Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus
Mete oriid ikraa Eest trid is Mart ti K a sk Mis ja Kuidas? Kraater, mis on tekkinud hiidmeteoriidi põrkumisel maaga. Aastas langeb maale tuhatkond, millest leitakse 10-15 Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meteoriidikraatrid Eestis Kaali kraatrid Saaremaal Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase...
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m
Kristiina Kimask Kariibi mere asukoht • Atlandi ookeani osa • On ääremeri • Piirneb . – lõunas Lõuna- Ameerikaga – läänes Kesk- Ameerikaga – Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Suurus Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Võrdlus Kariibi meri Läänemeri Pindala 2.754.000 373.000 km2 km2 Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel Legend
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab
ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit India ookean · India ookean paikneb nelja mandri Aasia, Austraalia, Antarktise ja Aafrika vahel. Keskmine sügavus on 30004000 meetrit, suurim sügavus 7450 meetrit. Põhjajäämeri · PõhjaJäämeri ehk Jäämeri on väikseim ookean Maal.
● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht Laamade äärealad Kariibi laam ja Euraasia laam Laamade liikumine ● Liiguvad üksteisest eemale Piirkonna iseloomustus ● Märg Piirkonna iseloomustus
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR-
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni.
Suured Karujärved Ken Pähn KÜG 12.klass Kanada Karujärv ● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus
Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle
3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin 4.SUURUS Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere keskmine sügavus on natuke suurem, see on 1456m, aga tema suurim sügavus on kõvasti üle, selleks on 5121m. 6.SOOLSUS Merevee soolsus on umbes 18, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri on sellepärast vähems soolane, sest meres on palju sademedid ja ta ei ole otseses ühenduses merega ja selle tõttu ei pääse soolane vesi ligi
Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 35 1:45 0 9:15 15 12:05 36 2:15 0 9:25 28 12:15 37 2:45 0 9:35 20 12:25 37 3:15 0 9:45 20 12:35 37
järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Musta mere põhjaosas asub Krimmi poolsaar. 4. Musta mere pindala on 436 400 ruutkilomeetrit ja sarnaneb suuruselt Läänemerega, mille pindala on 420 000 ruutkilomeetrit, ja Punase merega, mille pindala on 450 000 ruutkilomeetrit. Must meri on väiksem Kariibi merest, mille pindala on 2 754 000 ruutkilomeetrit. 5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210 meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka
muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Vaade Vanasadamale 5 1.2 Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Asukoht Filipiini meri on meri Vaikse ookeani lääneosas. Piirneb edelas Filipiinidega, läänes Taiwaniga, loodes Nansei (Riukiu) saartega, põhjas Jaapaniga, kirdes Ogasawara saartega, idas Mariaanidega ja kagus Belauga. 18° N, 134° E Pilt, kus asub Filipiini meri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemispaik jaapani angerjas, tuunikala ja erinevate vaalaliikidele.
Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett Kaldad rikutud turistide poolt Majandustegevus Punane meri on tähtis laeva
PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed
koha.. Temast suurem on ainult Lõuna-Hiina meri. Temast väiksemad mered on näiteks Vahemeri, Beringi meri, Ohhoota meri ja suur hulk päris pisikesi merekesi. Tabel 1. Maailma suurimad mered NIMI PINDALA Lõuna Hiina 2 974 600 km² meri Kariibi meri 2 753 000 km² Vahemeri 2 503 000 km² Beringi meri 2 268 180 km² Ohoota meri 1 527 570 km² MERE SÜGAVUS Kariibi mere keskmine sügavus on 2400 m. Suurim sügavus on 7680 meetrit, mis asub Caimani süvikus. Võrreldes teiste suuremate merede keskmiste sügavustega on Kariibi meri kõige sügavam meri. Temast madalamad mered on Bengali meri, Jaava meri, Kollane meri, Must meri. Temast suurema sügavusega on näiteks Saalomoni meri oma 9140 m sügavaima kohaga. Umbes sama sügavusega on Korallimeri (7661 m). Tabel 2. Maailma suurimate merede sügavus. NIMI KESKMINE SUURIM SÜGAVUS SÜGAVUS
(selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis. Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.
Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4. Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² .Mere mõõtmed on, umbes 600 miili (960 km) põhjast lõunasse ja umbes 435 miili (700 km) idast läände. 5. Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid
IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. RANNIKUD RANNIKU RIIGID Kollase mere läänerannikul asub Hiina. Selle kirde rannikul asub aga Korea. KESKKONNA PROBLEEMID Kollase mere keskkonna probleemideks võib olla see, et kui näiteks turist ei tea,
korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30
kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m.
sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² . 5.Sügavus Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6.Soolsus Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. . Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab
ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas
Pikkus 2511 km. Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m. Maksimaalne sügavus: 30 m. Kõrgus merepinnast: 7756 m. Kõige Gangese jõgikond on viljaka pinnasega jões on head kalapüügi võimalused Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta
ligikaudu 67 x 10 9 t. Nende toitesoolade hulk merevees sügavusse liikudes kasvab, olles 200 300 m sügavusel ligi 2 4 korda suurem kui pinnakihtides. Sügavusel 800 1000 m saavutab see maksimaalse koguse, laskudes allapoole, see enam praktiliselt ei muutu. MAAILMAMERE JAOTUS Maailmameri jaguneb neljaks ookeaniks, mis tinglikult seovad ligikaudu 70 merd, arvukalt suuremaid ja väiksemaid lahtesid ja väinu. OOKEANID Nr. Nimetus Pindala Keskmine sügavus Suurim sügavus Maht mln. km² m m km³ 1 Vaikne 178,68 3976 11022 710,4 2 Atlandi 91,66 3597 8742 329,7 3 India 76,17 3710 7729 282,7 4 Põhja-Jäämeri 14,75 1225 5527 18,1 1. Vaikne ookean
vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Sel juhul on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja. 13. Kuidas mõjutab katsetustemperatuur löögitugevust? Madalamal katsetustemperatuuril on löögitugevus väiksem ja kõrgemal temperatuuril suurem. 14. Selgitage tähiseid KU, KV. KU tähendab materjali purustustööd U-kujulise sisselõike korral ning KV tähendab materjali purustustööd V-kujulise sisselõike korral. KU korral on sisselõike sügavus 5 mm ning sisselõige on ümara põhjaga, KV korral on sisselõike sügavus 2 mm ning 45° nurga all. 15. Missuguseid otskuid ja koormusi võib kasutada kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Brinelli meetodiga kasutatakse kõvasulamkuuli, mille läbimõõt D on 10;5;2,5 või 1 mm ja jõud on 9,8...29420 N. 16. Missugune peab olema mõõdetava katsekeha minimaalne paksus, võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel?
Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat). Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraater Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m(22) ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne.
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
Sissejuhatus Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest
7. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja niiske. Hööveldamine toimub vastukiudu. lemmendus. Tehnoloogiline praak universaalfreespingile. Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt 1. Valtsi, soone, punni jms, profiili seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti. Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega. 4. Toorikute kõverjooneline kuju on Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. moonutatud
GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine süg...
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on
riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90- 150m, sügavus 9.0m). Kaide arv 11. Süvis 9m. Tallinna Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn- Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.
DER BODENSEE Der Bodensee ist ein See in Mitteleuropa. Bodensee on üks järv Kesk-Euroopas. Der Bodensee liegt in Deutscland. Järv asub Saksamaal. Der Bodensee liegt im Alpenvorland. Bodensee asub Alpide jalamil. Die maximale Breite ist 14 km. Maksimaalne laius on 14 km. Die Maximale Tiefe ist 254 m. Suurim sügavus on 254 m. Die Mittlere Tiefe ist 90 m. Keskmine sügavus on 90 m. Die Volumen ist 48 km³( Kubikmeter) . Maht e ruumala on 48km3. Der Bodensee liegt in Österreich und Schweiz. Järv asub Austrias ja Sveitsis. Im Bodensee liegen elf Inseln. Järvel on 11 saart. Die größte Insel ist die Reichenau. Suurim saar on Reichenau.
Vahemeri Vahemeri ● Pindala 2 509 000 km² ● Maht 3 653 000 km³ ● Suurim sügavus 5121 m ● Keskmine sügavus 1456 m Asukoht Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel. Ühendatud Atlandi ookeaniga Gibraltari väina kaudu. Marmara ja Musta merega Dardanellide kaudu. Kliima Suvi: soe, kuiv ning vahel niiske. Talv: pehme, vihmane. Kasvatatakse näiteks oliive, viinamarju, apelsine, tangeriine. Sateliidipilt õhtusest Vahemerest Vahemere suurimad saared Sardiinia (Itaalia) Sitsiilia (Itaalia)
Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat
osaks: Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Jäämeri (viimast loetakse vahel ka Atlandi ookeani osaks); ka tänapäeval eristatakse mõnel juhul Atlandi, Vaikse ja India ookeani lõunaosa hõlmavat, Antarktist ümbritsevat Lõuna-Jäämerd (86 miljonit km2). Näiteks Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon eristab oma 2000. aastal tehtud otsusega Antarktika ja 60° ll vahel asuvat maailmamere osa samuti kui Lõuna-Jäämerd (20,33 miljonit km2, sügavus kuni 7235 m)( entsyklopeedia.ee). Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid. Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest. 3 Tarmo Tuuling Atlandi ookean 1. SUURUS
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir. koordinaadid: 17° S, 155° E PILDID Tänan kuulamast!! :D
Ø100H5/js4 N H5 +0 , 015 Ø100 js 4 +0, 005 -0,095 Liist b×h = 28 x 16 s = 0,7 s1 = 0,5 l = 90 t1 = 10 t2 = 6,4 Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 liistu laius 14h9 ( -0 , 043 ) liistusoone laius võllis 14N9 ( -0 , 043 ) liistu pikkus 90h14 ( -0 , 74 ) liistusoone pikkus 90H15 ( +1, 2 ) liistusoone sügavus võllis d t1 = 100 10 = 90 -0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 100 + 6,4 = 106,4 +0 , 2 Liistu kõrgus 16h11 ( -0 , 09 ) 14N9 ( -0 , 043 ) Ø100js4 (+ 0 , 095 ) 90H15 ( +1, 2 ) 0 , 005 - 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 14h9 ( -0 , 043 ) 90h14 ( -0 , 74 ) Ø100H5 ( +0, 015 )
eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22°C. Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Baikal Baikal asub Venemaal.
1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis j...
liistu pikkus 100h14 1, 400 liistusoone pikkus 100H15 0,110 Liistu kõrgus 14h11 Liistusoone sügavuse leidmiseks rummus on valem: d + t2 ja võllis d – t1 0, 2 liistusoone sügavus võllis d – t1 = 60 – 9,0 = 51 0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 60 + 5,4 = 65,4 8.4 Tähistused Antud valemites on d - antud istu nimimõõde (mm), t 1 ja t2 – liistusoone mõõtmed võllis ja rummus. Liistusoone sügavuse tolerantsid antakse suunaga materjali sisse, ehk rummu soonele hälbega „+“ ja 0 ning võlli soonele hälbega 0 ja „–„ . Lähtudes liistu kõrgusest h, võetakse hälve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
