h. ümberlõikamine. Juudi traditsioonis palvetavad mehed 3 korda päevas. Ühe seadis sisse Aabraham, teise Iisak ja kolmanda Jakob. 12 suguharu, kellest pärineb juudi rahvas. Lepingurahvas Mooses, sündis Egiptuses, kus olid juudid vangipõlves, võttis oma rahva enese järele ja viis välja. Punane meri lõhenes ja juudirahvas läksid kuiva jalaga läbi mere. Nii kui neid tagaajavad mehed läksid, lõi meri kokku. Jumal sekkub ajalukku. Exodus tehniline termin, juudi pühakirja teine raamat. Räägib väljarändamisest. Moosesele anti 10 käsku. Käitumis-ja moraalinormid. Miks neid tahvleid kujutatakse kahega? Kirjutati kahes eksemplaris. Mooses on rahvalik. Ajaloos laiemalt: ülestõusujuhid, kes midagi oma rahva heaks midagi teevad, neid hakatakse nimetama Mooseseks. Moosesele anti Toora Siinai mäel, talle anti ka suuline Toora, mida anti edasi õpetlaste seas. Ta on rabidest kõige suurem. Religioon on seotud otseselt ajalooga. Religiooniajalugu, jumalaajalugu
Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8
ehk hukam'ist. Jumal ise ei ilmuta end maailmas, vaid tema tahe tuleb ilmsiks gurude tegevuse kaudu. Nanak ei pidanud teisi usundeid väärtusetuks, kuis arvas, et nende tähelepanu rituaalide üksikasjadele ja väljapoolesuunatus on tõsiseks takistuseks suhetes Jumalaga, keda tuleb otsida pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. ELU KOGUDUSES Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal, kindlat päeva jumalateenistuseks ei ole
silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond · Esseenid-ootasid maailmalõppu · Seloodid-usulis-poliitiline vabadusliikumine Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud >> Tallinna Uus sünagoog Pühakiri- Tanah (Vana-Testament?) koosneb 3st osast, kirjutatud rullraamatule -Toora: koosneb 5 Moosese raamatust (kirjas kõik see, mis teeb judaismist judaismi, milliseid seadusi peab jälgima jne; kõige olulisem pühakirja osa) -Neviim: prohvetid-isikud, kes annavad inimestele teadmised sellest, mida Jumal inimestelt nõuab -Ketuviim: kirjutised (vanasõnad, nutulaulud jne) 613 käsku: 248 ,,Sina pead.." + 365 ,,Sina ei pea mitte.." Talmud ,,suuline toora"/"õpetus"; suuline traditsioon -Misna kuidas elus käituda -Gemara (Misna kommentaarid) Babüloonia Talmud (rõhk usutavade õige järgimisel) Palestiina e Jeruusalemma Talmud (rohkem põllumajanduslikud nõuanded)
metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj. eKr – tõlgiti kreeka krrlde juutide püha raamat Vana Testament (juudid ei osanud enam heebrea keelt) - 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde
Pühakoda gurdvara (`guru uks') Armitsar rajas neljas guru Ram Das, 1577.a Traditsioonid.. Ristimine amrit. Puudub paastumiskomme Külastada oma pühalinna Nime panemine Amriti tseremoonia Alustavad päeva palvetamisega Traditsioonid, pühad.. Langar Baisakhi (13. aprill ja lõikuspüha): meenutatakse khalsa rajamist ja viiakse läbi khalsa liitumise tseremooniaid Guru Ardzan Devi märtripäev (kurbuse ja rõõmu püha): loetakse pühakirja, toimuvad rongkäigud ja mälestatakse usu eest langenuid Divali: tähistatakse guru Hargobindi vabanemist vanglast Guru Nanaki sünnipäev: räägitakse lugusid Nanakist ning gurdvarades lauldakse tema laule Hola Mohalla: teraviljakoristuse pidustus Indias Siirderiitus e. Sikhide abielutseremoonia: 2-3 päeva annetused langarile,heategevusele Sünd ja nimepanek: Lapsele pannakse nimi, mis algab sama tähega, millega pühakirjatekst. Abielu:
· Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine. · 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine. Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed
ELERY SALLERT Üldist Välja arenenud hinduismist & islamist; pole otseselt nende segu. Levib peamiselt Loode-Indias, aga leidub ka USAs, Kanadas & Suurbritannias. Suuruselt 5. religioon; ligikaudu 28 miljonit sikhi maailmas. Ajalugu Aluse pani 15. sajandil Guru Nanak koos veel 9 Guruga, et ühendada hindusid & moslemeid. Alates 5. Gurust positsioon päritav. Sikhide elu Sikhiks saamiseks pole piiranguid. Kohustuseks ristimine. Kohustatud lugema pühakirja. Kindlad distsipliinireeglid (viis väliselt eristatavat tunnust) AITÄH KUULAMAST!
Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak (1469–1539) Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid Sikhid Pandžabikeelne sõna „Sikh“ tähendab Indias „õppijat“ Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan Sikhidel ei eksisteeri eraldi vaimulike seisust. Viis tunnust The Kanda 10 Gurut
Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo).
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www
poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siinari leping, 10käsku ehk dekaloog. Sionism - juudi rahvuslus. KRISTLUS Õpetus: Jumal, koosneb 3 isikust. Jumal Isa (Looja), Poed (Lunatasja - Jeesus Kristus), püha vaim (lohutaja). Jeesus Kristus - messias, tõeline Jumal ja tõeline inimene. Inkarneerunud Jumal (sõna sai lihaks). Oli elava usu kuulutaja. Juudi prohvet. Lüüakse risti kuna kuulutas Jumalariiki - roomlastele vastu.
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nimetame neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine.
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad ümber Maa) · Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal.
anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid aga trükikunsti oma igapäeva elus kasutada, oli neil vaja haridust, tänu millele osati kirjutada ning lugeda.
· Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine · Temaatika: kristuse kannatused (nt kirstus ristil); imed; viimne kohtupäev jne Seinamaal: · Temaatika ja kujutuslaad sama · Erksavärviline Miniatuurmaal: · Lisandus mitmeid uusi koolkondi · Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad
Dekaloog- kümme käsku Raamatuusund- usund, mille normatiivseks aluseks on mingi püha raamat või Dogma- kiriku õpetuslause, mis toetub ilmutusele ja määrab kindlaks, kuidas raamatute kogu, kaanon peab uskuma Rabi- juutide pühakirja tundja nimetus Dogmaatika- teoloogia osa, mis uurib kiriku õpetust Ratsionaalne- mõsistusepärane, mõistuse primaarsust rõhutav Dualism- arusaam, mille järgi kõige oleva aluseks on vastandlikud, Religioonilugu-usund, millega riik on põhiseaduslikult seotud kahestunud jõud (hea-kuri; pimedus-valgus) Riitus- traditsiooniline, kindlaid reegleid järgiv usuline toiming
soovitada nimeks sobivamaid silpe. Nimeandmise tseremoonia üksikasjad erinevad perekonniti, aga see on alati pidupäev. Nimeandmise tseremoonial viiakse laps esimest korda välja. Kui laps on ühe-, kolme- või viieaastane, raseeritakse ta pea ja alles jäetakse ainult väike juuksetutt. Selline rituaal sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist. Juuste lõikamisega samal päeval, võivad vanemad pühendada lapse pühakirja teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel. Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda. Surnukeha viiakse matmistuleriidale, kus vaim poeg poetab süüdatud puutükid lahkunu suhu ning teised inimesed asetavad väikesi puutükke tuleriidale. Pärast tuhastamist korjatakse
Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid Mosaiigid (kivid ja klaas) Raamatukunst (pärgament) miniatuurmaal Triptühhon 3me osaline altaripilt (avatav altar) Temaatika Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament) Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker Katkend Kuningate raamatust, folio 1 r, Quedlinburg Itala, c. 42550. Kasutatud materjal INTERNET! (sest raamatuid ei viitsinud sirvida! )
· Erinevad ühiskonnakihid (talupojad, · Eristati vabu inimesi ja orje kirjutajad, preestrid...) · Usuti, et hing tuleb pärast surma · Inimene jäi taevasse või põrgusse, tagasi tagasi ei tuldud · Poloteism-palju jumalaid · Monoteism-vähe jumalaid · Piirkonniti usutu erinevaid asju, · Kujuneb välja pühakiri, reeglid pühakirja ei kujune · Kultuur kõrgemal tasemel · Kultuur ei ole nii kõrgele tasemele veel arenenud · Hieroglüüf kiri · Tähestik kiri- foiniiklastelt Sarnasused: · Mõlemad kuuluvad idamaade hulka · Inimesed, kes rikuvad mingeid norme, ootab pärast surma karistus · Mõlemad riigid sünnivad sõdades
õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge. Juudid uskusid, et peagi tuleb Taaveti soost messias, kes teeb lõpu iisraeli rahva hädadele, taastab muistse hiilguse ja kehtestab maapealse jumalariigi. 1.saj pKr tegutses Palestiinas juudi soost rändur Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Tal oli alamkihtides palju pooldajaid, kuid
Cajetani kohtumisel Augsburgis, käsiti Martin Lutheril lahti ütlema tema 95 teesist paavsti asustuse poolt. Luther ütles, et ta ei ole nõus sellest enne lahti ütlema, kui pühakiri arvab teisiti. Kohtumine lõppes valjude vaidlustega ja algatas Lutheri kogudusest väljaviskamise. Terve 1519. aasta jätkas Martin Luther loengute läbiviimiste ja kirjutamisega Wittenbergis. 1519. aasta juunis ja juulis kuulutas Luther avalikult, et piibel ei andnud paavstile õigust tõlgendada pühakirja, mis oli otsene rünnak paavstisüsteemile. 1520. aastal ähvardas paavst Lutherit väljaviskamisega. 10. detsembril 1520, Luther põletas kirja avalikult. (Biography.com editors 2016) 4. Väljaviskamine 1521. aasta jaanuaris visati Martin Luther ametlikult Rooma katoliku kirikust välja. Märtsis kutsuti teda ’’Diet of Worms’’ üldkoosolekule. Jällegist, Luther keeldus lahti ütlemast oma avaldustest, nõudes pühakirja, mis tema seisukohta ümber lükkaks. 8. mail avaldas
Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias. 3.Milline konflikt hariduses põhjustas ülikoolide tekkimise? Eelnevalt lahenda ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus.
tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja kalvinismi mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne. Protestandid ei pea lugu hierarhiast. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ning pühakirja. Protestantismis on piirkonniti erinev jumalateenistus.
skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis. · Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid , imede kujutusi. Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele .
elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni, et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553).
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1) Lääne-Euroopas hakkas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil 10. - 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusi...
Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste
ei ole end kuidagi ilmutanud ka kreeklastele. Kui meie teame, mis on tõde, siis meie kohus on seda teistele selgitada. Allegorees käsitleb teksti kui salakirja. Viitab millelegi olulisele teksti taga. Kreeklaste jaoks saab see alguse Homerose tekstidega. Homerose tekstides ei ole jumalad enam inimkonnale eeskujuks. Kuna juba kreeklased tunnetasid seda probleemi, võtsid nad kasutusele allegoorilise lugemise. Samad probleemid seisid ees ka juutidel, kui nad olid pühakirja kreeka keelde tõlkinud. Nad olid varem kõigile seletanud, et nende jumal on ainus õige, tal ei ole kuju.. aga kui kreeklased hakkasid piiblit lugema, leidsid nad sealt vihjeid sellele, et jumalal on silmad vms ja siit see probleem ilmnebki. Nii palju kui filosoofide jutus on tõtt, on see saadud teada Mooseselt, nad käisid Jumala juures seda kõike õppimas. Aga see osa, mis nende õpetustes on vale, on nad ise sinna juurde leiutanud.
sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus · Naturaalmajandus 12. Selgita: Apostel: esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium: pärast Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Piibel: ristiusu püharaamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata: keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Vana Testament: on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament ja selle koostisosad- mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja
3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja Uus Testament Islam Koraan 5. Selgita järgmiste jumalate, isikute ja nähtuste tähendust. (10p) Jumal / isik / nähtus Selgitus Brahma Hinduismi üks kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab loojat. Visnu Samuti üks hinduismi kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab hävitajat
nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel.
vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel
püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal)
Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html www.estonica.org > Avaleht > Ajalugu www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_main_layers..
* Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks.
levitaja Rooma riigis. Rõhutas, et õpetus ple mõeldud ainult juutidele, vaid kõigile rahvastele, sel moel aitas ta tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt kõneleva elanikkonna seas. Ristiusu pühakiri Pühakiri- Piibel Kristlikud autorid kirjutasid I sajandi viimasel kolmandikul mitu lugu Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumi, neist neljast, s.o Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist sai hiljem pühakirja osa. Evangeeliumidele lisati apostlitelt pärinevad või neile tagantjärele omistatud kirjad ja lood apostlite tegudest. Peale selle arvati pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Kõiki kokku hakati nimetama uueks Testamendiks Vana + Uus Testament = Kristlik Pühakiri ehk Piibel Vana Testament- Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus, kuid kristlaste jaoks pidi
tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust.
Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud PV kaudu nende ellu. Nüüd oli J mõistes olemas Isa, poeg ja PV. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat, usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame, et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu. KRISTLIK TEADUS Organisatsiooni rajas Mary Baker Eddy, kelle raamatut ,,Teadus ja ravimine koos pühakirja võtmega" loetakse usukogunemistel nagu ka Piiblit.
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid
Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab ta, et tema ainsaks pääseteeks saab lunastus. Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib tunduda, et ta on valel teel, kuid siiski jälgib ta kindlalt pühakirja, lootes saada lunastust. Sonja lunastuseks saab vaimselt ebastabiilne üliõpilane Raskolnikov, kes kutsub esile Sonjas armastuse. Sonja arvetes ei ole keegi teinud midagi halba niisama, vaid see on ainus võimalus. Ta ei keera selga Raskolnikovile , kuigi mõrvatu oli ka tema enda sõber. Ta mõtleb välja tema õigustamiseks erinevaid vabandusi, vastust mitte kunagi saades. Sonja tunneb talle sügavalt kaasa ning püüab teda lohutada, öeldes, et maalimas pole kedagi õnnetumat
asus elama kahe venna majja, siis aga haigestus ta järskku. Vennad kutsusid arsti juurde, kuid selgus et Ciapppelleto on surmahaigus. Elu jooksul nurjatu olnud mees palub kutsuda enda juurde munaka ja valetab jumalakartlikku munka ning peale tema surma tunnistatakse Ser Ciappeletto pühakuks. Kaks Firenzest pärinevad vennad – teades oma venna, ikka võtsid Ciappelletto hästi oma kodus vastu oma. Pindmised inimese, kelle jaoks oli oluline teiste inimeste arvamus. Munk - vana munk, suur pühakirja tundja, väga auväärne mees, kes oli elanud eeskujulikku elu ja kelle vastu kõik linna kodanikud aukartust tundsid. Võttis Ser Ciappelletto pihile ning usaldas kõike, mida kaval notar talle rääkis. Peale tema surma, jutustas teistele munkadele, milline eeskujulik Ser Ciappelleto oli. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu? Vähe tegelasi teoses: Musciatto Franzesi, Ser Ciappelletto, munk, kaks vennad.
tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a. 1576 kuni surmani Poola kuningas. Stefan oli oskuslik diplomaat. Edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt lahkuma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa,millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister 1559-1562 ja Kuramaa hertsog.Umbes 20-aastasena otsustas ta
Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu.Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet.
Mufti Islami seadusetundja, kes tõlgendab koraani. Mulla moslemite jaoks eespalvetaja. Sufi Islami müstika/salapärasus. Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik. Dharma budismi õpetus 8-osalisest teest õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine. Toora juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus. Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus. Jünger õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid. Apostel kristluses usukuulutaja. Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites
Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri. Ristimisel kastakse laps kolm korda täielikult vette ning lapsele pannakse tavalsielt rist kaela ja valge nn rüü selga. Talle valitakse nimi klaendrist. Vanasti valiti nimi teatud kuupäevade järgi nüüd, aga valitakse ükskõik mis kuupäevalt peasi,et on kalendrist. Jumalateenistused on pikad ning seal tuleks kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel
Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19