Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahitüürimehe kohustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vahi, tüürimees, vahitüürimees, logi, kapteni, vaht, igat, ohvitser, vahiohvitser, vaatlus, astuv, radar, loots, laevas, tüürimehe, vahitüürimehe, lootsi, parda, manööver, sillal, kurss, veenduma, ahtri, süvis, kahtlus, aparatuur, sissekanne, madrus, pardal, laevapere, peamasin, vurr, varakult, liiklus, vahimadrus, ringkäik, tuletõrje13.1. SOPEP hädaolukorra plaan 91 13.2. Prügi käitlemine 92 3 13.3. Jäätmete kokkukorjamine 93 13.4. Prügikäitlemisel vastutus 94 14. Vahiteenistuse korraldus laevas 95 14.1. Vahitüürimees, vaatleja ja roolimees 95 14.2. Navigatsioonivahi koosseis 95 14.3. Navigatsioonivahi üleandmine ja vastuvõtmine 96 14.4. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal 97 14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontroll ja kasutamine 97 14.6. Ettekanded 98 14.7. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamiseks 99 14.8
.................................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid ..................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid ..........................................................................13 Autopiloot ..............................................................................................................................13 Visuaalne vaatlus ...................................................................................................................13 Kapteni kutsumine .................................................................................................................13 Informatsioon vahikoosseisule ..............................................................................................14 Search and Rescue ..................................................................................
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutus 7.8. Külaliste kutsumine 7.9. Maaleminek ja naasmine laevale 7.10. Vara ja asjade laevast väljaviimise kord _________________________ 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Ml STAR (edaspidi - laev) töösisekorraeeskiri (edaspidi - eeskiri) määratleb laevapere
12V kandelampi. • Soodisõlm, trossilühendamissõlm. • RSK-65 PILET 2 • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine. Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.
Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte. Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse.
„IMDG Code“ nõudmistele ja IMO reeglitele. Tagada ühesuguste, kuid erinevate sihtsadamatega kaupade effektiivne separeerimine. Veenduda, et sadama transiitlaos kaupu stoovitakse ja käitletakse korralikult. Jälgida, et kogu kaubaoperatsioonide käigus täidetakse tuleohutuseeskirju. 4. Mis on „Wheelhouse Poster“ Sisaldab laeva andmeid ja sirkulatsiooni tabelit, pöörde raadius erinevatel kiirustel. Pilet No. 03 1. Vaht sadamas Otsi jälgima. Trapivaht ei tohi kedagi laeva lasta ilma kirja panemiseta, Trapivahil on ohvitseriga side, tuleb teha tuletõrje rinkäike, jälgida kauba operatsioone, kui seisakud, siis miks, ohvitseril vastav märkmik selle jaoks. Veenduma, et tekivalgusutus oleks sisse-välja lülitatud õigel ajal. 2. Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud? Ise maksan, aga paremates firmades võidakse see välja maksta. 3
Trimm ahtrisse parandab laeva jäädläbivust ja tema manööverdavust jääs. 3. Laeva iseseisev liikumine jääs. Iseseisev liikumine jääs on lubatud vaid neile laevadele, kelle klassifikatsiooniühingu poolt omistatud klass sellist tegevust ette näeb. Kui laev jõuab võimaliku jääga kohtumise rajooni, tuleb kanda hoolt, et jää oleks õigeaegselt märgatud. Öisel ajal ja viletsa nähtavuse korral tuleb vähendada kiirust. Jäässe sisenenud laeva juhib kapten isiklikult või vanem ohvitser, kellel on vastavad kogemused. Iseseisev jäässe sisenemine on keelatud: regioonis töötava jäämurdja kapteni või jääoperatsioonide juhi loata (Eesti Vaba-riigi vetes juhib jääoperatsioone Eesti Veeteede Ameti juurde loodav Jäästaap); kui eespoololeva marsruudi ulatuses ei ole täpseid teateid jääoludest ja läbipääsu võimalustest; kui jää paksus ja tihedus on laevale ohtlikud ja puudub info olukorrast eelpool; kui pole ilmateadet järgnevaks perioodiks;
Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg).
Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg).
17. Pidevalt jälgida kontrollmõõteriistada näite, jälgida kontrollitavate vedelike taset, kuulata mootorite ja mehanismide tööhääli MEHAANIKA VAHITEENISTUSE KORALDAMINE LAEVAS Kgu «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse reguleerib rahvusvahelisele konventsioonile, 1978» (RT II 1995, 28, 126) ja selle konventsiooni hilisematele muudatustele (edaspidi STCW konventsioon). LAEVA MASINAVAHT (1) Vanemmehaanik ja vahimehaanik peavad olema veendunud, et vaht on küllaldane kõigi masinate nõuetekohaseks töö ja hoolduse tagamiseks (2) Heakskiidetud perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahikorralduselt mehitamata masinaruumi (UMS) vahikorraldusele üleminek peab olema küllaldaselt ette valmistatud ning selleks peavad olema rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. 5. peatükk LAEVA SEISUVAHT (1) Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus.
Halvasti võib asi lõppeda siis kui kilogrammides. Koormused on märgitud meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. käitlmise plaan" ja ,,Prügiraamat". Prügi inimene kukkub üle parda ahtrist ja öösel.Kui kaasaantavates tunnistustes. Leitakse vastavalt (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi kogumiseks peavad laeva olema konteinerid inimene kukub üle parda tuleb talle visata trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele
Kui tegu oli puistlastiga, siis tuli ta aunastada ekskavaatoriga ühte hunnikusse. Kui oli tegu aga näiteks tselluloosipakkidega, siis oli nende virnastamiseks spetsiaalne tõsteseade, mis tõstis kaks pakki korraga hunnikusse. Kui oli aga tegu vedellastiga, siis selle lasti liikumist ja ladustamist ei olnud üldse näha, kuna vedellast liikus otse laevast mööda torusid kohe tankidesse. Kui laev oli aga lastitud, siis kooskõlastas stividor laeva agendi või kapteni koostatud laeva töötlemiseks kulunud faktilise aja aruande ( Statement of facts) ning kui see oli tehtud võis laeva otsad ära anda ning laev võis kai äärest ära silduda. Siis tuli taas appi loots, kes aitas laeval ohutult sadamast tagasi avamerele saada ning laev sai alustada uut teekonda oma järgmisesse sadamasse. 7. Tööprotsessid erinevate kaupade puhul: Selleks, et teada kuidas lastitakse-lossitakse kaupu ehk milliste seadmetega, kui palju tunnis,
Pilet 25 1. Signaliseerimisvahendid laevas Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega kolm pikka signaali. Üldine hädaoht 7 või rohkem lühikest ja üks pikk. Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga. 2
Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: · Sillas kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus.
• A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid kohaldatakse kõigi avamerel olevate laevade ja kõigi avamerega seotud veekogude suhtes, millega merelaevad saavad sõita. Reegel 2 hõlmab kapteni, omaniku ja meeskonna vastutust reeglite kinni pidama. Reegel 3 sisaldab mõisteid. B osa – Juhtimis- ja sõidureeglid B osa on jagatud kolmeks osaks: • I jagu - laevade käitumine mis tahes nähtavuse tingimustes (reeglid 4– 10). Reegli 4 kohaselt kehtib jaotis mis tahes nähtavuse tingimustes; • II jagu - Laevade käitumine üksteise silmis (reeglid 11–18). Reegli 11 kohaselt kehtib jaotis teineteise vaateväljas olevate laevade suhtes;
GMc ja taastavate õlgade väärtusi loetakse täiendavateks argumentideks laeva püstuvuse hindamisel. 2. Surveseisundi parameetrid on lõikejõudude ja paindemomentide kõverad või nende numbrilised väärtused valikulistel kaartel. Võivad olla väljendatud ka protsentides suhtest tegelik/lubatud. 3. Püstuvuse piirid on püstuvusparameetrite minimaalsed väärtused, mis on ette nähtud IMO püstuvuskoodeksi, Administratsiooni, laeva kapteni või kompanii instruktsioonidega. 4. Püstuvuse hinnang on laeva kapteni või laadungitüürimehe ükskõik milline tegevus püstuvusparameetrite määramisel. Dokumentatsioon 1. Iga laev peab olema varustatud Administratsiooni poolt heakskiidetud Lastimise ja püstuvuse käsiraamatuga, mis peab sisaldama küllaldaselt informatsiooni, et võimaldada kaptenil ekspluateerida laeva ohutult ning vastavuses oluliste juhenddokumentidega. 2
l) Piiratud nähtavus – olukord, kus nähtavus on piiratud udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma, liivatormi või muu sellise põhjuse tõttu. m) Lendlaev – mitmeotstarbeline laev, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal, kasutades pinnamõju toimet. B osa. JUHTIMIS- JA SÕIDUREEGLID I jagu. Laevasõit igasuguse nähtavusega Reegel 4. Kohaldamine Käesolevas jaos sätestatud reegleid kohaldatakse igasuguse nähtavuse korral. Reegel 5. Vaatlus Laev peab alati pidama vajalikku nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevates oludes ja tingimustes sobivaid vahendeid, et igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu. Reegel 6. Ohutu kiirus Laev peab alati liikuma ohutu kiirusega, et ta saaks võtta vajaliku ja tõhusa meetme kokkupõrke vältimiseks ning peatuda valitsevatest oludest ja tingimustest tulenevalt ohutul kaugusel.
41)Lateraalne navigatsiooni märgistus: Faarvaaterite parema ja vasaku külje tähistamine.Vasakus servas punane ja paremas servas roheline. Tuletornid Tulepaagid Poi Tooder Paakpoord-punane Tüürpoord-roheline 42)Kardinaalne navigatsiooni märgistus: Tähistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orienteeritutest märkidest: Põhjapoi Lõunapoi Idapoi Läänepoi 43)Vaatlusvahi korraldamine merel: Vaht merel on jagatud kuude 4-tunnilisse perioodi. Kontrollida pidevalt laeva asukohta. Jälgida meeskonna tööd tekil,eriti halva ilma puhul. Kasutada kajaloodi. Udu puhul alustada udusignaalide andmist. Jälgida,et lipud oleksid vabad,välisteki uksed ja avad suletud,kui neid ei kasutada. Täita logiraamatut. Jälgida baromeetri näite. 44)Vaht sadamas-otsad maal: Olla veendunud,et trepivaht täidaks oma ülesandeid. Veenduda,et haalamisotstel oleks rotikaitsmed.
laeva ostab endale laevaomaniku firma mitte isikud füüsiliste isikutena). Laevade prahtimise erinevad viisid Kõige lihtsam ja kõige tavalisem viis on kaubavedu kolossomendi alusel (Bill of Lady alusel). Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable: 1) antakse välja vahetult enne laeva väljaminekut, ta tõestab, et kaup on laevas ja laev on minekuvalmis; 2) on kirjalik tõend lastiveo lepingu kohta (kuna ta ise ei ole leping, kuna on allkirjastatud ainult kapteni poolt; kes võib olla lasti saaja, teine pool, seda seal kirjas ei ole); 3) on väärtpaber (kui tegemist on kolossomendi ettenäitamisega, siis see, kelle käes on kolossoment, on ka selle kauba omanik). Suur tähtsus kolossomendis kirja panna kauba väärtus! Vana TsMS-i regulatsiooni kohaselt välismaalase suhtes tagaseljaotsust teha ei olnud võimalik. Lastiveolepingutesse pandi sisse seetõttu klausel: arbitraaž Londonis.
Kambüüsi personal peab läbima kambüüsiseadmete ohutu kasutamise õppused, samuti tuletõrjeõppused.Tulekahju põhjuseks kambüüsis võivad olla heitvee torudesse ja filtritesse kogunenud rasvased jäätmed. Niisuguste jäätmete kogunemiskohti tuleb tihti kontrollida ja puhastada. Katlad ja pannid peavad olema varustatud termostaatidega, mis temperatuuri tõustes lülitavad voolu välja. 16 7.8.2. Keevitustööd Enne keevitustöödeks loa andmist peab vastutav ohvitser töökoha üle vaatama ja veenduma, et: - seal puuduvad põlevad ja mürgised gaasid - õhus on 21 % hapnikku; see nõue tagab normaalse atmosfääri hingamiseks, sest hapnikuvaegusel kaotab inimene teadvuse - töökohaga piirnevates vaheruumides ei ole naftagaase üle 2 % mahust - töökohal ega sellega piirnevates ruumides ei ole süttivaid aineid ega esemeid - töökoht on hästi õhutatav - tulekustutusvahendid on valmis viivitamatuks kasutamiseks. 7.8.3. Elektri- ja tuleohutus
1. liiniheitja abil 2. viskeliiniga 3. kahuriga 74. Milline on valgusega antav hädasignaal? 1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75. Millised on merel kasutatavad pikkusühikud? 1. Sõlm 2. kilomeeter 3. meremiil 76. Merel mõõdetakse kiirust..... 1. sõlmedes 2. kilomeeter tunnis 3. kaabeltaudes 77. Millega mõõdetakse tänapäeva laevadel kiirust ja meresügavust? 1. logi, kajalood 24 2. spidomeeter, GPS 3. DGPS, Simrad 78. Millist suunda näitab Maa pinnal magnetkompass? 1. Maa geograafilise pooluse suunda 2. Maa magnetpooluse suunda 3. Suunda Maa ekvaatori suhtes 79. Millistes ühikutes määratletakse tavaliselt tuule suund merel? 1. rumbides 2. meetrites 3. kraadides laeva liikumise suunast arvestades 80. Mis on kursinurk
3.15 ): 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.15. Loeme, et laev on soolases vees laaditud suvise maksimaalse veeliinini WL. Välja tõrjutud vee vaht (mahuline veeväljasurve soolases vees) selle süvise juures on V. Olgu uue veeliini W1L1 korral magedas vees välja tõrjutud vee mass võrdne eelmisega. La olgu „v“ see täiendav maht, mida laev omab magedas vees. Välja tõrjutud mageda vee maht (mahuline veeväljasurve magedas vees) on V+v. Mass = maht × tihedus Välja tõrjutud soolase vee mass = 1025×V Välja tõrjutud mageda vee mass = 1000×(V+v)
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võll
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks. VTS-süsteemid töötati
2.4 Omandivorm Ettevõtte omandivormiks on osaühing. 2.5 Äriidee Ettevõtte äriideeks on reisijate- ja kaubavedu. 4 3 TÖÖTAJAD 3.1 Töötajate arv Laeval on töötajaid 210 suviti, talviti aga 130. Kõik töötajad kokku moodustavad laevapere. 3.2 Laevapere struktuur Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laevapere juhiks on kapten. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 3.3 Tekiteenistus Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus
toimingute ajal peavad järelevalvet teostama isikud, kellel on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele ja kelle on määranud tööandja või kes on määratud tööandja nimel ja kes tegutsevad tema nimel. 1.2.12 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et: laevaomanikud tagaksid oma laevade kasutamise töötajate ohutust ja tervist kahjustamata, eelkõige prognoositavates ilmastikuoludes, piiramata seejuures kapteni vastutust; kõiki juhtumeid merel, mis mõjutasid või oleksid võinud mõjutada laeva pardal olevate töötajate ohutust ja tervist, kirjeldatakse üksikasjalikult asjaomastele pädevatele asutustele edastatavates aruannetes ja need märgitakse hoolikalt ja üksikasjalikult laeva logiraamatusse, kui siseriiklike õigusaktidega nõutakse niisuguse logiraamatu pidamist kõnealust liiki laeval, või kui logiraamatut ei peeta, selleks ettenähtud dokumenti
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus
- väljuva kõrgetemperatuurilise jahutusvee temperatuur 100°C, aktiveerub alarm - madalatemperatuurilise jahutusvee rõhk 2,0bar, aktiveerub alarm - siseneva ülelaadimisõhu temperatuur 70°C, aktiveerub alarm - eelõlitusrõhk 0,5bar, aktiveerub alarm 30 2.4. Peamasina ekspluatatsioon Vahimehhaaniku kohustused ja vastutus vahi ajal Vahimehhaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase vahiteenistuse kindlustamaks peamasinate, abimehhanismide, süsteemide ning varuosade töökorra ja mehhanismide rikete õigeaegse avastamise, mis saavutatakse vastava ning õigeaegse näiturite ja indikatsioonisüsteemide jälgimisega, vastavate ringkäikude regulaarse sooritamisega laeva masinaruumis. Vahimehhaanik on vaatamata vanemmehhaaniku kohalolekule
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
suhtes. Allkirjastatakse sarnaselt eelmisele kolmepoolselt. 9. Mereprotesti avaldus vormistamise kord ja õiguslik tähendus Kui laeva sõidusoleku või peatuskohas viibimise ajal leidis aset sündmus, mis võib põhjustada laevaomanikule varaliste nõuete esitamise, teeb kapten laevaomaniku seaduspäraste huvide kaitsmiseks vajalike asitõendite saamiseks kindlaksmääratud korras mereprotesti avalduse. Mereprotesti avaldus peab sisaldama sündmuse asjaolude ja kapteni poolt tema hoolde antud vara säilitamiseks tarvituselevõetud abinõude kirjelduse. Lisatakse väljavõtted logiraamatust ja meeskonna tunnistused. Sadamas aitab agent suhtlusel notariga mereprotesti avalduse muutmiseks ametlikuks mereprotestiks. Mereprotest ei vabasta vedajat vastutusest automaatselt, kuid selle olemasolul protestis näidatu ümberlükkamise kohustus läheb üle kas kaubasaajale või kindlustusfirmale. 1 Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu
annaabi.ee 
