Mis siis selle põhjustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Kuid kui palju on fikseerimata juhuseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Mis see on mida teete?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Kuidas märkate seda öösel?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Millistel juhtudel kutsute silda kapteni?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Kustus üks navigatsioonituli mida teete?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Mis toimub komandosillal?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Milline on teie tegevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Millel on nähtaval kohal must romb Peiling ei muutu Teie tegevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Mille all on punane tuli Mida näete mida teete?

Vastus leiad õppematerjalist: Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine (0)

Eesti Mereakadeemia - Merendus - Ohutus ja ohuteave

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis siis selle põhjustab?
Kuid kui palju on fikseerimata juhuseid?
Mis see on mida teete?
Kuidas märkate seda öösel?
Millistel juhtudel kutsute silda kapteni?
Kustus üks navigatsioonituli mida teete?
Mis toimub komandosillal?
Milline on teie tegevus?
Millel on nähtaval kohal must romb Peiling ei muutu Teie tegevus?
Mille all on punane tuli Mida näete mida teete?

Eksamiküsimused
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
Semester 4.3 2008. a.
Esimesed küsimused

Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel.
Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes.
Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes.
Enne sadamast merele väljumist:

teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist);
enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust;
vaadatakse üle mõõtetorud;
ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid;
suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud;
last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse , laeva õige trimmi , nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse;
vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus;
tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet ;
võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest.

Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega:

kontrollida laadluukide kinnitust ja hermeetilisust;
kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust;
kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.;
pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast;
vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni);
sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise;
kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut;
ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata retsirkulatsioonile;
tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele:
määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid;
teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud .

Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest teavitatakse laevaperet ja reisijaid.
Laevajuht peab teadma: ükskõik millise ettevaatusabinõu eiramine võib põhjustada raskeid tagajärgi!

Tuule ja lainetuse poolt laevale avaldatav mõju. Laeva käitumine tormis .
Praktilised järeldused, mida teadaolevatest juhtudest saab kinnitada ka teoreetiliste põhjendustega, on kokku võetavad alljärgnevaga.
Vööripoolse laine puhul ei ole kunagi mõistlik hoida suurt kiirust, kuid alandada seda tuleb mõistlikult ja põhjendatud piires, võttes arvesse juhitavuse kaotuse võimalikkust. Kiiruse vähendamisega saavutatakse :

lainelöökide jõu vähendamine vööri- ja põhjakonstruktsioonidele, kuna nende löökide tugevus sõltub laeva ja laine summaarse kiiruse ruudust;
tekile ja tekilastile sattuva veehulga vähenemine, mis annab vähem võimalusi vigastuste tekkeks;
jõuseadme ühtlasem töö tänu sõukruvi vähemale paljastumisele.

Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus.
Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul saada laeva ümbermineku (kaadamise) ja huku põhjuseks.
Kõige ohtlikum on laeva olukord laineharjal. Laev vajub suure kreeniga küljele, tõuseb väga aeglaselt kreenist välja (õõtsub suure perioodiga) ja võtab palju vett tekile.
Sellises situatsioonis tekkida võiv avariiolukord ähvardab ühega kolmest nähtusest või nende kombinatsiooniga:

märgatav püstuvuse vähenemine laineharja miidlist möödumise hetkel. Eriti ohtlik võib olla situatsioon, mille juures laeva pikkus ja kiirus on lähedased laine pikkusele ja kiirusele . Niisugustes tingimustes võib laine näiva perioodi pikkuse tõttu laev viibida vähendatud püstuvuse seisukorras pikemat aega ja jõuab selle aja jooksul saavutada ohtkiku kreeni või isegi ümber pöörduda.
saabub otsene või parameetriline külgkõikumise resonants , mille korral τ≈TΘ või 2τ≈TΘ.
laeva “kaasahaaramine” lainega, juhitavuse kaotus ja iseeneslik pööre pardaga vastu lainet (broaching). Eriti ohtlik on see laine eespoolsel kaldel (frondil), kui laine kiirus on laeva omast suurem ja laine pikkus on 0,8L÷1,3L. Suurim oht ähvardab väiksemaid laevu pikkusega kuni 60 m.

Ohu märkideks tagantlainel vähenenud püstuvuse olukorras võib lugeda:

ootamatu , eelnevatest tunduvalt suurem, kreen mõnede laineharjade möödumise ajal miidlist;
kõikumisperioodi tunduv suurenemine, laeva püsimine pikemat aega maksimaalse kreeni asendis ja aeglane “vastutahtmist” tõus püstasendisse. Lasti ebaõigest paigutusest, tuule rõhust või muudel põhjustel esineva püsikreeni tagajärjel võivad sellised kalded olla ebasümmeetrilised.
halb juhitavus laeva paiknemisel laine eesmises osas.

Külgõõtsumise põhi- või parameetrilise resonantsi korral kasvab külgkallete amplituud juhul kui laeva omakõikumise periood on ligikaudu sama või kaks korda suurem lainete näivast perioodist.

Laeva juhtimine tormis. Ohtlikud nähtused: resonantsne õõtsumine, lamming, tagantlainetus ja broatching.
RESONANTSNE ÕÕTSUMINE:
Õõtsumine tekkib väliste jõudude, tormis peamiselt lainete, välise mõju tulemusena.
Laeva vaba õõtsumise, mis toimub kustuvalt vaikses vees, perioodist oleneb õõtsu- mine ka lainetaval veel. Praktikas küllaldase täpsusega annab õõtseperioodi valem:
(10.14)
kus T - ühe täiskõikumise tsükli aeg (sek)
B - laeva laius (m)
h - põikpidine metatsentriline kõrgus (m)
k - tegur, reisilaevadel = 0,73; transpordi- laevadel =0,81. Joonis 11.9.
Illustreerib sellist resonantsõõtsumist.
Valemis (10.14) kasutatavat tegurit k saab leida Lisas 4.toodud tabelist.
Kui laeva kõigutavate lainete näiv periood  langeb ühte laeva õõtseperioodiga T, tekkib resonantsõõtsumine, mille amplituud (kaldenurgad) võib muutuda laeva jaoks ohtlikult suureks.
Õõtsumist tuleb lugeda resonantseks kui:
(10.15)
või (10.16)
On teada, et
(10.17)
ja
(10.18)
kus  - laine pikkus (m)
c - laine kiirus sügavas vees (m/sek)
v - laeva kiirus (m/sek)
q - lainete jooksu kursinurk
Samuti on teada veel mõned sügavas vees väljakujunenud lainetusel kehtivad suhted:
(10.19)
(Vaata ka valemites 10.1, 10,2 ja 10.3 toodut)
Joon. 10.10. Demonstreerib laeva õõtsumist lainetel a) resonantsieelsetes tingimustes, kui >>T, b) resonantsi korral =T, laeva kõikumised on maksimaalsed, kreen on suurim laineharjal ja lainepõhjal olles s.t. kõikumine toimub faasinihkega laeva ja laine vahel 90o; c) resonantsijärgsetes tingimustes 

.DOC Laadi alla originaalfail 103 lk · .doc · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 103 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

01yukata Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Sildumine

Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm.

Laevade ehitus

docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;

Ametijuhend

doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e

Laevaehitus

doc

Laevade ehitus

Laevandus

doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus.

Laevaehitus

docx

laevade ehituse kordamisküsimused

1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini

Laevade ehitus

docx

Laevade ehitus eksam

Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel

Laevade ehitus

doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Laevaehitus

Rohkem sarnaseid