50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 36 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sirelinkoval
Õppematerjali autor
Nad kõik otsisid meelerahu pärast enamlaste pealetungi, kus Astrahani elanikel tuli palju kannatada. Kurb elu mu ümbruses mõjutas mind kirjutama sümfoonilist poeemi "Hauad "." Isiklik elu • 1904. aastal sõites aurikuga Volgal tutvus sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega abiellus sama aasta sügisel. Nende perekonnas sündis kolm last – pojad Konstantin (1906), Eugen (1908) ja tütar Eliisabet (1910). • Kommunistide võimuletulekuga 1917. aastal süvenesid ka Kappide perekondlikud lahkhelid, mille tulemusel abikaasa Marie lahkus Kapi juurest koos poja Konstantiniga, jättes noorema poja Eugeni ja tütre Eliisabeti isa juurde. • 1920. kolis tagasi Eetisse. Teda kutsuti "Estonia" teatri dirigendiks. Seal ta tegutses kuni 1924. aastani. • 1924. aastal loobus dirigendi kohast ning pühendus heliloomingule. • 1925. saab professori tiitli ning töötab pedagoogina Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. • 1927
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja
Sümfooniline poeem "Fatum“(1939) Helilooja tähtsus eesti muusikas: Artur Kapp oli üks Eesti silmapaistvamaid sümfoniste Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures" Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapi kodu – on Heliloojate Kappide majamuuseum Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele 26. oktoobril 2001 asutasid 48 inimest Suure-Jaanis mittetulundusühingu Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, mille eesmärgiks on Artur Kapi heliloomingu propageerimine ja levitamine
lõunamuusikatunnid "Arturi Juures", kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused. Muusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert, Suure-Jaani linn ja Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. (Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. - http://muusikafestival.suure-jaani.ee/) 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti - sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja
). Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal
Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla. Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Muuseumid Heliloojate Kappide majamuuseum Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas mille ehitas aastal 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal
muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti , "Liblikas"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid