeb kaupleja vägagi rõõmsaks, kui  tehingud peaksid ebaõnnestuma kasvõi 2-3 korda järjest.
Järgmine oluline reegel on positiivne TP/SL suhe, mis tähendab seda, et TP kaugus asub avanemistasemest kaugemal kui SL.  See on erakordselt oluline selle pärast, et statistika kohaselt moodustavad ka kõige kogenumatel kauplejatel kasumlikud tehingud umbes 54% kõikidest tehingutest. Üldjuhul on TP/SL suhe 2:1 ehk TP asub sisenemispositsiooni suhtes kaks korda kaugemal kui SL.
Näitena võtame jälle hr Õuna, kes võtab EUR/USD paaris pika positsiooni hinna 1,2600 juures. Ta seab TP-ks 1,27 (ehk 100 pipsi). Kuhu ta peaks seadma SLi? Antud näite puhul mitte kaugemale kui 1, 2550 (ehk 50 pipsi). Sellisel juhul on TP/SL suhe 2:1. Kuid jällegi ei ole niivõrd oluline seada SL taset mehhaaniliselt täpselt kas 1/2 või 1/3 kaugusele sisenemistasemest, vaid jälgida tehniliselt olulisi tasemeid. Peaasi , et TP/SL suhe oleks positiivne.
Kaubelda tasub reeglina ainult trendisuunaliselt, kuid ilmselgelt on kõige keerulisem osa selle juures õigete sisenemis- ja väljumiskohtade leidmine. Kiire ja järsu hinnaliikumise toimumine ei tähenda koheselt pikema tõusu või languse algust. Mitme väljumiskohaga positsiooni seadmine võib pakkuda häid võimalusi suuremate liikumiste puhul; seda võib nimetada ka positsiooni struktureerimiseks.
Võttes uuesti abiks hr Õuna näite, siis ta läheb EUR/USD paaris pikaks hinna 1,26 juures ning positsiooni suuruseks on 200 000. Ta seab limiitorderi, et võtta 1,2650 juures 50 pipsi kasumit, kuid mitte kogu positsiooni ulatuses, vaid näiteks 100 000 ehk pool positsiooni suurusest . Ta seab ka teise limiitorderi 1,2675 taseme juurde ning sealt ta tahab võtta 50 000 eest kasumit. Allesjäänud 50 000 positsioonil tahab ta lasta liikuda võimalikult palju ning kohe pärast esimese kasumi välja võtmist nihutab ta stopp-lossi avanemistaseme juurde.
Väga hea idee võib olla ka kas päeva, nädala või kuu kohta kahjumipiiri seadmine. Eduka kaupleja eelduseks on kahjumite piiramine keskmise kasumi suhtes, mida kaupleja suudab teatud perioodi peale toota.
Näitena võib tuua hr Õuna, kes analüüsib oma eelmise kuu tulemusi. Keskmiselt teenis ta kasumiga lõppenud päeval 50 pipsi, kuid keskmine kahjumiga lõppenud päev tõi talle 75 pipsi miinust. Ta peaks piiritlema oma kahjumeid sedasi, et ta ei kaotaks päevas rohkem kui 50 pipsi. Põhjus lihtne: sellega ta kindlustab seda, et ta ei vähendaks „halval“ kauplemispäeval saadud kahjumiga oma teenitud kasumit. Lisaks tagab see „tervisliku“ tasakaalu keskmiste kahjumite ja kasumite vahel.
Lisaks kõigele eeltoodule on kauplemise juures äärmiselt oluline ka kaupleja  psühholoogiline seisund. Eelnenud „reegleid“ järgides saab kaupleja luua tasakaalu kasumlike ja kahjumlike tehingute vahel, kuid kaupleja saab ennast veelgi parandada, kui ta suudab vältida nö „üle- ja alakauplemist“.
Ülekauplemise puhul järgib kaupleja kõiki eeltoodud reegleid ja võib saavutada väga häid tulemusi, kuid ta ei tea, millal on õige aeg lõpetada. Ülekauplemine viib tihti juba saadud kasumite kaotamiseni ning tihti ka veel enamagi. Üldine soovitus ülekauplemise kontrollimiseks on lõpetada kauplemine, kui päevaga saadud kasumist on 50% uuesti ära kaotatud .
Alakaupleja järgib küll 2% reeglit, kuid lõpetab kauplemise peale esimesi kasumlikke tehinguid, kartes kaotada juba teenitud tulu. Sellega kaasneb heade tehinguvõimaluste käest laskmist ning lõpuks päädib tasakaalu puudumisega kasumlike ja kahjumlike päevade vahel.
Nii ala- kui ülekaupleja jaoks on samad soovitused. Esiteks seada päevased kasumi eesmärgid ning lõpetada kauplemine, kui eesmärk on täidetud. Ülekaupleja puhul aitab see lõpetada kauplemise, kuni läheb kenasti ja aitab vältida saadud võitude kaotamist. Alakaupleja puhul aitab eesmärgi seadmine pärast paari edukat tehingut leidma ja kasutama häid kauplemisvõimalusi. Kindlasti peaksid mõlemad tüübi lõpetama kauplemise, kui päevane kahjumipiir on saavutatud.
13. Kauplemisplaani koostamine
Kauplemisplaan on kaupleja jaoks teatud reeglite kehtestamine ja nende järgimine, eesmärgiga saavutada pikaajaline kasumlik tulemuslikkus. Ilma kauplemisplaanita saavad emotsioonid tihtipeale ratsionaalse lähenemise üle võitu ning sealt võivad sisse tulla välditavad vead. Siin vaatame üheksat kauplemisplaani puudutavat koostisosa , mis ei ole kellegi jaoks kohustuslik valik, vaid aitab isikliku plaani koostamise esimestel sammudel.
Plaan peaks olema piisavalt määratletud, et ta oleks efektiivne, kuid samas avatud muudatustele kui vajadus peaks tekkima.
Esiteks vali endale sobivaim kauplemisplatvorm – LHV kliendid saavad kasutada LHV Brokerit, mida on võimalik seadistada oma äranägemise järgi endale kõige mugavamaks. Hoia oma platvormi aknas ainult neid instrumente , mida sa tahad kasutada. Parim reegel on järgmine: hoia asju lihtsana.
Teine samm on psühholoogiline valmistatus. Psühholoogiline tegur on kauplemise puhul äärmiselt oluline, et olla fokusseeritud ja mitte kaotada külma närvi. Kõik igapäevased töö- või pereasjad mõjutavad ka kauplemisotsuseid ja kui kaupleja tunneb, et tal puudub parasjagu psühholoogiline või emotsionaalne valmisoleks kauplemiseks, siis tasub kauplemisest sel päeval eemale hoida.
Teatud rutiini saavutamine enne kauplemise alustamist aitab paljudel rahuneda ja süveneda. Midagi ei tohiks võtta isiklikult: kui positsioon liigub soovitud suunas, siis ei makse liigselt erutuda; ning kui positsioon liigub sinu vastu, ei maksa liigselt ärrituda ega muutuda turgude suhtes pelglikuks. Kauplemisplaan peaks olema üles kirjutatud ja kaupleja ei tohiks sattuda olukorda, kus kauplemisotsused põhinevad emotsioonidel. See võib tuua ühel päeval kasumi, kuid edu põhjus võib jääda samas ka teadmata ning selle kordamine osutub võimatuks. Kauplemine peaks olema ratsionaalne protsess ning kui seda hakkavad liigselt mõjutama emotsionaalsed otsused, suureneb risk ja kahjumi teenimise tõenäosus.
Kolmandaks peaks kaupleja määratlema konkreetse riskipiiri. Alustama peab ühe tehingu maksimaalse kaotuse piiritlemisega. Riskitaseme määramine on subjektiivne ning sõltub kaupleja riskisoovist, kapitalimahust ja konkreetsest tehingust. Üldlevinuim ühe tehingu riskipiir on 2% ehk 10 000 dollarilise konto puhul ei tohiks kaupleja seada ühe tehinguga ohtu rohkem kui 10 000 x 0,02 = 200 dollarit. Stopp-lossi paikapanemisel peab seda piiri arvesse võtma.
Lisaks maksimaalsele tehingupõhisele kahjumile peab kaupleja ka enda jaoks määrama , kui palju on ta nõus ühe päeva jooksul kahjumit vastu võtma (kas protsentuaalselt kontomahust või absoluutnumbrites). Pärast selle limiidi saavutamist oleks mõistlikum edasistest tehingutest hoiduda.
Neljandaks peaks kauplemisplaan sisaldama nii lühi- kui pikaajalisi eesmärke, mis peaksid samas olema realistlikud. Lühiajalised eesmärgid võivad piirduda päevaste kasumitega; pikaajalised kas nädalate, kuude või aastaste sihtidega. Enne positsiooni sisenemist tee kindlaks, millist riski-kasumi suhet tahad kasutada. Eesmärkide täitmist peab jälgima pidevalt ja vajadusel kohandama turutingimustele.
Viienda punktina on kauplemisplaani puhul oluline teha võimalikult palju kodutööd . Enne tehingute tegemist peaks ennast kurssi viima, mis toimus jälgitavate valuutapaaridega öö jooksul ja mis makroandmeid on päeva peale oodata. Samuti on oluline, kas kaupleja strateegia alla kuulub positsioonide avatuna hoidmine tähtsamate makroandmete avaldamise ajal või eelistada siis tehingute võtmisest eemale hoida.
Kuuendaks: valmista korralikult ette oma kauplemise platvorm ja töölaud, et ei oleks segavaid tegureid. Määra jälgitavate valuutapaaride toetus- ja vastupanutasemed. Märgi üles olulisemad sündmused ja uudised, mis päeval avaldatakse.
Seitsmendaks peaks kaupleja juba enne tehingusse astumist teadma, kus ta tahab tehingust väljuda nii kasumi kui stopp-lossi näol. Mõistlik oleks mõlemad tasemed paika panna koos tehingu avamisega. Esialgse stopp-lossi plaani juurde jäämine võib äärmiselt oluliseks osutuda kui turg liigub sinu positsiooni vastu.
Tehingust väljumise tasemed tuleks paika seada kas riski-kasumi suhtega, toetus- ja vastupanutasemete järgi, tehniliste indikaatorite alusel, fundamentaalanalüüsi või mingisuguse kombinatsiooniga loetletud variantidest. Samuti on mõistlik struktureerida oma positsiooni ehk sulgeda positsiooni osade kaupa ja nihutada stopp-loss avanemistaseme juurde.
Kui väljumistasemed on määratud, siis oleks vaja ka sisenemistasemed paika panna. Sisenemistasemete määramisel lähtu ratsionaalsetest otsustest ja proovi vältida emotsioonidel põhinevat kauplemist. Ka sisenemistasemed määratakse eelnevate vahendite või nende omavahelisel kombineerimisel.
Kaheksandaks soovituseks on kauplemispäeviku pidamine, kuhu kantakse kõik tehtud tehingud koos sisenemis- ja väljumistasemetega, kasumi või kahjumiga, toetus- ja vastupanutasemetega ja vajalike kommentaaridega.
Viimaseks soovituseks on päeva lõppedes kokkuvõtte tegemine. Analüüsi rahulikult kõiki tehinguid ja mõtle, mis vead võisid otsuste tegemise sisse tulla ja mida tegid õigesti. Löö kokku päevane kasum või kahjum. Kahjumi puhul analüüsi, mida tegid valesti ja miks läks nii nagu läks. Hinda turgude volatiilsust: kas valuutapaarid konsolideerusid mingi taseme ümber ja kas järgmisteks päevadeks on oodata rahulikumat või suuremat liikumist. Tee märkmeid järgmise päeva kohta juba eelneval õhtul.
Kui sa ebaõnnestud planeerimisel, siis sa planeerid ebaõnnestuda! Kirjalikult ülesmärgitav kauplemisplaani järgib suur osa edukatest kauplejatest.
Kokkuvõtteks:

• Vali sobiv kauplemisplatvorm;
  
• Valmistada end ette psühholoogiliselt;
  
• Määra oma riskipiirid;
  
• Sea nii lühiajalised kui pikaajalised eesmärgid;
  
• Tee ära oma kodutöö;
  
• Valmista ette kauplemiskeskkond;
  
• Määra väljumis- ja sisenemistasemed;
  
• Pea kauplemispäevikut; ja
  
• Analüüsi tulemusi.