*1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a Stalini lõplik võim *1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik
müüa ja osta ainult toidukaupa, mille väikses koguses müügiks tootmine ei olnud päriselt keelatud. Tööstuskaupa aga sai toota ja müüa ainult riik, mistõttu kujunes välja must turg. Mustal turul lõikasid hiigelkasumit need, kellel oli võimalus osta ,,riigihinnaga", müüa aga musta turu hinnaga. Sellegipoolest ei saanud rikkust rakendada priiskavas elustiilis, sest see oleks endale kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud. Kolhoosikord ei olnud enam uus. Mõned suurmajandid oskasid oma ettevõtlike ja häid ,,tutvusi" omavate juhtide eestvõttel ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi eeskujul asutada mitmesuguseid abitootmisi (suveniirid, vein jms) ja kolhoosnikele viisakat palka maksta. Paraku olid sellised majandid vähemuses. 26.jaanuar 1973 avatakse 1972.aastal valminud Pärnu maanteel asuv Tallinna Ajakirjandusmaja. Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused.
· 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda · 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega)
Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika:
saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13
saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13
plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Indrustrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist. -Iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. *ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. *Eelnevate põlvkondade kultuuripärandite hävitamine. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud perioodilistest väljaannetest nind mõned eksemplarid raamatutest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pani erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba
· raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel · sama vastuoluline kui tööstuse areng, oli ka põllumajanduse oma · igast uuest viljasaagist kaotas riik 20%, kartulist 40%, juurviljast 33% transpordi- ja hoidlamajanduse kõlbmatuse tõttu. · Rasked ikaldusaastad järgnesid üksteisele 1965, 1967, 1972, 1975 · Kolhoosikord asendus sovhoosidega, majandite allakäik, tagajärg massiline põgenemine maalt · Elanikkonnal tekkis sel ajal teatud kindlustunne: ehkki läbi raskuste, aga siiski oli võimalik endale eluks vajalikku hankida ja võimalust mööda isegi mugavust lubada · Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi · Breznevi valitsus püüdis elanikkonna rahalisi sissetulekuid väliselt suurendada.
2002 pälvis Uno Anton Riigivapi V klassi teenetemärgi ja 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Tema teeneks on peetud seda, et Tarvastu kolhoosi esimehena ei lubanud ta suurte maaparandusobjektide rajamise käigus maatasa lükata vanu (tühjaks küüditatud) talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1
1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi. Metsad olid täis metsavendi, kes ootasid liitlaste dessanti. Peagi selgus, et asjata ning sõda Eesti metsades võttis meeleheitliku värvingu. Metsavendluse selgroo murdis lõplikult 1949.aasta küüditamine. Sellega löödi põrmu ka eesti küla või õigemini eesti talu, mis siitpeale muutus maata ja peaaegu loomadeta kolhoosipereks. Kolhoosikord tähendas ka maaelu senise infrastruktuuri purustamist. Nii maal kui linnas rakendus totaalne meelsuskontroll, mille eest hoolitses Nõukogude julgeolek oma vabatahtlikult ja sunniviisiliselt värvatud agentide abil. Stalisnismi ideoloogiline ja füüsiline julmus ei leevendanud, vaid aina tugevnes, saavutades haripunkti Stalinismi surma eel 1950. aastate alguses. Siis korraldatud ulatusliku kampaania käigus kõrvaldati ühiskondlikust elust või üldse elust nn
umbes 27 miljonit Nõukogude kodanikku Stagnatsioon- 1964 algas (Breznevi võimule tulek) ja lõppes 1982 (Breznevi valitsusaja lõpp), iseloomustab tegelik võimu koondumine armee ning julgeoleku kätte, kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad (ametikohad kogu eluks), tekkis gerontokraatia (valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast), majanduses üritati teostada suurprojekte, kolhoosikord asendati sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents
kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati see mudel sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitika iseloomustas industrialiseerimine ehk tööstuse jõuline eelisarendamine ja kolhoseerimine ehk põllumajanduse sundkollektiviseerimine, lisaks plaanimajandusele tuginev käsumajadus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool. Industrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist. 29.peatükk Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 1986.a lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987.a loodi esimene poliitiline ühendus MRP Eesti Avalikustamise Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga paljastada 1939
kindlapiirilise eristamise; 2) territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Kohaliku omavalitsuse aspektist tuleb tõdeda hämmastavat sarnasust Eesti Vabariigi loomise ja 70 aastat hiljem alanud taasiseseisvumisevahel. Üksnes ühe sarnase joonena võib märkida, et esimesel juhul tuli likvideerida mõisad, teisel juhul kolhoosikord. Ühesuguse tulemuseni viinud kahe ajajärgu erinevus seisnes peaasjalikult selles, et 1918. aastal sai tugineda juba eelnevalt välja kujunenud kohalikule omavalitsusele ja turumajandusele. Taasiseseisvumisel tuli aga alustada nullist. 1. Kuidas seostub avalik eetika bürokraatia mudelitega? 2. Mis on NPM'i tunnused ning kõige kritiseeritumad punktid? 3. Millisele avaliku halduse süsteemile (weberiaanlik, NPM, NWS) Eesti majandus- ja innovatsioonipoliitika kõige rohkem sarnaneb? 4
puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. (Vahtre 2002: 7-18) Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine maale mõjus laastavalt. Põllutöölistest asukad ei lappinud laudakatust, vaid saagisid lauda tasahaaval küttepuudeks. (Vahtre 2002: 19-45)
ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist. 1961 Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus 1962 Võimalus 3.ms puhkemiseks Kuuba kriis J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske
Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse
Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse
Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise – metsavendluse
Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse
tšekistlikud operatsioonid, siis edaspidi leiti, et robustne vägivald ei ole mõistlik. Efektiivsem vastupanuliikumisega kokkuleppeid sõlmida. Kõigepealt Ukrainas, kus oli vastupanu suurim ja verisem; hiljem jõudis Baltikumi. o Keskvõim pidi rohkem tähelepanu pöörama kolhoosikorra/põllumajanduse turgutamisele. Aktuaalne just nendel aladel, mis liidetud 1939-1944, kus kolhoosikord oli alles funktsioneerima hakanud. Beria „uue rahvuspoliitika“ ellurakendamine Eestis: o Ümberkorraldused ja kaadrivahetus o Vastukajad EKP-s o Käbini versioon tollastest sündmustest o Vastupanuvastase võitluse taktika muutumine o Eesti otsuse ettevalmistamine Kõigepealt hakati uut poliitikat rakendama Ukrainas ja Leedus, seejärel Valgevenes ning Lätis ja viimaks ka Eestis ja Moldaavias
Selle asemel, et oma elanikke toita, eksportis NL vilja Ida-Eur riikidesse. Paljudes piirkondades oli tavaline kannibalism. Põllumajandust ruineerisid ka väga madalad riiklikud põllumaj saaduste kokkuostuhinnad, millega kolhoosidel-sovhoosidel tuli põhiosa saagist või kogu saak riigile loovutada. 1950 maksis riik tsentri vilja eest 8 rubla, on arvestatud, et norm tingimustes tsentri vilja tootmise tegelik omahind oli vähemalt 40 rubla. Selline poliitika tähendas, et kolhoosikord ei saanud mingil moel neis tingimustes jalgu alla saada. Inimesed, kes kolhoosides tööd tegid, tegid seda tasuta, samas pidid kohustuslikke normipäevi tegema, nende tegemata jätmisel karistati. Lisaks enamik peresid toitis ennast väikse isikliku aialapi abil. Oluline on riigivõimu suhtumise küsimus. Võimu teadlik poliitika hoida kokkuostuhinnad madalad. Kui 1953 sügisel kokkuostuhindu korrigeeriti, tõsteti enam-vähem omahinna tasandile, tõi kaasa kolhoosikorra kohese paranemise.
kasvas kulaklikuks liigitatud talude arv. Sellisel välja vahetama. Üksnes ustavusest nõukogude moel hakati ette valmistama kulakluse kui klassi võimule põllumajanduse juhtimiseks aga likvideerimist. Samal viisil oli massiline muidugi ei piisanud. Kõik see kiirendas veelgi kolhoseerimine toimunud 1930. aastate algul maaelu allakäiku, kuid kolhoosikord jäi NSV Liidus. Sellesse kollektiviseerimise püsima. 1953. aastaks oli põllumajandus mudelisse kuulus ka küüditamine. Eesti NSV hullemas olukorras kui 1944. aastal. Põldude tollase tippjuhtkonna (eelkõige Karotamme) viljakus kahanes ning kariloomade arv ja
annaabi.ee 
