Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laev "Star" töösisekorraeeskiri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
m/l „ STAR ” TÖÖSISEKORRAEESKIRI
SISUKORD
1.ÜLDSÄTTED
2. LAEVAPERE
2.1. Laevapere liige
2.2. Laevapere struktuur
2.2.6.1. Tekiteenistus
2.2.6.2. Masinateenistus
2.2.6.3. Reisijateteenistus
3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL
4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE
5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA
6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED
6.1. Kohustus täita erinevaid norme
6.2. Keskkonna reostuse vältimine
6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud
6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste
6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid
6.6. Keeld teha tundmatud tööd
6.7. Töötamine laeval
6.8. Õnnetustest teatamine
6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine
7. LAEVAELU KORRALDUS
7.1. Laev, kui töö- ja elukoht
7.2. Vaht , töö ja öörahu
7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides
7.4. Suitsetamine laeval
7.5. Alkohol ja narkootikumid
7.6. Viibimine laevaruumides
7.7. Meelelahutus
7.8. Külaliste kutsumine
7.9. Maaleminek ja naasmine laevale
7.10. Vara ja asjade laevast väljaviimise kord
_________________________
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Ml STAR (edaspidi - laev) töösisekorraeeskiri (edaspidi - eeskiri ) määratleb laevapere töö- ja elukorralduse laeva pardal. Eeskirja eesmärgiks on reguleerida laeva ja selle ekspluatatsiooni eripärast tulenevaid iseärasusi töö- ja elukorralduses täiendavalt kollektiivlepingus, meretöölepingus, töölepingus, töövõtulepingus või käsunduses, tööandja töösisekorraeeskirjas, ametijuhendis ning teistes ohutu korraldamise süsteemi protseduurides sätestatule.
1.2. Laeva tehniliseks kasutajaks on HT Laevateenindus OÜ (edaspidi - selts) ning selle ettevõtte töösisekorraeeskiri ja teised töökorralduse normid on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele .
1.3. Laeval on juurutatud ohutu korraldamise süsteem (edaspidi - SMS). Laevapere liige on oma igapäevases tegevuses kohustatud järgima SMS protseduure.
2. LAEVAPERE
2.1. Laevapere liige
2.1.1. Laevapere liikmeks käesoleva eeskirja tähenduses on iga laeva munsterrolli kantud isik,
kes täidab töökohustusi laeva pardal, vastavalt temaga sõlmitud lepingule.
2.1.2.Laevapere liige on isiklikult vastutav selle eest, et tema meresõidudokumendid ja tervisetõend kehtivad igakordsel munsterrolli kandmisel.
2.1.3. Laevapere liige, välja arvatud töövõtulepingu või käsunduse alusel töötav laevapere liige, peab osalema kõigil laevahäiretel, vastavalt temale häirenimistus määratud kohustustele, erialalistel õppustel ja laevapere koosolekutel ning täiendama oma kutseoskusi iseseisvalt ja osaledes selleks korraldatavates koolitustes.
2.1.4.Laeval töövõtulepingu või käsunduse alusel töötav laevapere liige allub töökaitse ja tuleohutuse üldjuhiste ja laevaelu korraldust puudutavates küsimustes vahetult teenistuse, mille juurde ta tööle saadeti, juhile. Laevahäire korral peab ta täitma neid korraldusi, mida annavad evakuatsiooni teostavad laevapere liikmed.
2.2. Laevapere struktuur
2.2.1.Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast.
2.2.2. Laevapere juhiks on kapten.
2.2.3. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees.
2.2.4. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk , restorani direktor , kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja .
2.2.5. Laeva meeskonda kuuluvad kõik punktis 2.2.4 märkimata laevapere liikmed.
2.2.6. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile.
2.2.6.1. Tekiteenistus
2.2.6.1.1. Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees.
2.2.6.1.2. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed.
2.2.6.2. Masinateenistus
2.2.6.2.1. Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik.
2.2.6.2.2. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud.
2.2.6.3. Reisijateteenistus
2.2.6.3.1. Reisijateteenistuse juhiks on intendant.
2.2.6.3.2. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile.
2.2.6.3.3. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell , restoran, kauplus - ladu ja köök.
2.2.6.3.4. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, restoranil -restorani direktor, kauplusel – kaupluse juhataja, laol – laojuhataja ja köögil - peakokk.
2.2.6.3.5.Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess-klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad.
2.2.6.3.6.Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp .
3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL
3.1. Tööaega laevas arvestatakse summeritult ja rakendatakse mereteenistuse seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud piiranguid.
3.2. Laevapere liikme töötsükli pikkuse laeval määrab tööandja ning sõltuvalt ametikohast on see 14 päeva või vähem või rohkem.
3.3. Laevapere liikme töö- ja puhkeaeg laeval määratakse vahi - või töögraafikuga.
3.4. Teki- ja masinateenistuse vahi- ja töögraafikud kinnitab kapten.
3.5. Reisijateteenistuse töögraafikud kinnitab intendant.
3.6. Laevapere liige töötab pühapäeval ja riiklikul pühal tavalise vahi- või töögraafiku järgi.
3.7. Laeval töövõtulepingu või käsunduse alusel töötava laevapere liikme tööaeg määratakse ja graafik koostatakse tema tööandja poolt.
3.8. Laevapere söögiajad kinnitab iapten.
3.9. Öörahu on laeval kella 23.00-st kuni 06.00-ni.
3.10.Laevapere vahetus toimub üldreeglina täies koosseisus . Vajaduse korral võib teenistuse juht anda loa laevapere liikme vahetuseks töötsükli keskel. Sellisest graafikuvälisest vahetusest peab teenistuse ülem viivitamatult kirjalikult teavitama kolmandat tüürimeest.
3.11.Töövahetust lõpetav laevapere liige peab andma töövahetust alustavale laevapere liikmele üle korrastatud ja puhta töökoha, korrastatud ja puhta kajuti ning võtmed.
3.12.Laevapere liige ei tohi laevalt lahkuda enne, kui on saabunud teda vahetav töötaja, viimasele on edastatud pooleliolevaid töid ja muud laevaelu puutuv teave ning vahetuse toimumisest on teavitatud osakonna või teenistuse juhti.
4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE
4.1. Kapteni või teda asendava isiku korraldused kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele iga laevapere liikme poolt.
4.2. Kapteni ajutisel puudumise laevalt asendab teda vanemtüürimees või vahitüürimees.
4.3. Kapteni korraldus võib olla vormistatud käskkirjana, kirjaliku korraldusena, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil.
4.4.Vahitüürimehe korraldused seoses inimeste, laeva või lasti ohutusega loetakse antuks kapteni nimel ja on täitmiseks kohustuslikud kõigi laevapere liikmete poolt.
4.5.Vanemtüürimehe korraldused seoses laevapere igapäevase tegevusega ja laeva ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele.
4.6.Vanemmehaaniku korraldused seoses laeva tehnilise ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele.
4.7.Intendandi korraldused seoses reisijateteenistuse tegevusega on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele.
4.8.Vanemtüürimehe, vanemmehaaniku ja intendandi korraldused võivad olla vormistatud kirjalikult, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil.
4.9.Vahitüürimehe korraldused seoses laevapere igapäevase tegevusega ja laeva ekspluatatsiooniga loetakse võrdseks vanemtüürimehe korraldustega.
4.10.Vahimehaaniku korraldused seoses laeva tehnilise ekspluatatsiooniga loetakse võrdseks vanemmehaaniku korraldustega.
4.11.Osakonna juhi korraldused seoses osakonna töö korraldamisega on kohustuslikud selle osakonna töötajatele.
4.12.Mingi töö juhiks määratud isiku korraldused on kohustuslikud seda tööd tegema määratud teistele laevapere liikmetele.
4.13. Häiregrupi juhi korraldused on kohustuslikud häiregrupis olevatele laevapere liikmetele.
4.14. Tööalase korralduse andja vastutab selle eest, et tema antud korraldus oleks seaduslik, tingitud töö käigust, vastaks SMS protseduuridele ja heale merepraktikale.
5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA
5.1.Uue laevapere liikme vastuvõtmine laeva toimub vastavalt SMS protseduuridele.
5.2. Uue laevapere liikme laevaga tutvumise toimingute läbimise eest vastutab teenistuse juht.
5.3.Vastavalt uue laevapere liikme kuuluvusele teenistuse või osakonna koosseisu, peab teenistuse juht või osakonna juhataja tegema uuele laevapere liikmele esmase juhendamise töökohal ja tuleohutusalase juhendamise. Teenistuse juht või osakonna juhataja vormistab juhendamise tööohutusalase juhendamise kaardil ja võtab sellele juhendatava allkirja.
5.4. Uus laevapere liige peab läbima elektriohutusalase juhendamise, mille viib läbi ja vormistab tööohutusalase juhendamise kaardil elektrimehaanik või vanemmehaanik.
5.5. Uus laevapere liige peab läbima juhendamise selles mahus , mis on määratud kontroll-lehel (vaata SMS juhendist) ja mille viib(viivad) läbi vanemtüürimehe poolt määratud isik(ud) – harilikult teenistuse või osakonna juht ning ohutusrühma juht.
5.6. Enne punktides 5.4 ja 5.5 märgitud juhendamiste läbimist uut laevapere liiget tööle ei lubata, selle eest vastutab osakonna juhataja või osakonna puudumisel - teenistuse juht.
5.7. Erinevalt käesoleva peatüki eelnevates punktides sätestatud korrale peab töövõtulepingu või käsunduse alusel töötaval laevapere liikmel munsterrolli kandmiseks olema suunamiskiri, kehtiv pass ja tervisetõend. Enne töövõtulepingu või käsunduse alusel töötava laevapere liikme tööle asumist laeval peab selle teenistuse juht, mille juurde töötaja tööle saadeti, tegema talle juhendamise ja registreerima selle juhendamiste registreerimise päevaraamatus ja tööohutus juhendamise kaardil. Teenistuse juht kannab hoolt selle eest, et laevapere liikme dokumendid esitatakse õigeaegselt kolmandale tüürimehele kontrollimiseks ja munsterrolli kandmiseks.
5.8. Laevalt mahamunsterdamiseks peab laevapere liige tagastama kõik tema valduses olevad töövahendid, muud materiaalsed väärtused ja dokumentatsiooni. Selle tunnistuseks kogub ta vastutavatelt isikutelt allkirjad ringkäigulehele. Pärast ringkäigulehe täitmist peab laevapere liige võtma kaasa kolmanda tüürimehe kätte hoiule jäetud isiklikud dokumendid.
6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED
6.1. Kohustus täita erinevaid norme
6.1.1. Laevapere liige peab teadma ja täitma tööohutuse, tuleohutuse, keskkonnakaitse , immigratsiooni-, sanitaar-, tolli- ja sadamaeeskirju ning norme. Eeskirjade ja normide rikkumise eest kannab iga laevapere liige isiklikku vastutust. Eeskirjade ja normide mitteteadmine ei vabasta vastutusest.
6.2. Keskkonna reostuse vältimine
.6.2.1. Merd reostavate vedelike valamine merre on keelatud.
6.2.2. Ükskõik millise prahi või eseme viskamine merre on keelatud.
6.2.3.Prügi kogumise, töötlemise ja laevast eemaldamise kord on kirjeldatud laeva prügi käitlemise plaanis.
6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud
6.2.1.Laev on piiratud suurusega ja kõrgendatud ohuga töökoht, mis on alati mõjutatud loodusjõududest.
6.3.2.Vähendamaks vigastuse või esemelise kahju ohtu, peab laevapere liige jälgima, et kinnitamata esemed, mida vahetult ei kasutata, saaksid paigutatud selleks ettenähtud, nende liikumist välistavatesse kohtadesse või soritud (kinnitatud).
6.3.3. Laevas liikudes peab arvestama sellega, et laev võib kõikuda.
6.3.4. Avatud tekid võivad kohati olla eriti libedad nii sademetest, veepritsmetest kui jääst.
6.3.5.Laev on keeruline tehniline rajatis, millel on väga erinevad seadmed , süsteemid ja mehhanismid , seetõttu ei tohi vajutada mingeid lüliteid ega liigutada mitte mingeid manipulaatoreid kui täpselt ei tea, mis selle tagajärjel lülitub tööle või seiskub, avaneb või sulgub.
6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste
6.4.1.Kategooriliselt on keelatud minna läbi sulguvate veekindlate, veetihedate või tulekindlate uste. Nendest võib läbi minna ainult sellel juhul, kui uks on täielikult avanenud.
6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid
6.5.1. Laevapere liige ei tohi laevale tuua plahvatusohtlikke, kergesti süttivaid, mürgiseid aineid ja surve all olevaid balloone, kui see ei kuulu tema tööülesannetesse.
6.6. Keeld teha tundmatut tööd
6.6.1. Laevapere liige ei tohi iseseisvalt püüda teha mingit tööd, milleks teda ei ole õpetatud ja mille tegemiseks laeval tal puudub luba.
6.7. Töötamine laeval
6.7.1.Töötamisel laeval peab juhinduma SMS osast – “Töökaitse” ja teistest kehtivatest tööohutuse nõuetest.
6.7.2.Laevapere liige peab täitma laeva, selle osade, mehhanismide, seadmete ja süsteemide kasutamisjuhendeid ja tehtavat tööd reguleerivaid SMS protseduure.
6.7.3.Laevapere liige peab kasutama ettenähtud ja talle antud isikukaitsevahendeid ning eririietust ja hoidma neid töökorras.
6.7.4.Isikukaitsevahendite ja eririietuse väljaandmise arvestuse pidamist korraldab teenistuse juht.
6.7.5.Jalatsid, mida laevapere liige laeval kannab, peavad olema madala kontsaga ja kanna tagant kinni.
6.7.6.Laevapere liige, kes kasutab laeva tehnilisi vahendeid ja majapidamistehnikat, vastutab isiklikult nende kasutamise eest, sõltumata nende kuulumisest kellegi vastutusalasse .
6.7.7.Laeva seadmeid, süsteeme ja mehhanisme tohib remontida ainult selleks volitatud laevapere liige.
6.8. Õnnetustest teatamine
6.8.1.Laevapere liige peab koheselt teatama kas töödejuhile, vahitüürimehele või vahimehaanikule tööõnnetusest.
6.8.2.Laevapere liige on kohustatud viivitamatult teatama vahitüürimehele igast üle parda kukkunud inimesest, avastatud laevakere vigastusest, vee tungimisest laeva. Teate edastamiseks võib helistada numbrile 1000, kasutada käskjalga või ise minna silda. Seejuures peab koheselt üle parda kukkunud inimesele heitma merre päästerõnga ja tema asukohta ei tohi silmist lasta.
6.8.3. Tulekahju või selle tundemärkide (suits, liigne kuumus, ving , kõrbehais jm.) avastamisel laeval peab selle avastanud laevapere liige:
  • teatama sellest vahitüürimehele [telefon – 1000, käskjalg] ja vajutama tuletõrje signaalnuppu;
  • evakueerima tulekahju piirkonnast inimesed;
  • sulgema tulekoldesse viivad uksed;
  • asuma tuld kustutama käepäraste vahenditega;
    5) teavitama olukorrast tulekollet kustutama saabuvat tulerühma.
    6.8.4.Laevapere liige peab viivitamatult teatama vahitüürimehele kõrvaliste isikute viibimisest laeva teenistusruumides ja tegevusest, mis võib ohustada laeva turvalisust.
    6.8.5.Laevapere liige, kes avastab tehnilise rikke või kellel tekkis kahtlus mehhanismi, seadme või süsteemi tehnilises korrasolekus, on kohustatud sellest viivitamatult teatama kas vahitüürimehele, vahimehaanikule või osakonna juhatajale , olenevalt mehhanismi, seadme või süsteemi töövaldkonnast.
    6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine
    6.9.1.Laevapere liige peab laeval täitma tuleohutuse üldnõudeid, mis on sätestatud SMS protseduuris.
    6.9.2.Laevapere liige peab oma töökohal jälgima, et tuletõrjevahenditele oleks tagatud vaba juurdepääs ja ta peab oskama neid kasutada.
    6.9.3.Lahtise tule kasutamine laeval on üldjuhul keelatud. Erandiks on eritööd, mille tegemisel peab juhinduma SMS protseduurist nende tegemisel.
    7. LAEVAELU KORRALDUS
    7.1. Laev, kui töö- ja elukoht
    7.1.1.Laev on laevaperele nii töö- kui elukoht, mille korrashoiu ja hea maine eest peab hoolt kandma iga laevapere liige.
    7.1.2.Laevapere liige peab hoidma korras ja puhtana oma töö tegemise koha, töövahendid ning kajuti.
    7.1.3.Laevapere liige peab kasutama laeva seadmeid, mööblit, töövahendeid ja muid materiaalseid väärtusi heaperemehelikult ja jälgima, et need oleksid kaitstud.
    7.1.4.Laevapere liige peab täitma hügieeninõudeid, olema puhas, korrektse ja hoolitsetud väljanägemisega, tagasihoidliku jumestuse ja soenguga.
    7.2. Vaht, töö ja öörahu
    7.2.1.Vaht ja muu töö laeval on korraldatud ööpäevaringselt. Laevapere liige peab arvestama sellega, et vahist ja tööst vabal ajal osa kolleege puhkab ning hoiduma nende häirimisest.
    7.2.2.Öörahu on laeval kella 23.00-st kuni 06.00-ni. Sellel ajal ei tohi üldjuhul teha mürarikkaid töid ja kuulutusi laevasisese raadiovõrgu kaudu laevapere eluruumidesse. See nõue ei kehti avariiolukorras.
    7.2.3.Vahti astuv laevapere liige peab vahieelset aega kasutama puhkamiseks, et vahis olles täita oma kohustusi vajaliku täpsusega.
    7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides
    7.3.1.Laevapere liikmete toitlustamine toimub messis. Laevapere liikmel on keelatud viia messist välja toitu, jooke ja toidunõusid. Laevapere liikme laeval viibiva külalise toitlustamine messis on reguleeritud eraldi käskkirja või korraldusega
    7.3.2.Mess ja puhkeruumid on jagatud kaheks osaks, millest ahtripoolsemad on laeva juhtkonnale.
    7.3.3.Meeskonna liige võib juhtkonna messis viibida ainult juhtkonna liikme kutsel .
    7.3.4.Messist tuleb laevapere liikmel toidunõud ise nõudepesuruumi viia.
    7.3.5.Toidu, jookide ja toidunõude väljaviimine messist on keelatud.
    7.3.6.Puhkenurgad messis on puhkamiseks, mitte söömise kohaks.
    7.3.7.Vahis olevatel laevapere liikmetel sillas ja masina kontrollruumis on lubatud kohapeal kerge eine.
    7.4. Suitsetamine laeval
    7.4.1.Laevapere liikmel on oma kajutis suitsetamine lubatud ainult sellel juhul, kui ta elab seal üksinda.
    7.4.2.Suitsetamine kois on keelatud.
    7.4.3.Mujal tohib laevapere liige suitsetada ainult suitsetamiseks ettenähtud, kohandatud ja märgistatud kohtades, mis asub 10ndal välistekil.
    7.5. Alkohol ja narkootikumid
    7.5.1.Laevapere liige ei tohi olla laeval ja tulla laevale alkohoolses, narkootilises või toksilises joobes.
    7.5.2.Laevapere liikmel on kategooriliselt keelatud alkoholi, toksiliste ja narkootiliste ainete toomine laeva ja nende tarvitamine laeval. Erandina tohib laevale tuua alkohoolset või narkootilist ainet sisaldavat ravimit, kui see ravim on arsti poolt määratud, aga seda ainult kapteni loal ja teadmisel.
    7.6. Viibimine laevaruumides
    7.6.1.Reisijate teenindamiseks ettenähtud ruumis võivad viibida ainult kliente teenindavad laevapere liikmed oma töö ajal. Kõigil teistel laevapere liikmetel on reisijate teenindamiseks ettenähtud ruumis viibimine keelatud – ei tohi olla restoranis , kohvikus, baaris , kauplustes, laeva infolauas ega mängida mänguautomaatidega. Erandkorras võib laevapere liige koos külalistega viibida reisijate teenindamiseks ettenähtud ruumis intendandi loal.
    7.6.2.Laeva teenistusruumis võib laevapere liige viibida oma tööd tehes. Muul ajal võib seal olla ainult ruumi eest vastutava isiku loal.
    7.6.3.Silda võib laevapere liige (kes ei ole vahis või ei astu vahti) siseneda ainult kapteni loal.
    Hea meretava kohaselt - SILDA SISENEMISEL KÜSITAKSE ALATI LUBA.
    7.6.4.Masinaruumidesse võib laevapere liige siseneda ainult vanemmehaaniku või vahimehaaniku loal.
    7.6.5.Väljudes kajutist, kustutage tuled ja lukustage uks.
    7.6.6.Kui tekib vajadus tehnilise abi järele kajutis, siis tuleb abi saamiseks pöörduda laeva infosse.
    7.6.7.Igasugused ümberehitused oma kajutis on ilma intendandi ja vanemtüürimehe loata keelatud.
    7.6.8. Laevapere liige peab alati oma kajuti korras hoidma ja koristama seda regulaarselt.
    7.6.9. Laevapere saunas peab igaüks koristama enda järelt ise.
    7.6.10.Uksed ruumidesse, kuhu ei tohi siseneda reisijad ja teised mitte laevapere liikmed, peavad olema suletud ja lukustatud.
    7.6.11.Väljatõmbeventilatsiooni omavoliline reguleerimine on keelatud.
    7.6.12.Laeva lastimise ja lossimise ajal on autotekkidel viibimine keelatud kõigil isikutel, kes vahetult ei osale lastimisel – lossimisel.
    7.7. Meelelahutus
    7.7.1. Laevapere liikmete pidulikke, meelelahutuslikke ja sportlikke üritusi laeval korraldatakse ainult kapteni loal.
    7.8. Külaliste kutsumine
    7.8.1.Laevapere liige võib kutsuda laevale külalisi ainult kapteni loal. Reisijate teenistusse kuuluv laevapere liige peab eelnevalt küsima luba intendandilt, kes edastab taotluse kaptenile. Teistesse teenistustesse kuuluvad laevapere liikmed küsivad loa otse kaptenilt.
    7.8.2.Laevale järgmiseks päevaks lubatava külalise nime peab laevapere liige kandma infolauas olevasse külaliste nimekirja projekti kolmanda tüürimehe poolt kapteniga kooskõlastatult määratud ajaks.
    7.8.3.Kolmas tüürimees koostab õhtul järgmisel päeval laevale saabuvate külaliste nimekirja ja võtab sellele kapteni allkirja.
    7.8.4.Laevale lubatud laevapere liikme külalise kohta kehtib laevaruumides viibimise osas sama kord, nagu laevapere liikme enda kohta.
    7.8.5.Laevapere liikme külalise saabumisel laeva peab laevapere liige tegema talle ohutusalase juhendamise.
    7.8.6. Laevapere liige vastutab oma külalise ohutuse eest laeval.
    7.8.7.Külaline lastakse laevale ainult siis, kui teda kutsunud laevapere liige on laeval ja tuleb talle laeva trepile vastu. Kui külalise kutsujat ei ole laevas, siis külalist laevale ei lubata.
    7.9. Maaleminek ja naasmine laevale
    7.9.1.Töövahetuse ajal, tööst vabal ajal võib laevapere liige laeva sadamas seisu ajal laevalt lahkuda teenistuse juhi loal.
    7.9.2.Häirenimistusse kantud laevapere liige peab maaleminekuks saama esmalt loa oma osakonna juhilt, teenistuse juhilt ja häiregrupi juhilt ning märkima oma nime selleks ettenähtud nimekirja. Nimekirja allkirjastavad osakonna või teenistuse juht ja vanemtüürimees.
    7.9.3.Laevapere liige, kellel puuduvad kohustused häirenimistus, peab maaleminekuks saama loa oma osakonna juhilt ja teenistuse juhilt.
    7.9.4.Laevapere liige võib lahkuda laevast maale peale reisijate maalemineku / lossimise lõppu.
    7.9.5.Enne lahkumist laevalt märgib maaleminekuks loa saanud laevapere liige trepinimekirja oma väljumise kellaaja.
    7.9.6.Tagasi laevale saabudes märgib laevapere liige trepinimekirja oma saabumise kellaaja. Reeglina peab laeva tagasi tulema üks tund enne reisijate pealetuleku / laadimise algust.
    7.9.7.Laevapere liikmete liikumine sadamas laevalt kaldale ja kaldalt laevale toimub mööda reisijate maalepääsu, või läbi autoteki, kui maalepääsu trepp ei ole paigaldatud.
    7.10. Vara ja asjade laevast väljaviimise kord
    7.10.1.Laeva vara ja inventari ning tootmisprotsessist vabanenud jääkide ja taara väljaviimine laevast laevapere liikme enda tarbeks on reeglina keelatud. Erandina võib välja viia laevale mittevajalikke esemeid teenistuse juhi ja kapteni kirjaliku loa alusel.
    7.10.2.Väljaviidavate asjade vastavust loas märgitule kontrollib turvamees või vahimadrus , kellele tuleb kontrollimiseks esitada nii luba kui ka asjad.
    7.10.3.Kapteni korraldusel teostab vahis olev turvamees või vahimadrus laevapere liikme isiklike asjade läbivaatuse.
  • Vasakule Paremale
    Laev-Star-töösisekorraeeskiri #1 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #2 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #3 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #4 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #5 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #6 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #7 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #8 Laev-Star-töösisekorraeeskiri #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hen010 Õppematerjali autor
    2. LAEVAPERE
    2.1. Laevapere liige
    2.2. Laevapere struktuur
    2.2.6.1. Tekiteenistus
    2.2.6.2. Masinateenistus
    2.2.6.3. Reisijateteenistus

    Sarnased õppematerjalid

    Nimetu
    17
    docx

    Nimetu

    Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 Sandra Kavelits PRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Jüri Toomel Tallinn 2012 SISUKORD 2 1 SISSEJUHATUS Oma praktikakohaks valisin Tallinki laeva Victoria I. Kuna I kursuse praktikaks on klienditeenindusepraktika, siis otsustasin, et ei taha teha seda maa peal. Mulle isiklikult meeldib meri ja koolis nägin brozüüri, millel oli kirjas: `'Tule merele!''. Võtsin selle kätte ja teadsin, et laevale on minek. Mu praktika laeval möödus kiiresti, sest olin sattunud meeldivasse keskkonda ja mind ümbriteseid sõbralikud inimesed, kes olid abivalmid. Praktika kestis 294 tundi. Peale praktikat jäin laevale tööle. 3 2 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1 Täpne nimetus Ettevõtte täpne nimetus on OÜ Hansaliin. 2.2 Asukoht Ettevõtte registreeritud asukohaks on Tallinn, Eesti ning peakontor asub Tallinnas,

    Kategoriseerimata
    Laeva ekspluatatsioon eksam
    5
    doc

    Laeva ekspluatatsioon eksam

    Jõudes diameeter). f ­ Käigus mehaanilise jõuseadmega, vee suhtes separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale. arvatavasse kukkumise piirkonda lastakse koefitsient, mis saadakse vastavatest tabelitest. liikuv laev peab andma vähemalt 2 minuti järel Kaugemal kui 12 nm toiduainete jäätmi, uppuja otsimiseks vette valvepaat.Otsitakse Tuleb aga ühe pika vile. Laev pikkusega alla 12 m pole paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, seni kuni on vähegi lootust inimese leidmiseks

    Laeva ekspluatatsioon
    Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused
    18
    doc

    Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

    elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL) *Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes. *Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m

    Merepraktika
    Madruse eksami piletid 2016
    52
    docx

    Madruse eksami piletid 2016

    Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi. • Ankrus seisva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Ankrumärgi tõstmine ja langetamine. Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või päeval kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks.

    Madruse koolitus
    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
    32
    doc

    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

    Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon

    Laeva ekspluatatsioon
    Vahitüürimehe kohustused
    14
    doc

    Vahitüürimehe kohustused

    Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ). Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist. Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on

    Laevade ehitus
    TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
    58
    doc

    TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

    teabe, mis on vajalikud masinavahil. Remonditöid, sealhulgas elektriseadmete, mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või elektrooniliste seadmete remonti tohib laeval teha ainult vahi- ja vanemmehaaniku teadmisel. (19) Vahimehaanik peab tagama pideva õhu või auru surve helisignaalide andmiseks. (13) Vahimehaanik peab tagama kõigi laeva manööverdamiseks ettenähtud seadmete kohese üleviimise käsijuhtimisele, kui selleks antakse vastav korraldus seoses sellega, et laev sõidab intensiivse laevaliiklusega vetes. Vahimehaanik peab tagama, et manööverdamise vajaduseks, sealhulgas roolimasina tarbeks on küllaldane energiavaru. Avariirooliseade ja muud abiseadmed tuleb ette valmistada koheseks kasutamiseks. Masinavaht avatud ankruplatsil või avatud reidil (1) Avatud ankruplatsil seismisel on vanemmehaanik kohustatud konsulteerima kapteniga, kas jätkata merevahti või mitte. (2) Juhul kui laev seisab avatud reidil või avamere tingimustes, peab

    Laevandus
    Merekool praktika aruanne tüürimeestele
    252
    doc

    Merekool praktika aruanne tüürimeestele

    25 inimest ja 1 päästeparv(MOR) mis mahutab 12 inimest. Päästeparves on olemas vajalikud vahendid, et ellu jääda, näiteks on parvedes joogivesi, signaalraketid, suitsusignaal, tamiil konksuga(et inimestele tegevust anda, sest kala nendega üldjuhul ei saa) merehaiguse vastased tabletid, taskulamp, parve paranduskomplekt ja palju muud vajalikku. Päästeparved on 100% alati töövalmis, sest isegi kui laev põhja läheb, siis 4 meetri sügavusel avanevad parved rõhu mõjul. Nad on valmistatud eriti tugevast ja elastsest materjalist. Pakitud parv asub plastmassist ümmarguses konteineris. Parv täitub gaasiga 1 kuni 3 minuti jooksul. Päästepaadid- Asuvad seitsmendal tekil mõlemas pardas. Päästeparvesid kasutatakse ainult evakuatsiooni puhul. Iga päästepaat mahutab 150 inimest. Päästepaadis peab olema kütust vähemalt 24 tunniks järjest sõites kiirusega 6 sõlme

    Praktika aruanded




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun