Üks Eesti omariikluse taastajatest (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Iseseisvus

Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11

Ajalugu

12

odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht  UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

10

doc

Helgi Sallo referaat

7 5.LAVASTAJATÖÖD.............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Helgi sallo on 68-aastane eesti näitleja ja laulja, kes on tegelenud ka näitejuhina. Ta on sündinud 1941. aastal ning tegelenud näitlemisega alates aastast 1964. Näitejuhina alustas ta tööd aastal 1997. Esimene peatükk räägib kokkuvõtlikult Helgi Sallo elust. Teine peatükk toob kokku tema kuulsaimad rollid näitlejana. Kolmandas peatükis on kirjas tuttavate ütlused Helgi Sallo kohta. Neljandas peatükis on mõned Sallo enda ütlused. Viiendas peatükis on juttu Helgi lavastajatööst.

Kirjandus

2

odt

Vanaema mälestused Siberist

Aga varsti tuli ta tagasi ja ütles, et on küüditamine. Ta oli näinud ka autosid, kus olid inimesed peal ja ka sõdur püssiga. Nad arvasid kohe, et eks ka neid viiakse ära. Aino ütles, et Uno võik Kiltsi nende onu juurde minna, sinna oli 9km. Uno ütles, et kui viiakse neid ka, siis sealhulgas on ka tema. Vanaema väänas pesu leost välja, sai kaks ämbritäit, siis hakkas ta sokki kuduma. Üks oli ennem valmis kootud. Varsti tulidki kaks sõjaväeriietes meest ja üks nende küla naine Elga(ta oli parteilane). Vanaema sai sokid valmis ja pani kohe jalga. Vanavanaema käest võeti andmed nende varanduse kohta ja ta pidi ka alkirja andma sellele aktile. Uno ja üks sõjaväelane läksid hobust ette panema ja vanaema Ainoga hakkasid riideid kottidesse panema. Elga aitas neid. Tema käskis sae ja kirve kaasa võtta, ka toidunõud:tähendab nuge, kahvleid, lusikaid ja ka anlumiinium taldrikuid, sest need ei lähe katki

Ajalugu

7

doc

Eesti suusatamise ajalugu

EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson.

Kehaline kasvatus

26

docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6.  Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi

Ajalugu

19

doc

Olav Ehala elulugu

..........................................................................20 8. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2  31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude

Muusika

16

doc

Kümnevõistlus

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)