Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused (0)

Q: Mis on tsiviilõiguse allikad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Millised on juriidilise isiku organid juhtimisorganid?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Kuidas toimub juriidilise isiku esindamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Millised on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Mida tähendab pankrotiavalduse esitamise kohustus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Millised on TsÜSi järgi asjadele tehtavad kulutused?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Q: Mis on eseme väärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

Tallinna Ülikool - Õigus - Sissejuhatus eraõigusse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tsiviilõiguse allikad?
Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses?
Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused?
Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
Millised on juriidilise isiku organid juhtimisorganid?
Kuidas toimub juriidilise isiku esindamine?
Millised on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused?
Mida tähendab pankrotiavalduse esitamise kohustus?
Millised on TsÜSi järgi asjadele tehtavad kulutused?
Mis on eseme väärtus?
Mida tähendab tehingu vormivabadus?
Millele kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosa sätteid?
Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
Mis on hea usu põhimõte?
Mis on mõistlikkuse põhimõte?
Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
Mis vormis võibpeab leping olema sõlmitud?
Kuidas võib lepingut muuta?
Mis on pakkumus?
Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
Millise aja jooksul võib tarbija taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust?
Millal loetakse kohustus täidetuks?
Mis on üür ja kõrvalkulud?
Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
Mis on Asjaõigusseaduse ülesanne?
Mida reguleerib Äriseadustik?
Millise lepingu sõlmivad osaühingu asutajad ja mis sellesse lepingusse märgitakse?
Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse?
Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine?
Mida reguleeribsätestab Pankrotiseadus?
Millised on olulisemad tähtajad eraõiguslike vaidluste lahendamisel?
Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala?
Mis on kaubandustegevus Kaubandustegevuse seaduse tähenduses?
Millisteks liikideks kaubandustegevus jaguneb?
Millised on kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded?
Millised on müüjale esitatavad nõuded?
Millised on kaubale ja teenusele esitatavad nõuded?
Millised on kauba ja teenuse müügile esitatavad nõuded?
Mis on saatedokument käesoleva Kaubandustegevuse seaduse tähenduses?
Mis on Kaubandustegevuse seaduse tähenduses kaubanduslik teave?
Mis on Kaubandustegevuse seaduse tähenduses tegevuskoht?
Millistel asjaoludel võib järelevalvet teostav ametiisik teha ettekirjutuse?
Milline on Tarbijakaitseseaduse reguleerimisala?
Millised on tarbija põhiõigused?
Millised on kauba märgistuse üldnõuded?
Mis on kauba müügihind?
Millised on üldnõuded kauba ja teenuse ohutusele ja kvaliteedile?
Millised on Tarbijakaitseseaduses nimetatud järelevalve teostaja õigused?
Millist toodet ei või turule lasta ega kasutusele võtta?
Mida reguleerib Konkurentsiseadus?
Kes on Konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtja?
Milline kokkulepe ja tegevus on Konkurentsiseaduse sätetega keelatud?
Mida peetakse kõlvatuks konkurentsiks?
Mida peetakse eksitava teabe avaldamiseks?
Mida peetakse konfidentsiaalse teabe kuritarvitamiseks?
Millised ülesanded on Konkurentsiametil?
Milline on Reklaamiseaduse reguleerimisala?
Mida Reklaamiseadus ei käsita reklaamina?
Millised on Reklaamiseaduses sätestatud põhinõuded reklaamile?
Mida tähendab eksitava reklaami keeld?
Milline on kohaliku omavalitsuse pädevus reklaami nõuete kehtestamisel?
Milline on Kaubamärgiseaduse reguleerimisala?
Mis on kaubamärk?
Milline on kaubamärgi õiguskaitse sisu?
Millised on kaubamärgiomaniku õigused?
Milline on Pakendiseaduse reguleerimisala?
Millised on pakendi liigid ja alaliigid?
Millised on pakendi valmistamise ja kasutamise üldnõuded?
Milline on Jäätmeseaduse reguleerimisala?
Mida Jäätmeseadus nimetab jäätmeteks?
Kes on jäätmetekitaja?
Mis on Mõõteseaduse reguleerimisala?
Mida reguleerib Toiduseadus?
Milline on Alkoholiseaduse reguleerimisala?
Kellel on alkohoolse joogi jaemüügi õigus?
Milline on Tubakaseaduse reguleerimisala?
Mida peab tegema mittetulundusühingu juhatuse liige kes soovib astuda juhatusest välja?
Mida peab eraõigusest teadma iga mõistlik inimene ja iga ettevõtja?

Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad?
I OSA.
1. Mis on tsiviilõiguse allikad?
Seadus ja tava
2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses?
seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted.
3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused?
Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.(2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.(3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.(1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
5. Juriidilise isiku mõiste:
seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
6. Millised on juriidilise isiku organid ( juhtimisorganid )? Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.(2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.(3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.(4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.(5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.(6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7. Kuidas toimub juriidilise isiku esindamine ? (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks .(2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.(3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8. Millised on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused?
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

9. Mida tähendab pankrotiavalduse esitamise kohustus?
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
10. Millised on TsÜSi järgi asjadele tehtavad kulutused?
1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.
11. Mis on eseme väärtus?
Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind ).
12. Tehingu mõiste: (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
13. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
14. Millele kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosa sätteid?
(1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus , samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
15. Võlasuhte mõiste:
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
16. Võlasuhte tekkimise alused:
Võlasuhe võib tekkida:
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest .
17. Seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi):
Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
18. Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. (Siduvuse põhimõtet kui mõistet pole seaduses välja toodud, paragrahv8 lg 2)
19. Mis on hea usu põhimõte? Hea usu põhimõte tähendab, et lepingupooledpeavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinudja heaks kiidetud printsiipe . Seaduse (tsiviilseadustikuüldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohioma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju.
20. Mis on mõistlikkuse põhimõte? Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupoolekäitumist hinnatakse teiste sarnaste isikute käitumise järgi. VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtesmõistlikuks seda, mida samas olukorras heas
usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
21. Lepingu mõiste:
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
22. Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
23. Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud?
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
24. Kuidas võib lepingut muuta?
Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
25. Mis on pakkumus ?
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
26. Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.
27. Eellepingu mõiste (Võlaõigusseaduse järgi):
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
28. Tüüptingimuste mõiste: Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
29. Koduukselepingu mõiste: Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ( pakkuja ) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks:
30. Millise aja jooksul võib tarbija taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust?
14 päeva jooksul. Asja puhul algab tähtaeg päevast, mil asi, samaliigiliste asjade kättetoimetamise korral aga esimene osa asjadest, on jõudnud tarbijani ning on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused. Teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimise päevast, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused.
31. Millal loetakse kohustus täidetuks?
kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
32. Kohustuse rikkumise mõiste: Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
33. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
1) nõuda kohustuse täitmist;
2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3) nõuda kahju hüvitamist;
4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda;
6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
34. Müügilepingu mõiste: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
35. Müüja kohustused: vt eelmine
36. Nimetage kasutuslepingud.
Üüri, rendi, liisingu, litsentsi, frantsiisi, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu ja krediidi leping,
37. Üürilepingu mõiste: Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
38. Mis on üür ja kõrvalkulud?
(1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
39. Nimetage teenuste osutamise lepingud.
Tervishoiuteenuse osutamise leping, faktooringuleping ,
40. Töövõtulepingu mõiste: (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
41. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid .(2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele , muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse;
3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi , eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.
42. Käsunduslepingu mõiste:
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
43. Töölepingu mõiste:
(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
44. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
Töölepinguga minnakse tööle, töövõtulepinguga minnakse kindlat tööd tegema.
45. Mis on Asjaõigusseaduse ülesanne?
Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele .
46. Mida reguleerib Äriseadustik?
Ettevõtjate tegevust
47. Millise lepingu sõlmivad osaühingu asutajad ja mis sellesse lepingusse märgitakse?
Asutamislepingu. (2) Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala ;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus.
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
48. Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse?
1) asutamisleping ;
2) põhikiri;
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta;
4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad;
5) juhatuse liikmete allkirjanäidised;
6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid ;
8) muud seaduses sätestatud dokumendid.
49. Nimetage osaühingu juhtimisorganid.
Juhatus, nõukogu
50. Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine? Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. (1) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist . Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud .
51. Mida reguleerib/sätestab Pankrotiseadus ?
52. Nimetage töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed?
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
53. Nimetage tööandja kohustused: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
54. Nimetage töötaja kohustused: (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. (2) Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
55. Maksu mõiste: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
56. Millised on olulisemad tähtajad eraõiguslike vaidluste lahendamisel?
57. Mida tähendab Töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on eelnõuga saavutatud. Põhjendage oma hinnangut .
Ei leidnud vastust
2. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad?
Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest:
Kaubandustegevuse seadus.
Tarbijakaitseseadus .
Toote nõuetele vastavuse seadus.
Konkurentsiseadus .

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 37 allalaadimist

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #1

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #2

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #3

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #4

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #5

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #6

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #7

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #8

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #9

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #10

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #11

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #12

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #13

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #14

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #15

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #16

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #17

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #18

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #19

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #20

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tripsik123 Õppematerjali autor

sissejuhatus eraõigusse arvestuse kordamisküsimused

kordamisküsimused sissejuhatus eraõigusse tsiviilõigus

Sarnased õppematerjalid

docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus

ppt

Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid

29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüs

Õigus

rtf

Tarbijakaitseseadus

TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb v

Õigusteadus

docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte

Riigiõpe

doc

äriõigus konspekt

KOHTULIK HÜPOTEEK 1 Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. VÕLAÕIGUS VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Sissejuhatus ainesse Riigikogu poolt võeti 16.oktoobril 2001 vastu Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, mis jõustus 01.07.2002 Võlaõiguseseaduse nime all. Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1

Äriõigus

doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak

Õigusõpetus

odt

Kaubandusõigused

Kaubandus õigused :D Kaubandus tegevuse seadus. Mõisted: 1.Kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7.E-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta. Kaubandus tegevuse harud. 1.Hulgikaubandus selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikul

Tööseadusandluse alused

docx

TARBIJAÕIGUS

TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal

Õigus

Rohkem sarnaseid