5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU (0)

Kehra Gümnaasium
11.A klass, humanitaarsuund
Maret Luukas
KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU
Uurimistöö
Juhendaja : õp Piret Urmet
Kehra 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE 4
1.1 Käsipall maailmas 4
1.2 Käsipall Eestis 5
1.3 Käsipall Kehras 5
2.KEHRA NOORTETREENERID LÄBI AEGADE 7
2.1 Elmar Reier 7
2.2 Heino Ojasoo 7
2.3 Evi Lauer 8
2.4 Urmo Sitsi 9
2.5 Indrek Lillsoo 9
2.6 Olev Eensalu 10
2.7 Eduard Makejev 11
2.8 Kaupo Liiva 12
3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE 13
4.KÜSITLUSE ANALÜÜS 14
4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta 14
4.2 Treeningutest osavõtt 14
4.3 Treeningutest osavõtvad õpilased 15
4.4 Käsipalli jälgimine meedia vahendusel 16
4.5 Käsipalliklubi HC Kehra kodumängude jälgimine 17
4.6 Õpilaste teadmised Eesti käsipalliklubide kohta 18
4.7 Õpilaste teadmised välismaal mängivatest/mänginud Eesti käsipalluritest 18
4.8 Õpilaste eeskujud 19
4.8.1 HC Kehras 19
4.8.2 Eestis 19
4.8.3 Välismaal 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 21
Lisa 1. Küsitlus 23

SISSEJUHATUS

Valisin uurimistöö teemaks “Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside huvi käsipalli vastu“, kuna minu perekonnas on käsipall alati tähtsal kohal olnud. 1974.-1997. aastani tegeles ka minu isa – Ain Luukas aktiivselt käsipalliga. Käsipalliklubi HC Kehra on üks Kehra sümbolitest. Kui küsida mõne inimese käest, mis seondub talle Kehraga, siis vastatakse, kas Kehra paberitehas või käsipalliklubi HC Kehra.
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida kuidas väljendub Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste huvi käsipalli vastu. Valisin selle teema, et saada teada, kui populaarne on käsipall põhikooli õpilaste seas.
Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased tunnevad suurt huvi käsipalli vastu. Üheks põhjuseks käsipalliklubi HC Kehra esindusmeeskonna edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Teiseks on Kehras head tingimused käsipalliga tegelemiseks.
Huvi väljendamise jagasin 3 ossa . Huvi käsipallitreeningute vastu, huvi käsipalli vastu meedia vahendusel ning huvi HC Kehra kodumängude vastu.
Uurimistöö meetodiks oli kirjalik küsitlus (avatud ja valikvastustega küsimused). Küsitlus (vt Lisa 1) oli anonüümne. Küsitlusele vastas 139 õpilast.

1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE

Käsipall on meeskondlik pallimäng, mis sobib igas vanuses inimestele. Korraga võib platsil olla 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise ). Mäng on väga kiire ja jõuline.1 Eristatakse rannakäsipalli, saalikäsipalli (7:7) ja suurt käsipalli (11:11).2

1.1 Käsipall maailmas

Käsipalli mängitakse 183 riigis, 31 miljoni mängijaga ning 1 130 000 võistkonda on rahvusvaheliselt registreeritud – sellest võib järeldada, et käsipall on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid maailmas.
Taani Ordrupi reaalkooli kehalise kasvatuse õpetajat Holger Nielsenit peetakse käsipalli leiutajaks. 1898 . aastal mängis Nielsen neidude kehalise kasvatuse tunnis mängu, mida hakkas nimetama käsipalliks. Esialgu harrastasid käsipalli naised. Mäng sai Taanis populaarseks ning 1906. aastal avaldas Nielsen käsipalli mängureeglid.3
1928. aastal asutati Rahvusvaheline Amatöörkäsipalli Föderatsioon – International Amateur Handball Federation (IAHF). 1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks Käsipalli Föderatsiooniks – International Handball Föderation (IHF). Praegu on alaliidul 167 liikmesriiki. 1990. aastal loodi Euroopa Käsipalliliit – European Handball Föderation (EHF). Eesti võeti EHF liikmesriigiks 1992. aastal.4 5
Olümpiamängudel oli käsipall esmakordselt kavas 1936. aastal, mil mängiti 11:11 varianti . 1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6
1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961. aastast puudub suur käsipall (11:11) MM-võistluste kavast.7 8

1.2 Käsipall Eestis

1923. aasta 14. detsembril asutati Tallinnas, Toompeal (Kiriku 2) Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) hoones Eesti Käsipalli Liit, kuhu kuulusid nii käsi-, korv - kui ka võrkpallurid.
1925. aasta 27. jaanuaril toimusid esimesed käsipalli Eesti meistrivõistlused meestele Tallinnas, ( Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda.
1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9
Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks.10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar.11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12
Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti , Viljandi HC, CB/ Viimsi , SK Tapa, Aruküla/Tallas.13

1.3 Käsipall Kehras

Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971 -1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehras treeneritöö ning treeneri ameti võttis üle Evi Lauer.
Noorte käsipallitreenerid on olnud veel Helve -Liis Pajumaa- Juss (1966-1967), Inge Lään-Meltsas-Mihkelsoo (1969-70), Merike Tiitus (1974-1975), Jüri Lepp (1976-1977), Tõnis Turmann (1981-1982 ja 1988-1991), Urmo Sitsi (1993-2002), Indrek Lillsoo (al 1998), Olev Eensalu (al 2001), Ott Lauer (2007-2008), Eduard Makejev (al 2008), Kaupo Liiva (al 2010), Paul Soika, Urmas Träder, Jaan Kauge , Risto Lepp, Tarmo Tiidemaa ja Hannes Hapsalo.
1992. aastal rajas Jüri Lepp koos Tarmo Tiidemaaga Spordiklubi Kehra Käsipall. Klubi presidendiks sai Urmas Laanem ja klubi juhatajaks Tarmo Tiidemaa. Juhatuse liikmed olid Jüri Lepp, Evi Lauer ja Tõnis Turmann. 1992. aasta meeste meistrivõistlustel Harju Teenindus Tootmis Valitsuse (HTTV) nime all saavutati 3. koht. Võistkonda kuulusid Aare Tammaru, Ain Luukas, Jaak Kuusemets , Jüri Lepp (mängiv treener ), Paul Soika, Raivo Kaing, Toomas Lepp, Tõnis Turmann, Tõnu Murakas, Urmas Kaalo ja Urmas Kütt.
Aegade jooksul on Eesti meeste käsipallikoondises mänginud HC Kehra endised mängijad Ahmed Porkveli, Ain Ustaal, Indrek Lillsoo, Jüri Lepp, Mart Liinat, Paavo Nelke, Tõnis Turmann, Urmas Kütt ja Urmas Träder.14 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste koondises käsipalliklubi HC Kehra mängijaid Kaupo Liiva ja Uku- Tanel Laast ning välisklubides mängivad kehralased Jaan Kauge, Martin Johannson , Janar Mägi ja Marius Aleksejev .15
Alates 1992. aastast on Kehra käsipallurid jõudnud Eesti meeste meistrivõistlustel ja karikavõistlustel pidevalt esikolmikusse. HC Kehra esindusmeeskond on üheksakordne Eesti meister (1992/93, 1993/94, 1994/95, 1995/96, 1998/99, 2002/03, 2003/04, 2005/06, 2008/09), seitsmekordne Eesti karikavõitja (1995, 1998, 2001, 2003, 2004, 2005, 2008) ja kahekordne Balti liiga meister (2005/06, 2010/11). 2005/2006 hooaeg oli HC Kehrale kõige edukam , kui võideti ära Eesti meistri- ja karikavõistlused ning Balti liiga.16
Hetkel töötab käsipalliklubi HC Kehra esindusmeeskonna treenerina Jüri Lepp. HC Kehra noortetreenrid on Indrek Lillsoo, Olev Eensalu, Eduard Makejev ja Kaupo Liiva. Üle pika aja treenivad 5.-6. aastaseid ning 1.-3. klassi tüdrukuid Maire Normak ja Mirjam Tinno.17

2.KEHRA NOORTETREENERID LÄBI AEGADE

2.1 Elmar Reier

Elmar Reier sündis 7. detsembril 1917. aastal Järvamaal ning õppis Türi Majandusgümnaasiumis. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis kaugõppes.
1947. aasta 14. juulil tuli Elmar Reier Kehra Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Kehras puudusid staadionid ja võimlad – kohad kus sportida . Kehra elanike abiga valmis spordiväljak Kehra mõisa kõrval, kergejõustikustaadion, lasketiir ja maadlussaal. Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats).
Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond .
1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal.

2.2 Heino Ojasoo

Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo Tallinna kehakultuuritehnikumis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.
1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed . Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke.
1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehra koolis käsipallitreeneri töö.
Tema asutatud on ka Aruküla Spordiklubi koos praeguse Aruküla Põhikooli direktori ja Kehra vilistlase Avo Mölsiga.19 Heino Ojasoo juhendamisel on Aruküla spordiklubi poisid saavutanud Eesti karika - ja meistrivõistlustel 2.-3. kohti.20 21
2006. aastal sai ta Harjumaa Spordiliidult elutööpreemia.22
Heino Ojasoo treenerid käsipallis on olnud Erich Kübarsepp ja Rein Roos. Tema juures on tuule tiibadesse saanud ka tuntud käsipallitreener Jüri Lepp ja käsipallikohtunikuna tuntud Paul Soika, Andrus Kross jt.
Praegu treenib Heino Ojasoo Arukülas pisikesi poisse .

2.3 Evi Lauer

Evi Lauer on sündinud 1947. aastal 23. juulil Saaremaal. Oma kooliteed alustas ta Viljandi II Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina.
Evi Laueri saavutused käsipallis on märkimisväärsed. Ta on on kahekordne Eesti meister, karikavõitja, TRÜ väravpallinaiskonna kapten ja vabariigi koondise liige. Tema treeneriteks on olnud Endel Lõks, Erich Kübarsepp, Leo Häikeläinen, Henn Sepp ja Enno Karrisoo.
Evi Laueri juhendamisel on Kehra noored käsipallurid võitnud mitmeid säravaid medaleid. 2004.-2007. aastal tegelesid Evi Laueri juhendamisel käsipalliga ka tüdrukud.
Käsipallitreeneri töö lõppes Evi Laueril 2007. aastal, kui ta siirdus Harju Maavalitsuse haridus - ja sotsiaalosakonda haridus - ja kultuuritalituse peainspektoriks. Seda tööd peab ta mitmekesiseks ja huvitavaks. Evi Lauer on töötanud veel Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna assessorina ja juhtassessorina.
Evi Lauer on pärjatud 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2004. aastal valiti Anija Vallavalitsuse ja LC Anija poolt Anija Aastainimeseks, 2006. aastal tunnustati Valgetähe medaliga ning 2007. aastal sai ta Haridus- ja teadusministri tänukirja.
Vabal ajal tegeleb ta aianduse ja fotograafiaga.
Hetkel seob spordiga Evi Lauerit see, et ta tegeleb käsipallivõistlustel lauakohtunikuna.

2.4 Urmo Sitsi

Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus.23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik. Ta tegeles korvpalli , suusatamise, jalgratta sõidu, kergejõustiku, džuudoo, aerutamise ja loomulikult käsipalliga. Lõpetanud Tartu 10. Keskkooli, siirdus ta õppima Võnnu sovhoosi spordimetoodikuks.
Kehra kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ja käsipallitreenriks sattus Urmo Sitsi peale 1992. aasta Kehra Cupi, kui Evi Laueri, Tarmo Tiidemaaga ja Jüri Lepaga tuli jutuks , et Kehrasse on vaja noortetreenrit. 1993. aastal asus ta juba Kehra Keskkoolis tööle. 2002. aastal lõpetas ta kehalise kasvatuse õpetaja ja käsipallitreeneri töö ja asus järgmiseks 3-ks aastaks ametisse Kehra Keskkooli majandusjuhatajana.
Tööd käsipallikohtunikuna Eesti meistriliigas alustas Urmo Sitsi 1992. aastal. Lisaks Eesti meistrivõistlustele, vilistab ta ka Eesti karikavõistluste, Balti Liiga ja Euroopa Käsipalliföderatsiooni poolt korraldatavaid mänge.
Käsipallikohtuniku ameti kõrvalt töötab Urmo Sitsi veel Eesti Käsipalliliidu tehnilise sekretärina, Balti liiga direktorina ja Anija vallavolikogu liikmena.24

2.5 Indrek Lillsoo

Indrek Lillsoo sündis 1973. aasta 22. veebruaril Kehras. Käsipalli hakkas ta harrastama 1986. aastal, kui ta otsustas minna Tallinna Siili Palliklubisse Enno Karrisoo juurde. Karrisoo käe all tuli ta kolmekordseks Eesti noortemeistriks. Lisaks käsipallile tegeles Indrek Lillsoo kooli ajal orienteerumise ja kergejõustikuga. 1991.-1993. aastani mängis meeste meistriliigas Tallinna spordiklubi OSKAR nime all. 2 aasta jooksul saavutas Indrek Lillsoo meeste meistrivõistlustel 2. ja 3. koha.
1993. aasta sügisest liitus käsipalliklubi HC Kehraga, kus ta mängis kuni 2009. aastani. Indrek Lillsoo on tulnud HC Kehraga 9 kordseks Eesti meistriks ja 7 kordseks karikavõitjaks.
1998. aastal alustas Indrek Lillsoo noortetreeneri tööga, 2000.-2001. aastal mängis Soome klubis Riihimäki Cocks ja 1995.-2008. aastal Eesti rahvukoondises. 2007. aastal valiti ta Eesti juunioride (U-21) koondise peatreeneriks. 2003.-2007. aastani oli Indrek Lillsoo Kehra koolis kehalise kasvatuse õpetaja.
2008. aastal autasustati Indrek Lillsood Eesti Kultuurkapitali Harjumaa spordipreemiaga. Praegu on ta HC Kehra noortetreener ning ViaCon/Kehra ja HC Kehra esindusmeeskonna treener .25

2.6 Olev Eensalu

Olev Eensalu sündis 23. veebruaril 1982. aastal Tallinnas. Spordiga hakkas ta tegelema tänu isale , kes oli mitmekordne Tallinna noortemeister võrkpallis. Kooli ajal viljeles Olev Eensalu korv-, võrk-, käsipalli ja tegeles suusatamisega. Ta on olnud neljakordne meister Harjumaa koolidevahelistel käsipallivõistlustel ning Harjumaa koolinoorte kahekordne hõbemedalist suusatamises. Olev Eensalu treeneriteks spordis on olnud Olav Eensalu, Jüri Lepp, Evi Lauer, Urmo Sitsi ja Tõnis Turmann.
Olev Eensalu on õppinud Kehra Keskkoolis, Tallinna Majanduskoolis ja Tallinna Ülikoolis ning töötanud Kehra paberivabrikus Horizon Pulp & Paper , OÜ Koduaknas ja Kehra koolis kehalise kasvatuse õpetajana.
2000. aastal sai Olev Eensalu kaitseväe kaprali auastme.
Enne HC Kehra esindusmeeskonda üleminekut mängis ta käsipalliklubis HC Tallas ja Eesti noorte- ja juunioride koondises. 2001. aastal alustas Olev Eensalu noorte käsipallurite juhendamist. Hetkel treenib ta PB ja PC vanuseklassi poisse.26

2.7 Eduard Makejev

Eduard Makejev sündis 1980. aastal 14. detsembril. Käsipalli juurde jõudis Eduard Makejev 1986. aastal. Ta meenutab, et üks eredamaid hetki oli see, kui esimesel treeningul teatas treener Tõnis Turmann, et juba järgmisel päeval ootavad teda ees esimesed võistlused. Eduard Makejev oli närvis, aga samas ka põnevil. Teisel aastal pandi kooli teadetetahvlile käsipalli treeningute reklaam . Kuna Kehras oli käsipall sel ajal kõige populaarsem spordiala, tulid esimesele treeningule ligi 36 poissi, kellest jäi aja möödudes järele vaid 16.
Kooli ajal tegeles Eduard Makejev käsipalli kõrvalt veel maadluse, võrkpalli, jalgpalli, koroona , lauatennise ja pesapalliga. Praegu tegeleb ta hobi korras piljardi, bowlingu, jalgpalli, lauatennisega ja kitarri mängimisega.
Eduard Makejev on töötanud ladudes , saekaatrites, ehitustel – objektijuhina ja abitöölisena. Hetkel on leidnud Eduard Makejev endale töö, mis on talle kõige südamelähedasem – ta on noorte poiste käsipallitreener alates 2008. aastast.
Käsipalliklubisse HC Kehra jõudis Eduard Makejev läbi esiliiga meeskonna ETK, kus ta treeneriks oli HC Kehra endine väravavaht Urmas Träder. Ühel esiliiga mängul märkasid Jüri Lepp ja Ahmed Porkvel Eduardi Makejevi osavust ja sihikindlust ning kutsusid ta treeningutele.
Eduard Makejev on 6. kordne Eesti meister, 5. kordne karikavõitja, 2. kordne Balti liiga meister ja korra olnud ka Eesti meistrivõistluste All Stars tiimis.
Ta usub, et HC Kehrat ootab ees suur tulevik, kuna HC Kehra on pikaajaliste traditsioonidega klubi, mida Eesti käsipallimaastikult pole kerge pühkida. Klubil on viimaste aastatega vahetunud klubipresident ja asjaajajate seltskond on vahetunud noorema generatsiooni vastu. Tundub, et tahtmist on kõigil, nii noortel pealekasvavatel mängijatel kui ka klubi eest hoolitsejatel.27

2.8 Kaupo Liiva

Kaupo liiva on sündinud 1989. aastal 7. augustil. Käsipalli juurde sattus ta esimeses klassis tänu Evi Lauerile, kes poisse treeningutele kutsus. Käsipalli kõrvalt tegeles mõnda aega ka rahva- ja peotantsuga. Peale põhikooli lõppu Kehras otsustas Kaupo Liiva ennast tihedamalt käsipalliga siduda ja asus õppima Audentese Erakooli. Audenteses oli Kaupo Liiva üheks treeneriks käsipalliklubi HC Kehra peatreener Jüri Lepp, kes kutsus ta HC Kehra esindusmeeskonda.
Parimateks saavutusteks käsipallis peab Kaupo Liiva 2009. aastal U-21 käsipalli maailmameistrivõistlustel saadud 12. kohta ja aegade jooksul Eesti meistri- ja karikavõistluste võitmisi.
Peale juunioride MM-võistlusi märkas Šveitsi klubis Wacker Thun mängiv kehralane Marius Aleksejev Kaupo Liiva suurt potensiaali ja rääkis temast ka šveitslastele, kes kutsusid Kaupo Liiva otsekohe Šveitsi testima ning 2009/10 hooajal mängiski Kaupo Liiva juba Wacker Thuni ridades. Šveitsis märkas ta, et sealne käsipalli tase on oluliselt kõrgem kui Eestis. Mäng oli palju kiirem ja jõulisem ning kõik mängijad andsid alati endast 100%.
Olles Audenteses treenerikoolitust saanud, hakkas ta 2010. aastal. 2003.-2004. a. sünd poisse treenima . Treeneritööd peab Kaupo Liiva uueks ja huvitavaks väljakutseks. Ta arvab , et noortel tekiks käsipalli vastu suurem huvi, kui teha see neile huvitavamaks.
Tulevikus loodab ta mõne välisklubiga uue lepingu saada.28

3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE

Läbi aegade on Kehra noored võitnud erinevatel võistlustel palju kirkaid medaleid.
1965.-1983. aastal võideti noorte meistritiitel 3. korral (PA vanuseklassis), 2. kohaga peati leppima ühel korral (PB vanuseklassis), 3. koht õnnestus saada 4. korral (PA, PB vanuseklassis). Karikavõistluste parimaks kohaks jäi 2. korral võidetud 2. koht (PB ja PC vanuseklassis), ühel korral õnnestus saavutada ka 3. koht (PB vanuseklassis). Vabariiklikul miniväravpalliturniiril tuli PD vanuseklass 1. kohale.29
1992. a augustist hakkas käsipalliklubi HC Kehra korraldama käsipalliturniiri Kehra Cup. Parima tulemuse – 2. koha saavutasid 1980. a. ja hiljem sünd poisid.
1993.-1999. aastal tuldi Kehra Cupi'l 4 korda 1. kohale. (1980.,1984.,1987. a. sünd poisid), teiseks tuldi 3 korda (1980.,1982.,1985. a. sünd poisid) ning 3. koht saadi 4. korral (1981., 1984., 1985. a. sünd poisid). 1980. ja 1982. a. sünd noormehed tulid Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) käsipallivõistluste võitjateks. PE vanusesklass sai Soomes Ykkös-Olvi Cupi'l 1. koha. Eesti meistrivõistlustel PC vanuseklassis tuldi teiseks.
2000.-2005. aastal võitsid 1989. a. sünd poisid Soomes Atlas Cuo'i nimelise võistluse, rahvusvahelise turniiri Sankt -Peterburis, Põlva käsipallipäevade karika, tulid 2. korral Eesti meistriteks, võitsid Eesti karika, võitsid omaealisi Soome meistreid ning saavutasid Vandas Atlas Cupi'l 2. koha. Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) ja Eesti karikavõistlustel tuli PB vanuseklass 3. kohale. Eesti meistrivõistlustel tuli PD vanuseklass 3. kohale. Kehra Cupi võitsid 1986. a. sünd poisid, 1984. a. sünd poisid saavutasid 2. koha ning 1988. a. sünd poisid leppisid 3. kohaga.30
2005.-2010. aastal tuldi Eesti meistriteks 3 korda (PA, PB), 2. koht saavutati 1. korral (PA) ja 3. koht 4. korral (PB, PC, PD, TD). Eesti karikavõistluste parimaks kohaks jäi 6. korral saadud 2. koht (PA, PB, PC, PD) ning 3. korral tuldi 3. kohale (PC, PD).31 Kehra Cup'il saavutati PA ja PB vanuseklassis 1. koht, PC vanuseklass tuli 2. kohale.32 33

4.KÜSITLUSE ANALÜÜS

4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta

Küsitlusele vastasid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased vanuses 11.-16. aastat. 154-st põhikoolis õppijast vastas küsitlusele 139 õpilast. Neist 79 moodustasid tüdrukud ja 60 poisid. Küsitlus oli anonüümne, avatud ja valikvariantidega. Küsitluse jagasin kahte ossa. Esimese osa moodustasid küsimused treeningutest ja teise osa küsimused olid käsipalli jälgimisest. Analüüsisin igat klassiastet eraldi.

4.2 Treeningutest osavõtt

Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside küsitletud 139-st õpilasest tegeleb käsipalliga 32 õpilast, kellest kõik on poisid (joonis 1). Tüdrukud käsipalliga ei tegele, sest neil puudub treener. 19 tüdrukut tunnistas , et tegeleks käsipalliga, kui Kehras toimuks tüdrukute käsipalli treeningud . Siiski on käsipalliga tegelenud 79-st 5.-9. klassis õppivast tüdrukust 14. Järgnevalt analüüsisin ainult poiste osavõttu treeningutest, sest tüdrukud treeningutest osa ei võta.
Joonis 1: 5.-9. klasside õpilaste osavõtt käsipalli treeningutest
Viiendates klassides võtab treeningutest osa 8 poissi 10-st. Üks õpilane on enne treeningutest osa võtnud, aga huvi kahanedes loobunud . Võib järeldada, et viiendate klasside huvi treeningutel osalemisel on äärmiselt suur.
Kuuendates klassides võtab treeningutest osa 12-st poisist 7. 3 poissi on enne käsipalliga tegelenud. Pooleli jätmise põhjendasid nad sellega, et pole aega, elatakse spordihoonest liiga kaugel ja huvi kahanemine treeningute vastu.
Seitsmendas klassis võtab treeningutest osa 3 poissi 8-st. 3 poissi on enne käsipalliga tegelenud, aga loobunud aja puudusel . Võrreldes viiendate ja kuuendate klassidega on seitsmenda klassi poiste huvi käsipalli vastu väiksem.
Kaheksandates klassides osaleb treeningutel 3 poissi 14-st. 5 poissi, kes on käsipalli treeningutest loobunud, põhjendasid seda sellega, et neid see spordiala enam ei huvita. 1 poiss on loobunud tervislikkel põhjustel.
Üheksandates klassides võtab treeningutest osa 5 poissi 16-st. Ainult üks poiss on enne käsipalliga tegelenud ja tema valik mitte käsipalliga enam tegeleda tulenes sellest, et tal pole enam aega treeningutest osa võtta.
Küsimusele, kas Kehras on piisavalt head tingimused käsipalliga tegelemiseks vastasid õpilased jaatavalt. 2 õpilast arvasid vastupidist, aga põhjendada nad seda ei osanud.

4.3 Treeningutest osavõtvad õpilased

Küsimusele, miks valisid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased käsipalliga tegelemise, sain erinevaid vastuseid. Vastati, et teist sobivat treeningala ei olnud, kutsututi mängima, taheti trenni teha, hakkas meeldima . Omadussõnad, mis treeningutega tegelevate õpilaste arvates käsipalli iseloomustavad on huvitav, lahe, äge ja parim.
Keskmiselt on 5.-9. klasside poisid käsipalliga tegelenud 4 aastat. Kõige vähem on käsipalliga tegeletud paar kuud ja kõige rohkem 7 aastat.
Põhikooli noortel käsipalluritel on juba mitmeid saavutusi ette näidata. Tähtsamateks individuaalseteks saavutusteks peavad õpilased meeskonna parima mängija tiitlit , viske tugevamaks saamist, oma võistkonna sisemängijaks pääsemist, võistkondlikult aga hulgaliselt medaleid nii Eesti meistri- kui ka karikavõistlustelt.
Poisid loodavad tulevikus erinevatele tasemetele jõuda. Loodetakse jõuda Eesti koondisesse, välismaa klubidesse või saada käsipallitreeneriks. Ühel õpilasel on isegi siht silme ees – Jõuda Saksmaa 1. Bundesliiga TBV Lemgo meeskonda.

4.4 Käsipalli jälgimine meedia vahendusel

Käsipalli jälgib meedia vahendusel 55 õpilast. Neist 33 on poisid ja 22 tüdrukud (joonis 2).
Joonis 2: Käsipalli jälgimine meedia vahendusel
Viiendates klassides kasutavad õpilased enim internetti käsipalli jälgimiseks. Populaarsemaks interneti leheküljeks õpilaste hulgas on www.hckehra.ee. Ajalehtedest eelistavad õpilased Õhtulehte ja Postimeest. Kõik 8 noort 5. klasside käsipallurit jälgivad käsipalli meedia vahendusel.
Kuuendates klassides jälgitakse käsipalli kõige enam televiisoni vahendusel. Järgnevad ajalehed Postimees , Õhtuleht ja kohalik nädalaleht Sõnumitooja. interneti lehekülgedest külastatakse enim käsipalliklubi HC Kehra kohulehekülge. Kuuendates klassides jälgib 7-st käsipallurist 6 käsipalli meedia vahendusel.
Seitsmendas klassis on populaarsemaks meedia allikaks televisoon , sellele järgneb interneti lehekülg www.hckehra.ee. Vaid üks õpilane loeb Sõnumitoojat. 2 käsipallurit 3-st on käsipalli uudistega meedia vahendusel kursis.
Kaheksandates klassides jälgivad meedia vahendusel käsipalli rohkem tüdrukud, kui poisid. Enam jälgivad tüdrukud HC Kehra kodulehekülge, televisooni ja Õhtulehte. Poisid eelistavad televisiooni. Nagu ka viiendates klassides, jälgivad kõik 3 käsipallurit ka meedia vahendusel käsipalli.
Üheksandates klassides on meedia kasutamine üpris suur. Õpilased eelistavad televisooni. Televisooonile järgevad interneti lehekülg www.hckehra.ee. Samuti on ajalehed väga populaarsed . 4 õpilast loevad Õhtulehte ja Postimeest, 3 õpilast Sõnumitoojat ja üks õpilane Päevalehte. Raadio vahendusel on käsipalli uudistega kursis 2 õpilast. 3 käsipallurile 8-st ei paku huvi käsipalli jälgimine meedia vahendusel.

4.5 Käsipalliklubi HC Kehra kodumängude jälgimine

Käsipalliklubi HC Kehra kodumänge käib vaatamas 78 õpilast 139-st. 34 poissi ja 44 tüdrukut (joonis 3).
Joonis 3: Käsipalliklubi HC Kehra kodumängude jälgimine
Viiendates klassides tunneb huvi HC Kehra kodumängude vastu 11 õpilast, kellest 8 on poisid, kes tegelevad käsipalliga. Õpilased eelistavad vaatamas käia Eesti meistrivõistlusi, Eesti karikavõistlusi ja Kehra Cupi. Vähem käidakse vaatamas Balti liiga ja Euroopa karikavõistuste mänge.
Kuuendates klassides käib HC Kehra kodumänge vaatamas 17 õpilast. Neist 9 poissi ja 8 tüdrukut. 8 õpilast käib kõiki mänge vaatamas, ülejäänud õpilased eelistavad Balti liigat, Euroopa karikavõistlusi ja Eesti meistrivõistlusi.
Seitsmendas klassis käib HC Kehra kodumängudel 12 õpilast, kellest 8 on tüdrukud ja 4 poisid. 4 õpilast käivad kõiki mänge vaatamas ja ülejäänud kaheksa õpilast eelistavad Kehra Cupi ja Eesti meistrivõistlusi.
Kaheksandates klassides käib HC Kehra kodumänge vaatamas 15 õpilast kellest enamiku - tervelt 10 õpilast moodustavad tüdrukud. 2 tüdrukut käivad kõiki mänge vaatamas ja ülejäänud õpilased eelistavad Kehra Cupi, Eesti meistrivõistlusi, Eesti karikavõistlusi ja Balti liiga mänge.
Üheksandates klassides tunneb huvi HC Kehra kodumängude vastu 23 õpilast. Kõik 15 küsitluses osalenud tüdrukut ja 8 poissi. 9 õpilast käivad kõikidel mängudel ja teised eelistavad Kehra Cupi ja Eesti meistrivõistlusi vaadata.
HC Kehra kodumänge käib vaatamas 32-st 5.-9. klassides õppivast käsipallurist 24, 46 tüdrukut 79-st ning 10 mitte käsipalliga tegelevat poissi 33-st.

4.6 Õpilaste teadmised Eesti käsipalliklubide kohta

Küsides õpilastelt, milliseid Eesti käsipalliklubisid nad nimetada oskavad, polnud vastused üllatavad. 86 õpilast ehk 62 % teavad enam koduklubi HC Kehrat. Teiseks jäi mitmekordne Eesti meister, karikavõitja ja Balti liiga meister Põlva Serviti. Kolmandaks tuli käsipalliklubi Aruküla/Tallas. Osati ära märkida kõike kuute Eesti meeste meistriliigas osalevat klubi (HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, Aruküla/Tallas, SK Tapa). Üllatavalt teati ka meeste esiliiga võistkondi (ViaCon/Kehra, Audentes , Mesikäpp (joonis 4).

Joonis 4: Õpilaste teadmised Eesti käsipalliklubide kohta

4.7 Õpilaste teadmised välismaal mängivatest/mänginud Eesti käsipalluritest

Välismaal mängivaid või mänginud Eesti käsipallureid on palju. Eestist on aegade jooksul välisklubisse siirdunud Dener Jaanimaa (Rootsi), Indrek Lillsoo (Soome), Jaan Kauge (Soome), Jaanus Rätsep (Rootsi/Soome), Janar Mägi (Saksamaale), Kaupo Liiva (Šveitsi), Kaupo Palmar (Saksamaa/Rootsi/Taani), Kristo Järve (Soome), Mait Patrail (Šveitsi), Marius Aleksejev (Soome/Šveitsi), Marius Lepp (Šveitsi/Hispaaniasse), Mart Liinat (Soome), Martin Johannson ( Kreekasse ), Martin Noodla (Soome), Mihhail Borissov (Soome), Mikk Pinnonen (Taani), Mikola Naum (Rootsi), Paavo Nelke (Soome), Pavel Palabko (Belgia), Raivo Laast (Soome), Ravo Voosalu (Taani/Soome), Riho - Bruno Bramanis (Läti/ Rootsi/Jaapan), Risto Lepp (Hispaaniasse/Saksamaale), Roald Karotom (Rootsi/Šveitsi/Venemaale), Roman Glinkin (Soome), Sten -Erik Lepp (Norra), Sten Toomla (Kreekasse/Soome), Urmas Kütt (Saksamaale), Urmas Träder (Soome), Valdar Noodla (Soome).
Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste teadmised välismaal mängivatest või mänginud Eesti käsipalluritest pole üllatavad (joonis 5). Enam teavad õpilased Saksamaa 2. Bundesliigas EHV Aues mängivat Janar Mägi, Šveitsi Meistriliiga Thuni Wackeri meeskonnas mänginud Kaupo Liivat , Hispaania Bundesliigas Labaro Toledo , Saksamaa 2. Bundesliigas SV Anhalt Bernburgis ja nüüd Hispaania 2. Bundesliigas Bidasoa Irunis mängivat Risto Leppa ning Šveitsi Meistriliiga Kadetten Schaffhausen Handballis mängivat Mait Patraili. 6 õpilast oskasid nimetada kolme käsipalliklubi HC Kehra endist mängijat – Jaan Kauget, kes mängib Soome Meistriliiga Siuntio IF-is, väravavahti Marius Aleksejevit , kes on mänginud Soome klubis Siuntio IF ja nüüd mängib Šveitsi Meistriliiga HC Kriens-Luzerni ning Indrek Lillsood, kes on mänginud Soome käsipalliklubis Riihimäki Cocks. Veel nimetasid õpilased Soome Meistriliigas Riihimäki Cocksis mängivat Valdar Noodlat.34 35

Joonis 5: Õpilaste teadmised välisklubides mänginud/mängivatest Eesti käsipalluritest

4.8 Õpilaste eeskujud

4.8.1 HC Kehras

Õpilaste eeskujudeks käsipalliklubis HC Kehra on Kaupo Liiva, Eduard Makejev, Uku-Tanel Laast, Roman Glinkin, Indrek Lillsoo, Indrek Normak, Olev Eensalu, Mart Raudsepp ning väravavahid Mikk Aasmaa ja Mikola Naum.

4.8.2 Eestis

Õpilaste eeskujudeks Eesti käsipalluritest on nüüdseks mängijakarjääri lõpetanud Riho-Bruno Bramanis ja Tõnu Jõks.

4.8.3 Välismaal

Välismaal mängivatest käsipalluritest on õpilaste eeskujudeks eestlased Marius Aleksejev, Janar Mägi, Jaan Kauge, Risto Lepp ja Mait Patrail. 4 õpilast pidasid oma iidoliteks Saksamaa käsipallureid.

KOKKUVÕTE

Käsipall on üks populaarsemaid spordialasid maailmas, mis nõuab vastupidavust ja head meeskonnatööd. Seda spordiala võivad mängida igas vanuses inimesed, olenemata soole, vanusele või kasvule. Mis kõige tähtsam – käsipall aitab hoida head füüsilist vormi.
Uurimistöö koostamisel sain ülevaate käsipalli ajaloost maailmas, Eestis ja Kehras; Kehra noortetreeneritest ja Kehra noorte käsipallurite parimatest saavutustest läbi aegade.
Uurimistöö analüüsis selgus, et käsipalliga tegelevad või on tegelenud 71 % Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside poistest ning 18 % tüdrukutest. Lisaks selgus, et 15% tüdrukutest tegeleks käsipalliga, kui Kehras oleks võimalik tüdrukutele mõeldud treeningutel osaleda.
Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased tunnevad suurt huvi käsipalli vastu. Uurimise käigus selgus, et 53 % poistest tegelevad käsipalliga, 40 % õpilast jälgib käsipalli meedia vahendusel ning HC Kehra kodumänge käib vaatamas 56 % õpilastest. Seega leidis hüpotees kinnitust. Huvi käsipalli vastu on üpriski suur, kuid võiks alati suurem olla.
Töö oli huvitav ja rahuldust pakkuv . Uurimise käigus sain teada palju uusi ja põnevaid fakte käsipalli kohta ning see süvendas veelgi enam minu huvi käsipalli vastu.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Wikipedia, Team Handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011)

VISNAPUU, M., Käsipall – treenerite tasemekoolituse õpik, 2008.

International Handball Federation, http://www.ihf.info/ > Link : The IHF > Member Federations (19.03.2011)

Wikipedia, Käsipall, http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4sipall (13.03.2011)

JÄRVA, R., Eesti Korvpallimeistrivõistluste arengulugu, 2001, http://www.basket.ee/index.php?mid=403 (13.03.2011)

Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas . Jaanuar, veebruar, märts 2011.

Eesti Käsipalliliit, EKL juhatus, http://www2.handball.ee/est/info/juhatus (13.03.2011)

Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/info/dokumendid/ > Link: EKL-i kodukord (13.03.2011)

Käsipalliklubi HC Kehra, Eesti MV 10/11, 2011, http://www.hckehra.ee (13.03.2011)

Eesti Käsipalliliit, Käsipalli meeste rahvuskoondis koguneb täna Põlvasse,2011, (13.03.2011)

Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Ajalugu > Klubi (13.03.2011)

Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Võistkonnad > Noored (13.03.2011)

KOPPELMAA, K., Treener Heino Ojasoo on koolitanud käsipallureid nii Kehras kui Arukülas, Sõnumitooja, 2006, nr 5

Eesti Olümpiakomitee, Aruküla spordiklubi, 2009, http://www.eok.ee/klubideregister/mk/harjumaa.php?klubi=1505 (19.03.2011)

Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_mv/ > Link: Poeglaste C,B klass (19.03.2011)

Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_kv/ > Link: Poeglaste C,D klass (19.03.2011)

KOPPELMAA, K., Harju Spordiliidu vastuvõtul selgusid parimad sportlased ja koolidevahelise võistluse võitjad, 2006, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2006/St4/harju.ht m (13.03.2011)

KOPPELMAA, K., URMO SITSI: „Anija vald saanuks tõusuaastatest rohkem võtta.“, Sõnumitooja, 2009, 11. veebruar.

Olev Eensalu (s. 1982, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).

Eduard Makejev (s. 1980, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).

Kaupo Liiva (s. 1989, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).

KUKK, A., Kehra kool 150, 2000.

ORUAAS, A., Mõttelend, 2010.

Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/muud_voistlused/ > Link: 07.09.09 (19.03.2011)

Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/muud_voistlused/ > Link: 13.09.09 (19.03.2011)

Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Lingid (13.03.2011)

Lisa 1. Küsitlus

Tere, olen 11.A klassi õpilane Maret Luukas ning kirjutan uurimistööd teemal „ Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste huvi käsipalli vastu ”. Oleksin tänulik, kui te vastaksite minu küsitlusele ausalt . Küsitlus on anonüümne. Aitäh!
Sugu: M/N
Klass:....................
TREENING

Kas Sa osaled käsipalli treeningutel?

• Jah
  
• Ei
  
• Olen käinud
  

Kui Sa ei osale käsipalli treeningutel, siis miks?

• Puuduvad rahalised võimalused
  
• Elan spordihoonest liiga kaugel
  
• Pole aega
  
• Ei huvita
  
• Muu põhjus:..........................................................
  

Kas Sinu arvates on Kehras piisavalt head tingimused käsipalliga tegelemiseks?

• Jah
  
• Ei
  

Kui vastasid ei, siis miks Sa nii arvad ?
...........................................................................................................................................

Miks valisid just käsipalli ?
...........................................................................................................................................

Kaua (mitu aastat) oled käsipalliga tegelenud?
...........................................................................................................................................

Mitu tundi nädalas tegeled käsipalliga?
...........................................................................................................................................

Mis on olnud Sinu senised saavutused käsipallis?
...........................................................................................................................................

Millisele tasemele käsipallis loodad tulevikus jõuda?
...........................................................................................................................................
JÄLGIMINE

Kas Sa jälgid käsipalli meedia vahendusel?

• Jah
  
• Ei
  

Kui vastasid jah, siis millist meedia allikat kasutad käsipalli jälgimiseks ?

• Ajalehed
  Õhtuleht
  Postimees
  Sõnumitooja
  Midagi muud:................................
  
• Raadio
  
• Televisoon
  
• Internet
  hckehra.ee
  sport .err.ee
  handball.ee
  delfi.ee
  Midagi muud:..................................
  

Kas Sa käid HC Kehra kodumänge vaatamas?

• Jah
  
• Ei
  

Kui jah, siis milliseid mänge käid vaatamas?

• Eesti meistrivõistlused
  
• Eesti karikavõistlused
  
• Balti Liiga
  
• Euroopa karikavõistlused
  
• Kehra Cup
  
• Midagi muud:...................................................
  

Milliseid Eesti käsipalliklubisid oskad nimetada? …..................................................................................................................................................................................................................................................................................

Keda oskad nimetada Eesti käsipalluritest, kes mängivad välisklubides või on seal mänginud? …..................................................................................................................................................................................................................................................................................

Kes on Sinu eeskujud?
HC Kehras:........................................................................................................................
Eestis:................................................................................................................................
Välismaal:.........................................................................................................................
1 Wikipedia, Team handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011)
2 VISNAPUU, M., Käsipall – treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 7
3 Sealsamas , Lk 125
4 International Handball Federation, http://www.ihf.info/ > Link: The IHF > Member Federations (19.03.2011)
5 VISNAPUU, M., Käsipall – treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 126
6 Sealsamas, Lk 127
7 Sealsamas, Lk 129-130
8 Wikipedia, Käsipall, http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4sipall (13.03.2011)
9 JÄRVA, R., Eesti Korvpallimeistrivõistluste arengulugu, 2001, http://www.basket.ee/index.php?mid=403 (13.03.2011)
10 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
11 Eesti Käsipalliliit, EKL juhatus, http://www2.handball.ee/est/info/juhatus (13.03.2011)
12 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/info/dokumendid/ > Link: EKL-i kodukord (13.03.2011)
13 Käsipalliklubi HC Kehra, Eesti MV 10/11, 2011, http://www.hckehra.ee (13.03.2011)
14 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
15 Eesti Käsipalliliit, Käsipalli meeste rahvuskoondis koguneb täna Põlvasse, 2011, http://www.handball.ee/est/g1/Kasipalli-meeste-rahvuskoondis-koguneb-tana-Polvasse (19.03.2011)
16 Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Ajalugu > Klubi (13.03.2011)
17 Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Võistkonnad > Noored (13.03.2011)
18 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
19 KOPPELMAA, K., Treener Heino Ojasoo on koolitanud käsipallureid nii Kehras kui Arukülas, Sõnumitooja, 2006, nr 5
20 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_mv/ > Link: Poeglaste C,B klass (19.03.2011)
21 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_kv/ > Link: Poeglaste C,D klass (19.03.2011)
22 KOPPELMAA, K., Harju Spordiliidu vastuvõtul selgusid parimad sportlased ja koolidevahelise võistluse võitjad, 2006, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2006/St4/harju.ht m (13.03.2011)
23 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
24 KOPPELMAA, K., URMO SITSI: „Anija vald saanuks tõusuaastatest rohkem võtta.“, Sõnumitooja, 2009, 11. veebruar.
25 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
26 Olev Eensalu (s. 1982, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).
27 Eduard Makejev (s. 1980, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).
28 Kaupo Liiva (s. 1989, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt).
29 KUKK, A., Kehra Kool 150, 2000. Lk 187-190
30 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
31 ORUAAS, A., Mõttelend, 2010. Lk 18-20
32 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/muud_voistlused/ > Link: 07.09.09 (19.03.2011)
33 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/muud_voistlused/ > Link: 13.09.09 (19.03.2011)
34 Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Ajalugu > Klubi (13.03.2011)
35 Käsipalliklubi HC Kehra, http://www.hckehra.ee/ > Link: Lingid (13.03.2011)