Üks Eesti omariikluse taastajatest (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Vanaema mälestused Siberist

Aga varsti tuli ta tagasi ja ütles, et on küüditamine. Ta oli näinud ka autosid, kus olid inimesed peal ja ka sõdur püssiga. Nad arvasid kohe, et eks ka neid viiakse ära. Aino ütles, et Uno võik Kiltsi nende onu juurde minna, sinna oli 9km. Uno ütles, et kui viiakse neid ka, siis sealhulgas on ka tema. Vanaema väänas pesu leost välja, sai kaks ämbritäit, siis hakkas ta sokki kuduma. Üks oli ennem valmis kootud. Varsti tulidki kaks sõjaväeriietes meest ja üks nende küla naine Elga(ta oli parteilane). Vanaema sai sokid valmis ja pani kohe jalga. Vanavanaema käest võeti andmed nende varanduse kohta ja ta pidi ka alkirja andma sellele aktile. Uno ja üks sõjaväelane läksid hobust ette panema ja vanaema Ainoga hakkasid riideid kottidesse panema. Elga aitas neid. Tema käskis sae ja kirve kaasa võtta, ka toidunõud:tähendab nuge, kahvleid, lusikaid ja ka anlumiinium taldrikuid, sest need ei lähe katki

Ajalugu

15

doc

Uurimustöö: Viljandi folgi areng läbi aegade

Uurimustöö valisin sellepärast, et ta on muusikaga seotud. Mu elu tiirleb pidevalt umber muusika ja sellest tulenevalt ei olnud mul väga palju raskusi selle koostamisega. Kui oleks võimalus olnud, oleksin Raske metali, rocki või kantri vahel valinud, kuna need zanrid huvitavad mind kõige rohkem. Tegelen ka ise muusikaga ja tulevikus kavatsen muusikuks saada. Selles uurimustöös toon välja tähtsama igast folgi-aastast. Toon välja Eesti ansambleid, kes on folgil esinenud ja peatun pikemalt ansamblil"Väikeste Lõõtspillide Ühing." Käesolevas uurimustöös on kirjeldatud Viljandi folgi arengut 1993 ­ 2009 ja toon välja seal esinenud Eesti ansamblid. 3  Viljandi pärimusmuusika festivali areng 1993 Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda

Uurimustöö

4

doc

A.H.Tammsaare kirjand

esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi. Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast" , näidend "Kuningal on külm" ja Koitjärvel kirjutatud "Kõrboja peremees", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan ning mida peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud veel "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus", "Mäetaguse vanad" ning veel palju teisi teoseid. Tammsaare kuulsaim romaan on "Tõde ja õigus", mida teab pea iga eestlane. Romaanis "Tõde ja õigus" on maastik ja ümbrus tema kodukohast, samuti ka meeleolud kuid inimesi ta tegelikusest elust kopeerinud ei ole. Tammsaare viimaseks romaaniks jäi "Põrgupõhja uus Vanapagan", mis ilmus aasta enne tema surma.

Kirjandus

4

doc

Iseseisvus

Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11

Ajalugu

38

doc

Jalgsema küla ajalugu

Jalgsemale tulnud inimestele. 3) Anda ülevaade olukorrast külas 2009.a Selgitada välja, mis on saanud taludest, kus elati enne sõda. 3 Loodan,et minu töö äratab lugejates huvi selle küla vastu. Oletan, et mälestustest saab täiendust seni uuritud ajalooandmete kinnistamiseks. Töö koosneb neljast osast. I osas olen kirja pannud olulisema küla ajaloost, vaadatuna Eesti ajaloo taustal. Sündmused, mis mõjutasid ka Jalgsema küla elu, tõin töös välja Eesti ajaloo õpiku abil. Lisamaterjale otsides selgus, et Jalgsema küla ajaloo kohta on siiski kirjalikes allikates väga vähe kirjas. Eesti Vabariigi aegse külaelu kirjapanekul sain suurt abi raamatust "Järvamaa aastail 1939 ja nüüd...", kus on andmeid ühistegevusest Jalgsema külas. Raske oli kirja panna aastatel 1939-1949 toimunut, siin tuginen külas elavate vanemate isimeste mälestustele

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)