Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Futuurid (0)

1 Hindamata
Punktid
Futuurid
1. Futuurikauplemisega seotud riskid
Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid , väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda . Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti  vigade ja trahvide sektsioonile.
2. Mis on futuur ?
Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara ( tooraine , väärtpaber , indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni.
Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt turuväärtusele ümber ning kontole kantakse päeva jooksul tekkinud kasum või võetakse kontolt maha päeva jooksul tekkinud kahjum .
Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele .
Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega ( single stock futures - SSF), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3. Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda (YS), sealiha (PB), maisi (YC) kui ka nisu (ZW) futuuridega.
3. Futuuride peamised omadused
Futuuri peamisteks omadusteks on lepingu aegumine, finantsvõimendus , futuuri kordaja, päeva lõpus toimuv kasumi ja kahjumi ümberhindamine.
Aegumine
Futuuri peamine omadus on aegumine. See tähendab, et futuurileping kestab mingi kindla ajani ning sellele järgneb kas rahaline ( cash settlement) või füüsiline ( physical settlement) tasaarveldus . Näiteks LHV vahendusel kaubeldavate futuuride puhul toimub enamasti rahaline tasaarveldus, vaid valuutafutuuride realiseerumisel toimub reaalne vahetustehing.
Õnneks ei pea kartma , et naftarongid koduõuele sõitma hakkavad või LHV klient avastab ennast kohustuse eest tarnida järgmisel kuul rongitäis nisu, sest kõikide toorainefutuuride puhul toimub LHV Traderis rahaline tasaarveldus. Tihti on futuuride lõppemisajaks kvartali viimane kuu, kuid on futuure, millel on lepinguid igasse kuusse. Futuuri sümboli üheks osaks on kuu ja aasta kirjeldus, futuuri lõppemise kuu on kirjeldatud tähega ning lõppemisaasta numbriga.
Kuude koodid:
Jaanuar
F
Veebruar
G
Märts
H
Aprill
J
Mai
K
Juuni
M
Juuli
N
August
Q
September
U
Oktoober
V
November
X
Detsember
Z
Finantsvõimendus
Futuuri teine oluline omadus on võime pakkuda finantsvõimendust. Futuuri ostes ei pea ostja maksma mitte kogu lepingu eest ( nafta puhul (QM) oleks see 93 dollarit*500 = 46 500 dollarit) ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendi kontol peab olema piisav tagatis võimalike kahjumite katmiseks. Tagatis on enamasti 2-10%, üksikutel juhtudel 10-25% futuurilepingu väärtusest. See tähendab, et näiteks naftafutuuri ostes peab kliendi kontol olema hetkel vähemalt 3200 dollarit.
Kui suur täpselt peab olema tagatis, selle määrab ära börs , millel futuuri kaubeldakse. Tagatist võib suurendada ka konkreetne maaklerfirma. Kui turul valitseb närviline olukord ning langused või tõusud on olnud suured, siis on börs tagatismäärasid tõstnud ning 3000dollarilisest tagatisest võib üleöö saada 9000 dollariline tagatisenõue.
Futuuri kordaja
Kolmas futuuri omadus on futuuri kordaja (multiplier). See näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine. (Nafta puhul näiteks hinna muutus 93 dollarilt 94 dollarile.) Naftafutuuri QM kordaja on 500. See tähendab, et kui nafta hind kerkib 1 dollari ehk ühe punkti võrra, siis futuuri väärtus muutub 500 dollari võrra.
Järgnev näide on toodud 2007. aasta novembris kehtinud hindade ja tagatismääradega. Tabelis on toodud futuurilepingu tagatisnõue futuuri ostmisel , futuuri hoidmisel üleöö tuleb arvestada tunduvalt kõrgema tagatise nõudega, enamasti on see kahekordne alustamise tagatisnõue :
Futuur
Sümbol
Kordaja
Alusvara väärtus
Lepingu ligikaudne väärtus (november 2007)
Futuuri alustamise tagatisnõue (november 2007)
Dow Jones Industrial Average (CBOT)
INDU
10
13 000
$130 500
$3125
Dow Jones Industrial Average mini (ECBOT)
YM
5
13 000
$65 250
$ 1563
Nasdaq 100 (GLOBEX)
NDX
100
1995
$199 500
$8125
Nasdaq 100 mini (GLOBEX)
NQ
20
1995
$39 900
$1625
S&P 500 (GLOBEX)
SPX
250
1450
$362 500
$9844
S&P 500 mini (GLOBEX)
ES
50
1450
$72 500
$1969
Nafta (NYMEX)
CL
1000
94
$94 000
$5400
Nafta mini (NYMEX)
QM
500
94
$47 000
$3206
Gold (NYMEX)
GC
100
800
$80 000
$3375
Gold mini (ECBOT)
YG
33.2
800
$26 560
$675
Kahjumi ja kasumi ümberhindamine
Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt.
Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind , mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest.
Näiteks kui klient on ostnud naftafutuuri QM hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeval on futuuri sulgemishinnaks 95 dollarit, siis kantakse kliendi kontole 95-93= 2 dollarit*500 = 1000 dollarit kasumit. Kui ülejärgmisel päeval kukub nafta hind 95 dollarilt 90 dollarile, siis võetakse kliendi kontolt seevastu (95-90=)*500 =2500 dollarit.
Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum.
Näide futuuritehingust
Investor investeeris (pani lepingut sõlmides tagatiseks) nafta tõusu peale 3200 dollarit, ostes naftafutuuri (QM=naftabarreliga) hinnaga 92,5 dollarit.
Esimese päeva lõpetas futuur 93 dollari tasemel.
Kasum: (93-92,5 dollarit)*500 = 250 dollarit
Teisel päeval tõusis futuuri hind 95 dollarini.
Kasum: (95-93 dollarit)*500 = 1000 dollarit
Kolmandal päeval langes naftabarreli ja futuuri hind 90 dollarini.
Kahjum: (90-95 dollarit)*500 = 2500 dollarit
Neljandal päeval müüdi futuur hinnaga 92 dollarit.
Kasum: (92-90 dollarit)*500 = 1000 dollarit
Kokkuvõte: 250+1000-2500+1000 dollarit = 250 dollarit kahjumit
Lihtsustatult oleks võinud tulemuse arvestada ka, korrutades soetus - ja müügihinna vahe naftafutuuri kordajaga (500), kuid peab arvestama, et kasum või kahjum kantakse iga päev kontole ning seda raha on võimalik kasutada. Samuti vähendab kahjum tagatist, mis võib kaasa tuua automaatse positsiooni likvideerimise.
4. Futuuridega kauplemine
Futuuridega kauplemine on väga riskantne tegevus. Eelnevalt tuleb selgeks teha futuuride riskid, põhiomadused ja kauplemisajad. Järgmise sammuna tuleb võtta nägemus alusvara liikumise osas, seada paika stopp orderid (kahjumi piiramise tehingukorraldused) ja kujundada välja kauplemisstrateegia. LHV vahendusel on võimalik futuure kaubelda LHV Traderis. Valida on enam kui 500 erineva futuurilepingu vahel erinevatelt maailma börsidel. Uusi võimalusi on kliendi avastamas Korea ja Hong Kongi börsidelt. LHV Traderis saab futuuritehinguid teha ööpäevaringselt, maaklerilt saab nõu küsida kella 9.00 kuni 23.00-ni. Futuurilepingute hinnakirja leiad siitFutuuride ja nende kauplemise kohta saab lisainfot LHV maakleritelt:  maaklerid @lhv.ee.
5. Futuuride kasutamise põhjused
Futuure kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel - spekulatiivsel eesmärgil, riskide juhtumiseks ning riskide maandamiseks.
Kui kaupleja on kindel mõne alusvara hinna tõusus ning soovib oma nägemusele vastavalt sellele panustada ning võtta finantsvõimendust, siis on tegemist spekulatiivse kauplemisega. Selline tegevus võib endaga kaasa tuua suuri kahjumeid ja ka kasumeid. Lisaks tavapärasele pika või lühikese positsiooni võtmisele võib futuurikaupleja panustada erinevatel kuudel lõppevate futuuride hinnaerinevusele (spreadi kaupleja) või arbitreerida indeksi ja futuuri hinnaerinevusele.
Riskide maandamiseks on futuur väga sobiv instrument , riskide maandaja ostab oma positsiooni katteks vastupidise sisuga futuure, millega ta annab ära võimaliku tulu, kuid piirab sellega samas võimalikku kahjumit. Tavapärane riskide maandamine toimub valuutaturul, näiteks ostes eur/usd kursiliikumist järgivat futuuri kindlustab investor ennast dollari languse vastu, saades dollari languse korral futuuri hinna tõusust kasu.
Riskide juhtimist kasutavad paljud portfellihaldurid ebasoovitavate turuliikumiste mõju vähendamiseks portfellile. Kui turu languse tingimustes ei soovi portfellihaldur vähelikviidseid positsioone sulgeda, siis võib ta panustada turu langusele futuuride kaudu. Riskide juhtimine kätkeb endas suuremaid riske kui riskide maandamine, kuna investor võtab turu osas kindla nägemuse.
6. Kasulikke linke
Chicago Board of Trade CBOT  http://www.cbot.com/
Chicago Mercantile Exchange CME  http://www.cme.com/
ICE  https://www.theice.com/homepage.jhtml
NYSE Euronext  http://www.euronext.com/home_derivatives-2153-EN.html
New York Mercantile Exchange NYMEX  http://www.nymex.com/index.aspx
CRBTRader  http://www.crbtrader.com/
Wikipedia Futures  http://en.wikipedia.org/wiki/Futures_contract
Vasakule Paremale
Futuurid #1 Futuurid #2 Futuurid #3 Futuurid #4 Futuurid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor
Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rahanduse kordamisküsimused 2018
14
docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

· Aktsionäridel on võimalus võla tagasimaksmisest taganeda, mis väljendub piiratud vastutuses pankroti korral. Täiendavad investeerimisoptsioonid · Sarnanevad laienemisoptsioonidega, kuid keerulisemad (nt. filmiõiguste edasine kasutamine mänguasjade tootmises vms). Paindlikkuse optsioonid · Võimalus kasutada mitmeid tootmissisendeid (nt mitmesugused energiaallikaid tootmisliini käitamiseks) või mitme toote tootmine sama sisendiga 26. Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab? Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. 3. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud (nt alusvara kogus, aegumistähtajad, lepingu suurus jne) 4. futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav

Rahanduse alused
Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
24
docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

 Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul.  Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse.  Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel.  Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva. 49. Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab? Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)

Rahanduse alused
Raha ja pangandus
19
docx

Raha ja pangandus

Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul. Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse. Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel. Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva. 49. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)

Rahandus ja pangandus
Rahanduse alused
15
docx

Rahanduse alused

Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)

Rahanduse alused
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping 17 o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud

Majandus
Optsioon
30
docx

Optsioon

Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetad

Majandus
Väärtpaberid õige
21
docx

Väärtpaberid õige

need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad

Investeeringute alused
Valuutaturg
42
docx

Valuutaturg

Valuutaturg 1. Sissejuhatus Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult. Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga, täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes. Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun