Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga (0)

Suure-Jaani Gümnaasium
Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
Uurimistöö
Sirelin Koval
11. klass
Juhendaja õpetaja Riina Mankin
Suure-Jaani 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Heliloojad Kapid 4
1.1. Joosep Kapp 4
1.2. Artur Kapp 5
1.3. Hans Kapp 7
1.4. Villem Kapp 8
1.5. Eugen Kapp 10
2. Suure-Jaani muusikafestival 13
3. Ilmatari selts 14
4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum 16
5. Küsitluse tulemused 17
1. Teadlikus Kappidest 17
1. Teadlikus Kappidest 17
Kokkuvõte 21
Kasutatud allikad 23
23
Lisa 1. Joosep Kapp 24
24
24
Lisa 2. Artur Kapp 25
Lisa 3. Hans Kapp 26
Lisa 4. Villem Kapp 27
Lisa 5. Eugen Kapp 28
29
29
Lisa 6. Uurimistöö küsitlus 29
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Heliloojad Kapid 4
1.1. Joosep Kapp 4
1.2. Artur Kapp 5
1.3. Hans Kapp 7
1.4. Villem Kapp 8
1.5. Eugen Kapp 10
2. Suure-Jaani muusikafestival 13
3. Ilmatari selts 14
4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum 16
5. Küsitluse tulemused 17
1. Teadlikus Kappidest 17
1. Teadlikus Kappidest 17
Kokkuvõte 21
Kasutatud allikad 23
23
Lisa 1. Joosep Kapp 24
24
24
Lisa 2. Artur Kapp 25
Lisa 3. Hans Kapp 26
Lisa 4. Villem Kapp 27
Lisa 5. Eugen Kapp 28
29
29
Lisa 6. Uurimistöö küsitlus 29

Sissejuhatus

Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga“ ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest.
Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid. Materjali kogumiseks koostasin küsitluse, mille koostasin Google Docsis, jagades seda nii internetis kui ka paberkandjal .
Töö käigus tekkis vajadus uurida täpsemalt Suure-Jaani Muusikafestivali, Heliloojate Kappide majamuuseumi ja ,,Ilmatari“ seltsi ajalugu.
Uurimistöö on jaotatud viieks peatükiks, mis jagunevad omakorda väiksemateks alapeatükkideks. Esimene peatükk annab ülevaate muusikute Kappide eludest ja loomingust. Teises peatükis on räägitud lühidalt Suure-Jaani Muusikafestivalist, kolmandas Suure-Jaani Ilmatari seltsist ja neljandas Heliloojate Kappide Memoriaalmuuseumist. Viimases viiendas peatükis on küsitluse tulemused koos analüüsiga.

1. Heliloojad Kapid

1.1. Joosep Kapp

Joosep Kapp sündis 12. mail 1833. aastal Põltsamaa lähedal Rutikveres. Ta õppis Tartu kreiskoolis ning gümnaasiumis ja edasi Cimze seminaris Valgas , kus sai hea muusikalise ettevalmistuse. Seminari lõpetamise järel suundus Joosep 1853 . aastal Suure-Jaani, kus arendas kihelkonna elu väga kiiresti ja võitis rahva poolehoiu. ( Joost 1987: 74, Joosep Kapp 2013)
Joosep Kapp lisas kooliprogrammi palju uusi õppeaineid: geograafia, ajalugu, loodusõpetus, rehkendamine, koorilaul ja turnimine. Tema pedagoogiliseks põhimõtteks oli pähetuupimise kaotamine ja elulise õpetamise taastamine. Ta aitas õpilastel arendada iseseisvat mõtlemist ning 1878. aastal andis välja raamatu ,,Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks“ ning ,,Eesti ema. Lühike teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad“, mille andis välja aastal 1879. ( Liim 1997: 74, Jürisson 2003: 35-37)
Joosep Kapp tegeles väga palju muusikaga, olles sealjuures hea organisaator . Ta asutas 1862 . aastal neljakümneliikmelise meeskoori, kellega käidi ka I üldlaulupeol Tartus (1869). 1871. aastal asutas Joosep Kapp pasunakoori, 1890 segakoori ning 1891 viiuldajate ansambli. Laulu- ja mänguseltsi ,,Ilmatar“ loojaks on samuti Joosep Kapp, mille ta asutas 1878. aastal. Tänu temale kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks Viljandimaal . 1893. aastal rajati Enge mõisa parki suveaed koos laululava ja pinkidega 400 kuulajale, mille avamisel Joosep Kapp pidas kõne ning juhatas kontserti. Joosep Kapi kooriproovid muutusid inimestele peaaegu ainsaks kohaks, kuhu tuldi regulaarselt kokku, et vahetada ideid ja arutada tähtsamaid päevaküsimusi. (Joost 1987: 74, Liim 1997: 75, Jürisson 2003: 40)
Koori juhtimise kõrvalt esines Joosep ka teiste seltside koosolekutel sisukate kõnedega ning oli alati oma nõuga abistamas. Joosep Kapp oli aktiivne ka teistes valdkondades, kuuludes Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse, kus toetas Janseni ja Hurda suunda. Ta seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Joosep oli Viljandimaa Põllumeeste Seltsi esimene president ja pärastine asepresident. (Liim 1997: 75)
Joosep Kapi abikaasaks sai 1863. aastal sakslanna Minna Martensen (1841-1901), kellega neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks “, sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks . 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari“ koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht , Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75)
Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1)

1.2. Artur Kapp

Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure- Jaanis . Artur sündis koolmeistri Joosep Kapi perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898. aastal L. Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal kompositsiooni eriala Rimski-Korsakovi klassis ning professor Tironi klaveriklassi. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis Artur Kapp klaverit F. Cerny juures, kes pani palju rõhku klassikalisele muusikale. Konservatooriumis tutvus ta esmakordselt Rudolf Tobiasega, kelle mõjul alustas ka Artur komponeerimisega. A. Kapp kirjutas viisi Karl Eduard Söödi sõnadele ,,Metsateel“, mis on kujunenud väga menukaks. Just sel ajal (1899) valmis Arturil eksamitööna ,,Don Carlos “ sümfooniaorkestrile, mis kanti esmakordselt ette 1901. aasta suvel Pavlovskis. ,,Don Carlos“ sai suurt tähelepanu kogu Eesti muusikas. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Peterburis õpetajana, samal ajal esinedes organistina Moskvas ja juhatades Eesti Käsitöölise Abiandmise Seltsi. (Anton 1968: 6-8, Joost 1987: 77-78, Artur Kapp 2013)
Konservatooriumi lõputööna kirjutas Artur 1900. aastal kantaadi ,,Paradiis ja Peri “. Pärast lõpetamist esines ta paljudes Venemaa linnades ning omandas kuulsuse suurepärase improvisaatori ja organistina. Koorilauludest on Arturi tuntumateks teosteks ,,Mu süda“, ,,Palumine“ ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn“, mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904 . aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet ( 1910 ). (Anton 1968: 6, Rumessen)
Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal mitmeid töid ning teda peeti linna muusikaelu juhiks. Sümfoonilistest teostest olulisimaks on Süit nr. 1 eesti viisidele, mis esitati Tartus ,,Vanemuise“ teatri-ja kontserdimaja avamisel 1906. aastal. Suure tähelepanu osaliseks sai ka kantaat ,,Päikesele“, mis oli loodud ,,Estonia“ teatrimaja avamise puhuks. Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis, juhatades 1909. aastal Tartu muusikapäeva, 1910. aastal Tallina üldlaulupeo sümfooniakontserte. 1913. aastal juhatas Artur Kapp ,,Estonia“ teatrihoone avapidustustel oma kantaati ,,Päikesele“. (Anton 1968: 8, 10, Rumessen)
Kommunistide võimuletulek tõi Astrahani nälja ja kaose. Süvenesid ka Artur Kapi perekonna tülid, mille käigus lahkus tema naine koos poja Konstantiniga. Kurb eluolu mõjutas teda kirjutama sümfoonilist poeemi ,,Hauad“. 1920. aastal naasis A. Kapp oma sünnimaale, kus tegutses lühikest aega (1920-1924) ,,Estonia“ ooperi-ja sümfooniaorkestrite dirigendina , juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas ta Tallinna konservatooriumi kompositsioonikateedri õppejõuna, kus lõi enda suurimad teosed: Sümfoonia nr. 1 (f- moll ), 1926-1929 oratooriumi ,, Hiiob “ ning kontserdi nr. 2 orkestrile ja orelile. Nendele lisaks valmis tema poolt hulga koorilaule ja mõned teosed puhkpilliorkestrile. (Rumessen)
Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude poolt vabastati A. Kapp Tallinna Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen)
Artur Kapp suri 1952. aastal 14. jaanuaril ja maeti sünnilinna kalmistule. Tema auks püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument , millel on helilooja bareljeef. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) (vt Lisa 2 )

1.3. Hans Kapp

Hans Kapp sündis 19. juuni 1870 Joosep Kapi perre . Temast sai isa elutöö jätkaja Suure-Jaanis. Oma esimese hariduse sai ta isalt Joosep Kapilt. Hiljem jätkas oma õpinguid Tartu Õpetajate Seminaril. Tema unistuseks oli astuda ülikooli, kuid läks tagasi Suure-Jaani isa abistama. 1896. aastal osales Hans oma isa asutatud meeskooriga kuuendal üldlaulupeol Tallinnas. 1891. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonna kooliõpetajaks ning hiljem ka juhatajaks. Hans Kapp võttis 1902. aastal seltsi ,,Ilmatar“ enda hoole alla. Seltsi tegevus elustus taas ning hakati uuesti tegelema näidenditega. Hans Kapi initsiatiivil pandi alus kohalikele laulupäevadele, millest esimene toimus Suure-Jaanis 1894. aastal. Laulupäevade traditsioon on kestnud juba üle saja aasta. (Joost 1987: 75, Jürisson 2003: 40)
1904. aastal oli Hans Kapp üheks asutajaks vabatahtliku tuletõrjeühingu loomisel ja tema algatusel ehitati ,,Ilmatarile“ uus seltsimaja. 1905. aastal ennistati Hans Kapp koolmeistri ametisse. Hans Kapp oli 1907. aastal üheks Põllumeeste Seltsi asutajateks. Aastal 1917 muudeti laulu- ja mänguselts ,,Ilmatar“ haridusseltsiks. Valgustuslike kõnedega alustas Hans Kapp 1906. aastal. Suure-Jaani kultuurielu oli Hans Kapi eestvedamisel heal järjel. Tema arvates oli suurejaanilastele hea vaid parim klassikaline muusika. Hans kutsus väljapaistvamaid soliste esinema ka Tallinnast või Tartust. 1909. aastal asutas Hans avaliku raamatukogu, kuhu kuulus ka noodikogu. 1911. aastal korraldas kooliõpetajate ja koorijuhtide muusikakursuse. Hans Kapp oli abielus Maria Jürgenseniga ning nende perekonda sündis kaks last - Villem ja Harry Kapp, kellest viimane suri 7-aastaselt. (Joost 1987: 75-76, Jürisson 2003: 40)
Suurejooneliseks kontsertideks kujunesid ,,Ilmatari“ 35. aastapäev 1922. aastal, Lembitu mälestussamba avamine 1926. aastal ning Joosep Kapi 100. sünniaastapäev 1933. aastal. Päevad olid sisustatud muusikaga hommikust õhtuni. (Jürisson 2003: 42)
Hans Kapp suri 1938. aastal ning on maetud Suure-Jaani kalmistule, kuhu püstitati risttahukakujuline monument. (Jürisson 2003: 42) (vt. Lisa 3)

1.4. Villem Kapp

Villem Kapp sündis 1913. aastal 7. septembril Hans Kapi perre esimese pojana . Lapsepõlve keskkonna mõjutustel õppis ta erinevaid harmooniaid ja viisikäände juba varakult. Oma esimese klaveriteose pani Villem Kapp kirja juba kaheksaselt. Kuigi algõpetuse klaverimängus sai Villem oma isalt, anti ta hiljem kohaliku muusikaõpetaja E. Göbeli hoole alla. Villem ilustas kõiki õpitud lugusid nootidega, mida joonestikul isegi ei esinenud ning seetõttu oli tal tihti pahandusi. Villem Kapi fantaasiat arendasid ka kontserdid ning Kappide külalislahket kodu külastavate muusikute kõnelused ja musitseerimised. Juba Suure-Jaani algkooli teise klassi õpilasena kirjutas Villem laule kooliajalehele. (Tõnson 1967: 26-27)
Tema algkooli aegsesse perioodi (1921-1927) kuuluvad oopused ja rondod, millest võib leida lapselikke kui ka koorilikke jooni. Helilooja mälestuste põhjal on olnud temal lapsepõlves kolm huvi – muusika, loodus ja sport. 1927. aastal lõpetades Suure-Jaani algkooli astus Villem Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi, jätkates seal muusika ning spordiga. Viljandis süvenes tema huvi erinevate spordialade vastu – poks , jalgpall ja kergejõustik, kus saavutas häid tulemusi. Villem Kapi uueks klaveriõpetajaks sai Leipzigi konservatooriumis õppinud M. Siimonson. Villem harjutas palju ning andis kontserte enda koolis, mängides erinevate heliloojate teoseid. (Tõnson 1967: 27-29)
Villem Kapi lemmikheliloojaks oli Bach , kelle vastu huvi pärines juba isakodust. Tasapisi hakkas ta tegelema ka komponeerimisega ning 1932. aastal saatis ta Viljandi Gümnaasiumi eneseharimise konkursile oma soololaulu ,,Mälestused ühendavad“, meeskoorilaulu ,, Nüüdisaja aatelaul“ ja klaveripala ,,Talveinspiratsioon“. Tema kahte viimast tööd auhinnati ja kohalikku ajalehte ilmus arvustav märkus. Viljandi Gümnaasiumis loodud parimateks teosteks loetakse ,,Nüüdisaja aatelaul“ meeskoorile ja ,, Lumehelbeke “ segakoorile. (Tõnson 1967: 31)
1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma , kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon , kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi“, mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34)
August Topmani oreliklassis nägid päevavalgust koorilaulud ,, Helise , helise, metsa“ (1934), ,, Vasarad “ (1935) ja ,,Püha põline ja üllas“ (1935), soololaulud ,,Õhtu kodutalus“ (1934), ,,Kaks selget silma“ (1935), ,,Nõmm“ (1934), ,,Vesiroos“ (1935) ja ,,Õhtu köitis“ (1935). Tahaplaanile ei jäänud ka instrumentaallooming. Valmisid ,, Eleegia “ tšellole ja klaverile (1935) ning ,,Hällilaul“ klaverile (1935). Aastal 1935 tegi Villem Kapp otsustava sammu, astudes Artur Kapi kompositsiooniklassi õpilaseks. Artur Kapi klassis olid tähtsamateks nõueteks väljenduse loomulikkus, selgus ja loogilisus. 1937. aastal korraldas Eesti Muusika Akadeemiline Helikunsti Selts kodumuusika võistluse, kuhu saatis oma teoseid ka Villem Kapp. Tema ,,Eleegia“ jäi kolmandale ning ,,Hetk“ üheksandale kohale.(Tõnson 1967: 34-36, 40)
Villem Kapp lõi innukalt kaasa kõigis kodukohaga seotud muusikaüritustel, kas koorijuhi, orelimängija või pianistina. 1937. aasta sügisel andis Villem Kapp Suure-Jaani kirikus oma esimese iseseisva orelikontserdi. Hiljem andis kontserte ka Viljandis, Türil ja Tartus. 1938. aastal 29. mail kirjutas Tallinna Konservatoorium Villem Kapile dimplomi väga heade hinnetega lõpetanud orelikunstnikule. Õpingute jätkamise A. Kapi kompositsiooniklassis lõpetas isa surm. 1938-1940 töötas Villem Suure-Jaanis ja Tartus kantseleiametniku, organisti, klaveriõpetaja ja koorijuhina. 1938. aastal asus ta oma isa asemel ,,Ilmatari“ koori juhiks, mida juhendas 1944. aastani. Tartus tutvus ta Jevgenia Zõbinaga, kellest sai tema abikaasa 1939. aastal. (Tõnson 1967: 40-42, Ratassepp 1978: 58)
Nõukoguse korra kehtestamisega jätkas Villem Kapp oma õpingud A. Kapi juures. Valmisid ,,Canzonett“ viiulile, trio viiulile, klaverile ja tšellole, ,,Eleegia“ keelpillidele ning klaverisonaadi esimene osa. Suur Isamaasõda tõi Villem Kapi oma abikaasaga 1941. aasta suvel tagasi Suure-Jaani, teenides ülalpidamist ,,Ilmatari“ koorijuhina, klaveritundide andjana, kirikuorganistina ja kohaliku Tuletõrje Seltsi orkestri dirigendina. Hiljem õnnestus Villemil jätkata õpinguid Heino Elleri juures, kus valmisid instrumentaalpala ,, Nokturn “ tšellole ja klaverile, ,,Sügisejutt“ klaverile, soololaul ,, Ilutegija “, ,,Eesti muld ja eesti süda“ meeskoorile ning kolm teost sümfooniaorkestrile. Villem Kapp pöördus tagasi pealinna pärast Tallinna vabastamist Nõukogude vägede poolt 1944. aastal, kus ühines Eesti muusikakultuuri eest võitlejatega. Samal aastal 1. novembril astus Villem Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikakooli õppejõu kohale ning 1945. aastal võeti ta NSV Liidu Heliloojate Liidu liikmeks. Oma elu lõpuaastatel tegutses Villem Kapp intensiivselt Suure-Jaanis, aidates läbi viia erinevaid muusikalisi üritusi. Oma lühikese elu jooksul lõi ta ligikaudu 60 koorilaulu. (Tõnson 1967: 49)
Villem Kapp suri ootamatult 1964. aastal 24. märtsil. Tema hauale püstitati 1974. aastal risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Tõnson 1967) (vt Lisa 4)

1.5. Eugen Kapp

Eugen Kapp sündis 26. mail 1908. aastal Astrahanis muusiku Artur Kapi perre. Tema isa abil sai Eugeni esimeseks muusikaõpetajaks klaveripedagoog A. Vepritskaja, kes oli Astrahani muusikakooli inspektriss. Eugeni suurteks mõjutajateks olid ooperietendused, mis tulid esitamisele tema isa juhendamisel. Nende kodu külastasid mitmed muusikaga lähedalt seotud inimesed, kellelt Eugen juba väiksena inspiratsiooni ammutas. Tema esimeseks tähtsaks sündmuseks kujunes päev, kui ta nägi enda nime muusikakooli õpilasõhtu müürilehelt. Eugen Kapp tundis ennast alates sellest hetkest artistina. Oma esimesel kontserdil esitas ta Tšaikovski ,,Vana Prantsuse laulukese“. Eugeni muusikalised õpingud katkesid, kui nad koos oma ema ja vanema vennaga Astrahanist Harabalisse läksid, mille tingisid nii maailmasõda kui ka mitmeid aastaid kestnud vanemate vahelised lahkhelid. Harabalis, olles karjapoiss , kuulas ta sageli külanoorte pillilugusid ja ringmängulaule. (Kõrvits 1964: 7, 12)
Eugen kolis tagasi isa juurde, kellele tehti 1920. aastal ettepanek ,,Estonia“ teatri poolt asuda ooperidirigendi kohale. Artur Kapp tuli tagasi Eestisse oma poja Eugeni ja tütre Elisabethiga. Peagi alustas Eugen Kapp õppetööd algkoolis ning aasta hiljem, 1922. aastal, Tallinna Konservatooriumi klaveriklassis. Tihti käis ta vaatamas oopereid, mida isa dirigeeris. Tema klaveriõpetajaks sai Peeter Rammul ning hiljem Theodor Lemba. (Kõrvits 1964: 12)
Eugen Kapp jätkas haridusteed gümnaasiumis, kus teda tunti hea pianistina ning ta lõi kaasa peaaegu igal koolipeol. 1923. aastal pani Eugen kirja oma esimese oopuse, klaveripala ,,Hällilaul“. Onupoja Harry Kapi surma puhul kirjutas ta loo ,,Leinamarss“, mille kandis ette Suure-Jaani kirikus. Eugeni lemmikkomponistideks sel ajal olid Grieg ja Skrjabin. Eriti lähedane oli viimane, kelle loominguga oli ta lähemalt tutvunud ning kelle lennukus teda haaras. Peale nelja-aastast klaveristuudiumi sai Eugeni isast tema õpetaja. Kolmekümnendate algul lõi E. Kapp kaks ulatuslikumat helitööd: Trio (1930) ja sümfooniline poeem ,,Tasuja“ ( 1931 ), mille ajendiks sai Bornhöhe samanimelise jutustuse eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15)
Oma esimese sümfoonilise poeemi pühendas Eugen Kapp ,,Estonia“ orkestrile ning dirigendile R. Kullile. 1938. aastal loodud tantsusüidis kasutab Eugen peale eestilike elementide ka vene, poola ja hispaania rahvatantsule omaseid kujundeid. Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest“. Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg“. Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda“. Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki “, ,,Veneetsia kaupmees “ ning Schilleri ,,Wilhelm Tell `ile“. Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus“ dramatiseeringule Tallinna töölisteatris.
Eugeni koorimuusikast omandas suurema tähelepanu ,,Tütarlaste laul“ naiskoorile ja ,,Peiu“ segakoorile. (Kõrvits 1964: 25-26)
1930. aastal lõpetades konservatooriumi jäi Eugen ilma tööta ning elatus juhuslikest klaveri- või teooriatundide andmisest. Kuus aastat hiljem avaldus Eugenil võimalus töötada konservatooriumi koori dirigendi käealusena, kuid aasta hiljem pakuti talle hoopis pedagoogi kohta teooriaõpetajana. Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) kunsti dekaadiks Moskvas lõi Eugen 1941. aastaks balleti klaviiri ,,Kalevipoeg“. Eugen Kapp sai valitsuselt korralduse osaleda NSVL valitsuse otsusega rajatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite (ERKA) organiseerimistöös, kus pidi esmalt andma ülevaate Eestist Nõukogude tagalasse siirdunud kunstitöölistest. (Kõrvits 1964: 26, 29-30, 32)
Kahe aasta jooksul lõi ta ooperi ,,Tasuleegid“, patriootilise sümfoonia, teise viiulisonaadi, muusika lavastusele ,,Juunipäev“, Concertino kahele viiulile ning taastas kümmekond tantsu balletist ,,Kalevipoeg“. 1943. aasta kevadel, kui Moskvas tähistati Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva toimus kontsert eesti heliloomingust, kus võtsid osa Moskva silmapaistvamad muusikud , kandes ette muuhulgas ka Eugen Kapi teoseid. Peale Leningradi vabastamist blokaadirõngast 1944. aastal Nõukogude armee poolt, läks E. Kapp tutvuma sealsete kohalike inimeste ja linnaga. Leningradis olles kirjutas Eugen palju patriootlikke koorilaule. (Kõrvits 1964: 36, 43)
Kolmeteistkümnendal üldlaulupeol 1950. aastal tuli ettekandele E. Kapi kantaat ,,Rahva võim“, mis oli loodud Paul-Erik Rummo tekstile . Alates 1952. aastast töötas Eugen Tallinna Riiklikus Konservatooriumis rektorina. 1953. aastal kirjutas Eugen Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünnipäeva tähistamiseks tsükli soolohäälele ja klaverile ,,Kodumaine loodus“, mille tekstidena kasutati Kreutzwaldi luulet. 1956. aastal lavastas ,,Estonia“ teater Eugen Kapi balleti ,, Kullaketrajad “ ning tema ooper ,,Talvemuinasjutt“ lavastati esmalt teatris ,, Vanemuine “. 1960. aasta üldlaulupeoks valmis a cappella kantaat ,,Läänemeri-rahumeri“ R. Parve tekstile. (Kõrvits 1964: 62, 83, Jürisson 2003: 98)
Eugen Kapp suri 29. oktoobril 1996. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. (Kõrvits 1964: 83) (vt Lisa 5)

2. Suure-Jaani muusikafestival

Suure-Jaani muusikafestivali on korraldatud alates aastast 1998. Idee Suure-Jaani Muusikafestivaliks tuli Eesti Kontserdi Muusikapäevadest Viljandimaal, mille kontserte peeti ka Suure-Jaanis. Mõtteid Suure-Jaani muusikafestivaliks panid kokku Suure-Jaani kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja kunstiline juht Eda Saaremets, Viljandi Maavalitsuse kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...)
Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure-Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. (samas)
Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar., Lõhavere linnamägi, tuletõrjetorn, kohvik Arturi juures ja Olustvere loss. (samas)
Kui ürituse algusaastatel esitati muusikat vaid Villem Kapi, Artur Kapi, Mart Saare ja Eugen Kapi loomingust, on tänaseks lisandunud ka teiste Eesti heliloojate teoseid ning maailmaklassikat. (samas)

3. Ilmatari selts

Suure-Jaani Ilmatari selts on mittetulundusühing, mis asutati 2003 aastal ning tegutseb Suure-Jaani linnas. Seltsi eesmärkideks on moodustada koore ja orkestreid, viia läbi elanikkonna hulgas heategevusüritusi ning korraldada kooridele, orkestritele õppelaagreid ja moodustada ühistegevuslikke ühendusi ning tutvustada Eesti kultuuri väljaspool koduvabariiki. (Suure-Jaani Ilmatari...)
Algsest seltsi loomisest on möödunud 127 aastat. 1862. aastal alustas linnas tegevust Joosep Kapp, kes lõi talumeestest koosneva 40-liikmelise meeskoori. Koos osaleti esimesel Eesti laulupeol . Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar“ loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde edasikandjateks jäi segakoor . Joosep Kapp koos oma abikaasaga olid auliikmeteks ning esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Koori peajuhatajaks jäi surmani (1894) Joosep Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson 2005)
1891. aastal osaleti Tartus Üldlaulupeol, mis oli seltsi esimeseks laulupeoks. 1892. aastal võttis peadirigendi ameti üle 45 aastaks Hans Kapp. Kahe aastaga saadi juurde 30 liiget. Tallinnas üldlaulupeol saavutati ,,Ilmatari“ topeltmeeskvartetiga II koht ning nad olid oodatud järgmisel aastal ka Soome laulupeole. 1903. aasta kihelkondlikul laulupeol juhatas koore Artur Kapp ning kaasa tegid ka Peterburi Konservatooriumi üliõpilased Mart Saar ja Juhan Aavik. 1904. aasta 7. novembril avati ,,Ilmatari“ uus seltsimaja. Esimesi laulupidusid peeti Enge mõisa pargis , Lõhavere linnamäel ja alates 1912. aastast Suure-Jaani laululaval. Pärast Hans Kapi surma (1937) jätkas seltsiga Villem Kapp. Suure-Jaanil olid tihedad sidemed heliloojate Artur Kapi ja Mart Saarega. ( Erik 1962:13, 15, Jürisson 2005)
I maailmasõja tõttu 1916. aastal katkes seltsi tegevus, kuid 1922. aastal tegevus taastati ning organiseeriti kihelkondlik laulupäev 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Suuri teeneid kunstilise isetegevuse elustamisel peale sõja- aastaid pälvis Julius Vaks. Ta organiseeris segakoori (1948) ning peale tema surma jätkas koori juhatamisega 45 aastaks keskkooli õpetaja Ants Ruut. Vaksi poolt loodud meeskoor töötas edasi tänu isetegevusliku koorijuhi Jaan Joandi tööle. 1959 . aasta septembrikuus moodustati uus segakoor, mille juhatajaks sai keskkooli muusikaõpetaja Mare Erik. Suure-Jaani koori taaselustamisel olid abiks ka Viljandi kultuuritegelased eesotsas Kalev Raave ja Priit Ausperega. (Jürisson 2005, Erik 1962: 15)
Alates 1959. aastast olid kooril tihedad sidemed Villem Kapiga, kelle abi eest valiti ta koori teiseks audirigendiks. ,,Ilmatari“ laulukoor on võtnud osa kõigist laulupidudest alates 1894. aastast. Alates koori taasloomisest (1959) on seltsil olnud 6 dirigenti: Mare Erik, Eha Teemus, Jaan Joandi, Kristi Peterson , Albert Pettinen ja praegune – Riina Mankin. (Erik 1962: 16-17)

4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum

Muuseum asutati Suure-Jaanis Tallinna tänavale 1971. aasta 18. oktoobril Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina . Muuseum loodi majja, mille ehitas Hans Kapp 1926-1929 ning mis kujunes alates 1938. aastast Villem Kapi pere koduks. Suurema osa oma loomingust kirjutas V. Kapp selles majas. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ning muuseum taasavati samal aastal 28. oktoobril. Maja seinal avati mälestustahvel Villem Kapile, millega ühtlasi tähistati helilooja 60. sünnipäeva. (Joost 1987: 78)
Muuseum koosneb neljast ruumist: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba. Enamik väljapandud mööblist kuulus Hans Kapile ja Joosep Kapile. Kabinetis olev klaver on kingitus Hans Kapile. Saalis on eksponeeritud Eugen Kapi tiibklaver. Muuseumis väljapandu tutvustab Hansu, Arturi, Villemi ja Joosep Kapi elu ja loomingut. Näituse on kujundanud Hendrik Tust. ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ,,ARS“ kunstniku kultuurimälestina on kaitse alla võetud muuseumihoone, endine kihelkonnakooli maja ja Kappide hauaplats Suure-Jaani kalmistul . (Joost 1987: 79, Joost)

5. Küsitluse tulemused

Materjali kogumiseks koostasin küsitluse (vt Lisa 6), et teada saada, mida teatakse Suure-Jaanis Kappide kohta. Küsimustiku levitasin internetis ja paberkandjal. Küsimusi oli kokku 9, nendest 8 olid avatud küsimused, kus ootasin pikemat vastust ja 1 valikvastustega. Vastuseid ootasin nii kooliõpilastelt kui ka täiskasvanutelt, kes on Suure-Jaaniga pikemat aega seotud olnud. Vastuseid sain kokku 31, nendest 27 interneti teel ja 4 paberkandjal. Küsitlusele vastanutest 85 % olid naised ja 15 % mehed. 5-8. klassilt sain vastuseid 3 (10 %), 9-12. klassilt 19 (61%) ja täiskasvanutelt 9 (29%).
Esimese küsimusega soovisin saada ülevaadet, kas teatakse kes olid Joosep-, Villem-, Eugen-, Artur- ja Hans Kapp. Vastanutest 13 (42%) teadsid kõiki, mõnda teadsid 12 (39%) ja mitte ühtegi ei teadnud 6 (19%) inimest. (vt Joonis 1)
Joonis 1. Teadlikkus Kappidest
Järgnevas küsimuses soovisin teada saada, mis kaasnes Joosep Kapi saabumisega Suure-Jaani 1853. aastal. Vastanutest 21 (68 %) ei osanud Joosep Kapi tuleku kohta midagi öelda. Enim toodi välja seltsi ,,Ilmatar“ ja pasunakoori loomist. Nimetati veel kultuuri ja hariduselu edendamist, koolmeistriks hakkamist, seltsielu arendamist ja uute õpetuste kirjutamist.
Kolmandas küsimuses küsisin, mida teatakse Joosep Kapi pojast Hans Kapist, seoses isa elutööga. Vastanutest 18 (58%) ei teadnud mitte midagi ja neid kes andsid vastuse oli 13 (42%). Enim mainiti Joosep Kapi elutöö jätkamist, jättes oma õpingud pooleli. Veel mainiti seltside tegevuse edendamist, kohalikke laulupidusid ja kultuurielu edendamist.
Neljanda küsimusega uurisin,mida teatakse Artur Kapist ja tema elust. 15 (48%) ei osanud midagi vastata. Vastanute hulgast toodi välja järgmisi vastuseid: ta oli helilooja, tegutses ka mujal maailmas; sai hariduse Peterburis ning töötas Venemaal; Eesti Vabariigi ajal kutsuti Eestisse, kus töötas õppejõuna; oli orelimängija ja dirigent ; Suure-Jaani härrasmees.
Viiendas küsimuses ,,Kelle järeltulija oli Villem Kapp? Milline oli tema seotus Suure-Jaaniga?“, sain vastuseid 12 (39%) inimeselt . 8 inimest väitsid, et Villem Kapp on Hans Kapi poeg ning 4 nimetas Artur Kappi. Veel kirjutati, et Villem Kapp oli helilooja, osales Suure-Jaani kontsertidel oma pillimänguga, oli koorijuht ja muusik ning jätkas oma isa (Hans Kapi) poolelijäänud tegemisi. (vt Joonis 2)
Joonis 2. Kelle järeltulija oli Villem Kapp?
Järgmise küsimusega soovisin teada kelle järeltulija on Eugen Kapp ning milline on tema seotus Suure-Jaaniga. Vastanutest 19 (61%) ei teadnud midagi Eugen Kapi kohta. 5 (16%) vastasid, et Eugen Kapp on Artur Kapi poeg, 1(3%) väitis, et ta on Hans Kapi poeg ning 1(3%), et Villem Kapi poeg. Kõige rohkem mainiti et Eugen Kapp oli helilooja (13%). Lisaks toodi ka järgnevaid vastuseid: Eugen Kapp sündis Venemaal ja tuli hiljem Eestisse; ta külastas tihti Suure-Jaanit; Eugen Kapp oli Eesti Heliloojate Liidu esimees; ta kirjutas muusikat ja õpetas Tallinna Konservatooriumi tulevasi heliloojaid. (vt Joonis 3)
Joonis 3. Kelle järeltulija oli Eugen Kapp?
Järgnevana soovisin teada, kas vastanute arvates andsid muusikud Kapid Suure- Jaanile midagi juurde ja kui andsid, siis mida. Vastanutest 4 (13%) vastasid, et Kapid ei andnud Suure-Jaanile midagi juurde ning 3 (10%) ei osanud midagi väita. Küsimusele, mida andsid Kapid Suure-Jaanile juurde vastati erinevalt. Enim mainiti, et tänu Kappidele on Suure- Jaani kogunud tuntust nii Eestis kui ka välismaal. Oluliseks peeti ka Suure-Jaani muusikafestivali traditsiooni, mida ilma Kappideta ei oleks. Muusikud Kapid olid Suure-Jaani hariduselu edendajad, andsid palju kontserte ning on osa linna kultuuriloost. Samuti kirjutati, et Kappide perehoov oli tuntud pidude poolest, kuhu tulid noored kokku isegi 20 kilomeerti tagant.
Eelviimases küsimuses ,,Kas teie arvates oleks ilma Kappideta Suure-Jaani kultuurilu sellisel kohal nagu praegu?Põhjendage!“ sain vastuseid 26 (84). 5 (19%) inimest vastasid, et Kapid ei andnud midagi Suure-Jaanile juurde ning kõik oleks ka ilma nendeta praegu samasugune . 21 (80%) väitsid, et Suure-Jaanile andsid Kapid palju juurde ning tänu neile peetakse Suure-Jaanit kuulsaks kultuurlinnaks. Väideti, et ilma Kappide ja muusikafestivalita oleks Suure- Jaani veel masendavam koht. Vastati, et ilma nendeta poleks kohvikut ,,Arturi juures“, poleks majamuuseumi ega südamlikke kontserte.
Viimases küsimuses soovisin teada saada kui palju teatakse Suure-Jaanis korraldatavast muusikafestivalist. Vastanutest 8 (26%) ei tea muusikafestivalist midagi. Enamasti öeldi, et muusikafestival on suurepärane võimalus kuulata võimsat muusikat kaugele minemata ning seal osaleb palju tuntuid muusikud, keda tullakse igast Eesti otsast vaatama. Lisati, et vahel esitatakse ka Kappide endi loomingut ning üritus on väga mitmekesine ja muusikat leidub igale maitsele. Mainitud oli veel ka ERSO, päikesetõusukontserdid Soomaal ja lõunatunnid tuntud muusikategelastega.

Kokkuvõte

Uurimistöös ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga“ on antud ülevaade Kappide elust ja loomingust ning inimeste teadlikusest nende kohta. Teema on aktuaalne Suure-Jaanis tänu igal aastal korraldatavale muusikafestivaliga seotud sündmustele. Minu uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide eluloo kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse õpilaste ning täiskasvanute seas nende kohta. Sain kinnitust hüpoteesile, et õpilased teavad Kappide kohta vähe. Töö koostamisel töötasin läbi mitmeid raamatuid ja ajaleheväljalõikeid.
Muusikaelu Suure-Jaanis sai alguse Joosep Kapi tulekuga, kes pani aluse paljudele organisatsioonidele, millest mitmed eksisteerivad ka tänapäeval. Tänu Joosepile ja tema tegevusele kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks. Joosepi täisikka jõudnud lastest kaks pühendasid oma elu samuti muusikale. Artur Kapp veetis ühe perioodi oma elust Venemaal õppimas ja töötamas. Eesti Vabariigi ajal pöördus Artur oma sünnimaale, kus töötas pedagoogina Tallinnas. Hans Kapp jätkas oma isa Joosep Kapi elutööga Suure-Jaanis ja linn taaselustus. Hans Kapi eestvedamisel loodi Suure-Jaani laulupäevad ning Suure-Jaani kogus endale tuntust. Villem Kapp, kes õppis kodust eemal veetis oma vaba aega Suure-Jaanis, andes kontserte ja olles ka koorijuht. Eugen Kapp, sündinuna Astrahanis, pühendas oma loomingu eesti temaatikale. Eugeni tähtsaim roll oli nõukogude ajal Eesti NSV Heliloojate Liidu esimehena.
Suure Jaani muusikafestival loodi 1998. aastal Viljandimaa Muusikapäevadele toetudes. Muusikafestival viidi läbi koostöös Eesti Kontserdimajaga. Esimesed üritused võtsid aset Heliloojate Kappide majamuuseumis, Suure-Jaani Johannese kirikus, RMK Suure-Jaani jahimajas ning laululaval.
Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar“ loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. Seltsiga esineti Eesti laulupidudel ja välismaal kui ka väljaspool kodumaad. Hiljem võttis seltsi dirigendi koha üle Hans Kapp. 19. sajandi keskpaigaks oli seltsis üle saja laulja. Suure-Jaani Ilmatari selts on elujõuline kultuurikandja ka tänapäeval.
Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum asutati 1971. aastal Suure-Jaani Tallinna tänavale. Muuseum loodi majja, mille ehitas Hans Kapp ning Villem lõi enamuse oma loomingust. Muuseum koosneb neljast ruumis: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba.
Küsitlusest selgus, et Kappide kohta teatakse üldiselt väga vähe ning peamiselt vanemate inimeste hulgas. Nooremad teavad, et nendel oli oluline roll mitmetes kultuurisündmustes, mis leiavad aset tänapäeval, kuid täpsemat informatsiooni anda ei osata. Enim teatakse informatsiooni Artur Kapi kohta ning vähim Joosep Kapi kohta. Enim seostatakse Kappe ,,Ilmatari“ seltsi ja erinevate seltside tegevusega .
Tööd kirjutades sain palju uusi teadmisi ja mõtteid. Õppisin tundma oma kodukoha tuntuid muusikuid ja kultuuritegelasi. Jõudsin järeldusele, et teadmisi Kappide kohta on noortel vähe ning peamiselt tuginetakse arvamustele. Kindlasti on võimalik uurimist jätkata ja teha põhjalikemaid uuringuid . Samuti saaks läbi viia ulatuslikemaid küsitlusi, et teada saada üldisem pilt.

Kasutatud allikad

Anton, Paulus 1968. Artur Kapp sõnas ja pildis . Tallinn: Eesti Raamat
Erik, Ain 1962. Suure-Jaani segakoor 75-aastane. Tallinn
Joost, Reinhold 1987.Viljandi rajoon . Tallinn: Eesti Raamat
Joost, Reinhold. Heliloojate Kappide Memoriaalmuuseum. Trükikoda Kiir
Jürisson, Johannes 2003. Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn:Tallinna Trükikoda
Jürisson, Uuno 2005. ,,Ilmatar“ 115. - Leole aprill 2005. http://web.suure-jaani.ee/leole
(viimati külastatud 27.01.2014)
Kõrvits, Harri 1964. Eugen Kapp.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
Liim, Allan 1997. Joosep Kapp. Vahtre , Sulev ( koostaja ). Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion
Ratassepp Arvo 1978. Kapid koorikomponistidena. Jürisson, Johannes. Heliloojad Kapid ja Eesti muusika. Tallinn: Eesti Raamat
Rumessen, Vardo. Elulugu. http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html (viimati külastatud 27.01.2014)
Suure-Jaani Ilmatari Seltsi Põhikiri
Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg . http://www.muusikafestival.suure-jaani.ee/ (viimati külastatud 27.01.2014)
Tõnson, Helga 1967. Villem Kapp. Tallinn: Eesti Raamat
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, Artur Kapp 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp (viimati külastatud 27.01.2014)
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, Joosep Kapp 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Joosep_Kapp (viimati külastatud 08.02.2014)

Lisa 1. Joosep Kapp

Foto 1. Joosep Kapp
(Allikas: http://kappidemuuseum.suure-jaani.ee/Joosep_Kapp_1.jpg )

Lisa 2. Artur Kapp

Foto 1. Artur Kapp
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/p2.jpg )
Foto 2. A. Kapp, G. Heuer. A.Uritamm Tallinna Konservatooriumis 1935
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/p4.jpg )
Foto 3. Villem ja Artur Kapp
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/p1.jpg )

Lisa 3. Hans Kapp

Foto 1. Hans Kapp
(Allikas: http://kappidemuuseum.suure-jaani.ee/Hans_Kapp_1.jpg )

Lisa 4. Villem Kapp

Foto 1. Villem Kapp
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappv/p3.jpg )
Foto 2. Villem Kapp oma kodus Suure-Jaanis 1957. aastal
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappv/p1.jpg )

Lisa 5. Eugen Kapp

Foto 1 . Eugen Kapp pianinot mängimas 1958. aastal.
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappe/p5.jpg )
Foto 2. Eugen Kapp 75. aasta juubelil
(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappe/p4.jpg )

Foto 3. Eugen Kapp Nõmmel 1936. aastal

(Allikas: http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappe/p6.jpg )

Lisa 6. Uurimistöö küsitlus

Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
Sugu *

  Mees
 Naine

Vanuseklass *

 3. kooliaste (5.- 8. klass)
 4. kooliaste (9.-12. klass)
 Täiskasvanud Suure-Jaani vallast

Kas teate kes olid Joosep, Hans, Artur, Villem, Eugen Kapp? *

 Tean kõiki
 Tean mõnda
 Ei tea ühtegi

Mis kaasnes Joosep Kapi saabumisega Suure-Jaani 1853. aastal? *
Mida teate tema poeg Hans Kapist, seosest isa elutööga? *
Mida teate Artur Kapist ja tema elust? *
Kelle järeltulija on Villem Kapp? Milline on tema seos Suure-Jaaniga? *
Kelle järeltulija on Eugen Kapp? Milline on tema seotus Suure-Jaaniga? *
Kas teie arvates andsid muusikud Kapid Suure-Jaanile midagi juurde? Kui jah, siis mida? *
Kas teie arvates oleks ilma Kappideta Suure-Jaani kultuurielu sellisel kohal nagu praegu? Põhjendage! *
Mida tead Suure-Jaanis iga aasta juunis korraldatavast muusikafestivalist? *
31