tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl, tavaliselt suhteliselt kõrge ööpäeva keskmise temperatuuri juures. 10. millised on öökülma tekkimist ja kujunemist mõjutavad tegurid? Üldise temperatuuri foonil mõjutavad meteoroloogilistest teguritest öökülma kujunemist kõige rohkem pilvitus, õhuniiskus ja tuul. 11. mis on aluspinna soojusbilanss ja soojusbilansi võrrand? Soojusbilanss- termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel. B + P + H + T + F + V = 0, kus B on kiirgusbilanss, P ja H vastavalt soojusvoog aluspinnalt õhku või sügavamatesse pinnasekihtidesse (või vastupidi), T vee aurustumisel neelduv või veeauru kondenseerumisel
4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa
puutub kokku maapinnaga on 0° C. Vaatleja kohale tekivad kiudpilved, ühest taeva suunast. Kui tekivad kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad üle kihtpilvedeks, taevas on siis ühtlaselt valge. U. 350 450 km algab laussadu. 2)külm front külm õhk on aktiivne ja tõrjub sooja õhu välja. On 1st ja 2st liiki külmafonti. Sõltub sellest, milline on väljatõrjutud. Külma fronti on 2 liiki: I liiki külma frondi eel tuul pöördub 90° ja temp langeb järsult. Pilvitus läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk hakkab tõusma. Ühtlane pilvesein laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr
kuni -1° C’ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad – kui temperatuur langeb -4° C’ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega – üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega – 4-10 tundi, 3)lühiajalised – alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel.
· vajalik tule nähtavuskaugus · tule värv ja iseloom ning valgussektor · õhu läbipaistvustegur aparaadi paigaldamise piirkonnas Tule vajaliku nähtavuskauguse kindlaksmääramisel on aluseks konkreetse ala suurus ja konfiguratsioon, ala piiride, aga samuti faarvaatrite alg-jalõpp-punktide või soovitatavate laevateede kaugus tuletorni asukohast. Tule vajaliku nähtavuskauguse tagamisel etendab tähtsat rolli selle paigaldamisekõrgus. Eesti aladel on iseloomulik madal pilvitus, mistõttu reeglina tulesid kõrgemale kui 100 m merepinnast ei paigaldata. Tule kõrgus määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi, aluseks võttes nõutava nähtavuskauguse, kohalikud ilmastikolud ja ranna reljeefi. Tule värvi ja iseloomu valikul lähtutakse · tuletorni fooni heledusest 2 Veeteede navigatsiooniseadmed
Radiatsioonilise öökülma kestus võib varakevadel ulatuda 12 tunnini, hiliskevadel aga esineb öökülma ainult varahommikustel tundidel. *Segatüüpi tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Kõige sagedasemad ja ohtlikumad, tekivad paiguti. Advektiivseid öökülmi saab ette näha sünoptiliste kaartide abil. Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem
Sõltub sellest milline on välja tõrjutud.1 liiki ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Sademete koosnevad väikestest piiskadest) *kõrgrünkpilved külma frondi eel tuul pöördub 90 kraadi ja temp langeb teke- pilve osakesed võivad mitmel moel suureneda. (Altocumulus Ac), *kõrgkihtpilved (Altostratus As) järsult. Pilvitus läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk Maapinnalt toimub aurumine (veekogu, taimed), 3.Alumised pilved (alla 2km hall või tumehalli hakkab tõusma.ühtlane pilvesein-laussadu, järsk temp aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piiskade langus, mõne aja pärast ilm selge. 2 liik külm front-
või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserkiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle. Kui laserikiir on suunatud kõrgest korstnast tõusvale suitsupahvakule, siis mida hõredam on suitsupilv, seda vähem peegeldub temalt laserivalgust tagasi. Ent laserikiired on niivõrd intensiivsed, et registreerivad suitsupilve ka siis, kui see on paljale silmale ammu nähtamatuks muutunud. Selle meetodi (hajumisefekti) abil on uuritud atmosfääri saastatust suitsuga.
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on
2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine;
10. Lahtrid 1-14 täidetakse ööpäeva esimesel leheküljel, lahtrid 1-7 vahi lõpu seisuga. 11. Lahtris 1 vahi lõpu kellaaeg tundides ja minutites. 2 tuule suund rumbides või kraadides ja tugevus pallides Beaufordi skaala järgi. 3 lainetuse suund rumbides või kraadides ja lainetuse aste pallides. Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini. 4 ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides: S selge ilm, pilvitus kuni 5 palli P pilves ilm, pilvitus 5-10 palli U udu V vihm L lumi R rahe J jää UV uduvine 5 õhurõhk millimeetrites või millibaarides 6 õhutemperatuur 1º täpsusega 7 mereveetemperatuur 1º täpsusega 8 pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30)
rohkem radioaktiivseid aineid. Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis
Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võib juba algstaadiumis esineda intensiivsete laussademete tsoon. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Eesti aladel võib tsükloni arenemise esimest staadiumi jälgida vaid harukordadel. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: tsükloni külma sektori eesmine ja keskmine osa, külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Eesti aladele
paksem lumikate ja see püsib kauem. Lumikatte keskmine tüsedus on 40 cm, püsiva lumikatte kestus keskmiselt 110 päeva (10. dets. -- 31. märtsini). Aktiivsete õhutemperatuuride, s. o. üle 10° ulatuvate öö-päeva keskmiste temperatuuride summa kõrgustikul kõigub 1780--1850° piires, olles ligi 100° võrra väiksem vastavast summast ümbritsevatel tasandikel. Aktiivse taimekasvu periood (125--130 päeva) on 5 päeva võrra lühem kui tasandikel. Kõrgustiku kohal on pilvitus mõnevõrra suurem kui tasandikel ning päikesepaiste kestus väiksem. Sagedamini esineb hoovihma, mis on lisateguriks muldade erosiooni inknsiivistamisel. Kõrgustiku künklikust reljeefist on tingitud mikroklimaatilised iseärasused. TRÜ geograafia osakonna üliõpilaste poolt teostatud vaatlused on näidanud, et keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlval mulla temperatuur keskmiselt 2--3° võrra kõrgem kui põhjanõlval.
7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb.
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
lagunevad kergesti ja annavad palju auramine soojemalt veepinnalt külmemasse pilvedesse. Saadud aja järgi arvutatakse välgukanalit.Põuvälk, mille sähvatust mille kondensatsioonituumi. Nende tuumade õhku. Õhk veekogu kohal küllastub pilvede alumise piiri kõrgus.3)Üksikult sähvatust võib näha öises pilvitus taevas , raadius kõigub miljondiku ja veeauruga ning kasutatakse ka prozektori abil: prozektoris pärineb pilvest Äike on siis nii kaugel et pilve sajatuhandiku cm vahel. üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas pole näha ja müristamist pole kuulda. Kondensatioonituumadeks võivad olla: esinevad tavaliselt hilissügisel
elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist 1 välgukanalit.Põuvälk, mille sähvatust mille sähvatust võib näha öises pilvitus taevas , pärineb pilvest Äike on siis nii kaugel et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda 4.Optilised nähtused atmosfääris:kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel,peegeldumisel,hajumisel,refraktsioonil v difraktsioonil õhus hõljuvates tahketes v vedelates osakestes;õhu tiheduse muutustest;aluspinna omadustes.Taeva värv:sinine värvus tähendab,et õhk on puhas ja kuiv,sest ta hajutab rohkem lühemalainelist kiirgust
"optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserkiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle. Kui laserikiir on suunatud kõrgest korstnast tõusvale suitsupahvakule, siis mida hõredam on suitsupilv, seda vähem peegeldub temalt laserivalgust tagasi. Ent laserikiired on niivõrd intensiivsed, et registreerivad suitsupilve ka siis, kui see on paljale silmale ammu nähtamatuks muutunud. Selle meetodi (hajumisefekti) abil on uuritud atmosfääri saastatust suitsuga. Impulsslaser täppismehhaanikatööstuses
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
tuulepoolsetel nõlvadel ülevalpool suureneb, siis on taimkate paremates niiskustingimustes, mis jällegi matkib põhjapoolsemaid laiusvööndeid; · Lüheneb vegetatsiooniperiood madalamate temperatuuride, suurenevate temperatuuriamplituudide ja lumikatte kauema püsimise tõttu. Kõrgmäestiku spetsiifilised jooned on madal õhurõhk, madal temperatuur, sademete rohkus ja sellega seoses suuremõhuniiskus, tugev pilvitus, tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus. Siin on valdavad taimtoidulised imetajad, kes magavad talveund ja koguvad endale toiduvarusid. Tundra lemmingute asemel on siin mägihiired. Suurtest taimtoidulistest imetajatest elab kõrgmäestikus sõralisi (mägilambad, kaljukitsed). Kliima varieeruvus. Kliimavöötmed kliima liigituse suurimad üksused, mis asetsevad ekvaatori suhtes enam-vähem paralleelsete vöönditena ümber Maa. Maakera on eristunud
olles 80 km kõrgusel -80 kuni -90 °C.Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Hõreda õhu tõttu ei ole temperatuur otseselt (kontaktse soojusvahetusena) mõõdetav, see arvutatakse kaudselt. Molekulid (ioonid) võivad läbida õhus mitukümmend km ilma põrkumata. Õhkkonda iseloomustavad näitajad on: temperatuur, rõhk, erikaal, tihedus, niiskus, pilvitus, sademed ja tuuled. 9.2. Atmosfääri tähtsus · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine · Võimaldab roheliste taimede elu: CO fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed · Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappe-gaasile ja veeaurule
Tavaliselt kasutatakse kliima iseloomustamiseks kuu ja aasta keskmist õhutemperatuuri ning päeva ja aasta õhutemperatuuri amplituudi. Maailma keskmine õhutemperatuur on umbes +15 °C. Õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe teatud ajavahemiku jooksul. Mandrilise kliimaga aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
