Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine (0)

Maailmamajanduse kujunemine

1 Ühiskonnageograafia Ühiskonnageograafi Maailmamajanduse 

aailmamajandus kujunemine kujunem Allikad: 
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile,  AS BIT 2006
Maailma  ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti  Loodusfoto  Tartu 2003, www.wikipedia.com  
 www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2  
Koostaja :  Jelena  Vidinjova,  Maardu  Gümnaasium

2 Tootmisviis  on ühiskonna  Tootmisviis on ühiskon

eluks ja arenguks vajalike  eluks ja arenguks vajalik elatusvahendite  elatusvahendi hankimise  viis. hankimise vi Tootmisviisid  võivad olla :
 Traditsioonilised  Industriaalsed   Tootmisviiside järgi võib eristada  ühiskondi: 1. Agraarühiskond  /  agraarajastu 2. Industriaalühiskond  / industriaalajastu 3. Infoühiskond  / infoajastu

3 Agraarajastu Agraarajast   Vanim vorm on  korilus :


Inimene on rändava  eluviisiga  Inimeste  kogukonnad  on  üksteisest majanduslikult  isoleeritud  Pole raha, pole tööstust  Madala tööviljakusega käsitsitöö  Pered on nii tootjad kui ka tarbijad  On levinud praegu vähesel määral   Okeaanias ,  Aasias,  Aafrikas,  Lõuna-Ameerikas / vähesed  hõimud  /

4 Kütmine  Kütmine Aafrikas / Keenia /,  Aafrikas /Keenia/

kalapüük   kalapüük Okeaanias Okeaani

5 Varaagraarne tootmisviis  Varaagraarne tootmisvi 6000-10000 a tagasi

6000-10000 a tagas  Põlluharimine  ( alepõllundus ) ja  loomade  kodustamine ,   loomakasvatus ,  rändkarjandus ,  vahetuskaubandus  Paikne eluviis  Praegu on levinud tundrates,  mäestikualadel, kõrbetes   Ühiskond on üles ehitatud  seisuslikult ja kogukonniti: tekib  religioosne, poliitiline ja sõjaline  eliit  Kasutatavad ressursud on maa, mets  ,  veokulud  on väga kõrged

6 Varaagraarne  Varaagraar ühiskond: ühiskond 

Algsed riigid Mesopotaamias,  Pärsias  Linnu on vähe, nad on väikesed  Eri regioonide majandused on  üksteisest                                     
  sõltumatud

7 Hilisagraarne ühiskond Hilisagraarne ühisk 

Alepõllunduselt minnakse üle 
põlispõllundusele  Kasvab põllumajanduse  tootlikkus : 
tööloomade kasutamine, sõnniku 
kasutamine väetamiseks  Tööjaotus    Arenevad muud  majandusharud : 
käsitööndus , kaubandus,  rahandus  Maakondade, provintside areng, 
riikide areng, teede rajamine, 
veonduse  areng

8 Peamised hilisagraarse  Peamised hilisagraarse tootmisviisiga 

tootmisviisig piirkonnad: Kaug-Ida,  piirkonnad: Kaug-Id Ees- Aasia ; Euroopa Ees-Aasia; Euroo

9 Vasta küsimustele! Vasta küsimust 1.

Milliseid tootmisviise ja 
ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne 
tootmisviis hilisagraarseks 
tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval 
traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng 
agraarajastul väga aeglaselt?

10 Industriaalne  tootmisviis : Industriaalne tootmisvii

varaindustriaalne  ja  varaindustriaalne  hilisindustriaane hilisindustriaan Tekketegurid:
 Tehnoloogiline areng/                     aurumasina   leiutamine  Üleminek masintootmisele  Seisusliku ühiskonna  asendumine   klassiühiskonnaga  Sai alguse 18.sajandi lõpul  Itaaliast ,  Madalmaadest ja 
Suurbritanniast

11 Geograafilise tööjaotuse  Geograafilise tööjaotus kujunemine

kujunemi  Eri piirkondade  spetsialiseerumine  nende 
kaupade tootmisele, milleks neil 
on parimad eeldused  Ebaühtlane  loodusvarade  jaotumine  Maal  Metallmaake ja fossiilkütuseid  kasutavate tööstusharude 
tekkimine leiukohtade läheduses / 
veondus  on kallis/ 

12 Tööstusajastu areng: Tööstusajastu areng 

Geograafilised  avastused :  kolooniate teke Põhja-,Kesk ja  Lõuna-Ameerikas  Koloniaalsüsteemi kujunemine:  emamaa  ja  asumaa  vahelised  suhted: 1. varaindustriaalse  tootmisviisi   toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2. hilisagraarse tootmisviisi toomine  Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse  / hispaania  mõisnikud / 

13 Impeeriumide  teke:   Impeeriumide tek emamaa +koloonia

emamaa +koloo  Maailmamajandus  oli suunatud  eurooplaste vajaduste  rahuldamisele  Eurooplaste huve teeniva  koloniaalsüsteemi kujunemine  Euroopa loodusvarade kahanemine:  arenev tööstus vajab üha rohkem  mineraalset, tekstiili- ja  kergetööstuse  toorainet  Maailma jagunemine  tööstusriikideks ja neile toorainet ja  põllumajandussaadusi tootvateks  kolooniateks

14 Maailma  Maailm koloniaalsüsteemid koloniaalsüs
15

Vasta küsimustele! Vasta küsimust  Milline mõju oli vahetussüsteemi  kasutuselevõtul põllumajanduse  arengule?  Millised olid esimesed  tööstusharud ?  Millised tegurid andsid  tõuke   geograafilise tööjaotuse  kujunemiseks?  Miks olid Euroopa riigid huvitatud  kolooniate hõivamisest?  Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud  kolooniad  arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad?

16 Hilisindustriaalne  Hilisindustriaaln tootmisviis tootmisv 

19.sajandi tehnoloogiline  murrang: elektri, raadio,   sisepõlemismootori leiutamine,  nafta , mineraalväetiste  kasutusele võtmine, uute  tööstusharude tekkimine  Maailm on jagunenud  iseseisvateks riikideks ja  nendest   majanduslikult sõltuvateks  riikideks  Kapitali  koondumine  suurriikide  pealinnadesse

17 Hilisindustriaalse tootmisviisi  Hilisindustriaalse tootmisvii

tunnuseks on järkjärguline  tunnuseks on järkjärgul üleminek masinalisele  üleminek masinal suurtootmisele suurtootmis .  Maailma kaubandusvood :  A. Kaubavahetus  emamaa ja kolooniate  vahel B. Tööstusriikide omavaheline  kaubandus  Impeeriumide võitlus turgude ja  tooraineallikate pärast:   maailmasõjad  Suurettevõtete tekkimine,  monopolide  teke  Riigi osa majanduses kasvab

18 Hilisindustriaalne ajastu Hilisindustriaalne ajast  Linnarahvastiku  kiire kasv 

Koloniaalimpeeriumide  lagunemine :  1940.  aastatest  algas kolooniate  iseseisvumine  Maailma jaotamine arenenud  tööstusriikideks ehk Põhjaks  ja  arengumaadeks ehk  Lõunaks  Riiklike ja rahvusvaheliste  finantsinstitutsioonide  arendamine  Uued  tehnoloogilised  /millised? /  saavutused

19               Maailma jaotumine Põhjaks ja 

Maailma jaotumine Põhjaks  Lõunaks Lõunak

20 Üleminek infoajastule Üleminek infoajast 

Info kiirem  hankimine  ja parem  töötlemine muutub olulisemaks  Uute tehnoloogiate /  mikroelektroo- nika ,  lennundus ,  kosmose-ja tuuma- tehnoloogia ,  uued  sidevahendid  / väljatöötamine  Inimese  vabanemine   raskest   füüsilisest tööst  Äriteenuste tähtsuse kasv  Hariduse olulisus  Turismi-ja meelelahutustööstuse  areng

21 Kõrgtehnoloogial  Kõrgtehnoloog baseeruv   infovõrk  on  baseeruv infovõrk infoühiskonna 

infoühiskonna peamise väärtuse- peamise väärtusandmete -   edastaja .andmete -  edasta

22 Infoajastu peamised  Infoajastu peamis tunnused tunnus 

Vaimse töö ja teenuste osutamine  muutub kogu majanduse aluseks  Globaalse infostruktuuri  kiire areng  Ökoloogilise katastroofi-globaalse  saastumise ja loodusvarade  ammendumise  oht  Teadusmahukas tootmine  Globaalne tööjaotus: juhatus on  suurkeskustes,  uurimistööd  tehakse  maapirkondades, tootmine on odava  tööjõuga maades

23 Globaalne tööjaotus Globaalne tööjaot 

Nokia  ehitatav  tehas Jucu külas, mis  jääb  Rumeenia   pealinnast 
Bukarestist 450 kilomeetrit loodesse.  Nokia  peakorter   Espoo  linnas, Soome

24 Agraarühiskonnast  Agraarühiskonnast infoühiskonda infoühiskond
25

Tööstusühiskonna  Tööstusühiskon majandustsüklid majandustsük

26 AJASTU AGRAAR -
AJASTU INDUSTRIAAL -
AJASTU INFOAJASTU

Peamised 
majandus-
harud Põllumajandus, 
  
loomakasvatus
metsandus , 
kalandus , 
jahindus töötlev tööstus
tekstiilitööstus , 
metallurgia , 
masinatööstus  
jms Teenindus, äriteenus
ed: info töötlemine, 
edastamine , turu-
uuringud,biotehnolo
ogia Peamine 
tootmis-
üksus Mõis, talu, 
pere Vabrik ,manufak-
tuur,ettevõte, 
tehas Uurimis - või 
teenindusüksus Töö 
iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised 
kasutatava
d  ressursid Maa, mets, 
vesi maavarad Informatsioon, 
infotehnoloogiad Hõive Valdav osa 
töötajaist 
põllumajandus
es Valdav osa 
töötajaist 
tööstuses Valdav osa töötajaist 
teeninduses Peamine 
tegevus-
piirkond Maakond, 
provints Riik (emamaa ja 
kolooniad)  Kogu maailm Osalemine 
maailma-
majanduse
s Üksikud 
kaubad Palju erinevaid 
kaupu,eri 
piirkondade 
kaubavahetus Globaalne 
maailmamajandus

27 Riikide  arengutaset   Riikide arengutase iseloomustavad näitajad:

iseloomustavad näit  Majanduslikud näitajad   Sotsiaal-demograafilised  näitajad    Inimarenguindeks  (IAI/HDI),  väärtused 0-1. 

28 Majanduslikud naitajad: Majanduslikud nait 

SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul 
toodetud  lõpptoodang  rahalises väljenduses 
(tavaliselt SKP elaniku kohta USD)  RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta 
jooksul toodetud lõpptoodang rahalises 
väljenduses   Rahvastiku  hõivatus  erinevates 
majandussektorites ( hankiv , töötlev,  teenindav )   Eksport - import    Elektrienergia  tarbimine elaniku kohta  Inflatsioon ,  palgatõus  Infrastruktuuride tase ( teedevõrk  + 
sidevahendite hulk 100 elaniku kohta)

29
30Sotsiaal - demograafilised Sotsiaal - demograafilised näitajad  näitajad

1. Iive ( sündimus  -  suremus )
2. Haridustase ( kirjaoskus  %)
3. Keskmine eluiga
4. Rahvastiku vanuseline koosseis
5.  Imikusuremus
 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud  ÜRO  
arenguprogrammi raames Inimarengu  raport , 
mis püüab defineerida heaolu.   Inimarengu indeks pannakse kokku komest 
osast. Arvesse võetakse keskmist eluiga, 
haritust (kirjaoskuse tase täiskasvanute 
hulgas) ja ostujõudu ehk sisemajanduse 
koguprodukti  inimese kohta.   Inimarengu indeks ei pretendeeri inimarengu 
igakülgsele ja täielikule kajastamisele, sest 
indeksi arvutamisel ei võeta arvesse näiteks 
selliseid raskesti mõõdetavaid  aspekte nagu 
poliitiline vabadus, ebavõrdsus ja inimõiguste 
austamine. 

31
32 Inimarenguindeks  Inimarenguinde

(IAI/HDI), väärtused 0-1.  (IAI/HDI), väärtuse  SKP inimese kohta ostujõu alusel 
(inglise keeles PPP)  Haridustase (kooliskäidud aastate 
arv + kirjaoskuse %)  Keskmine eluiga  Indeks inimarengutase;   Indeks 0,5-0,8: keskmine 
inimarengutase;   Indeks > 0,8: kõrge inimarengutase
Riikide  pingerida  inimarengu indeksi järgi Riikide pingerida inimarengu indeksi järg    2008. Indeksid on arvutatud 2006. aasta  2008. Indeksid on arvutatud 2006. aast andmete järgi. andmete järg ██ 0.950–1.000 
██ 0.900–0.949 
██ 0.850–0.899 
██ 0.800–0.849 
██ 0.750–0.799 ██ 0.700–0.749 
██ 0.650–0.699 
██ 0.600–0.649 
██ 0.550–0.599 
██ 0.500–0.549 ██ 0.450–0.499 
██ 0.400–0.449 
██ 0.350–0.399 
██ alla 0.350 
██ pole 
andmeid

33
Positsioon Riik Inimarengu 
indeks 1 Island 0,968 2

Norra

0,968 3 Kanada 0,967 4 Austraalia 0,965 5 Iirimaa 0,960 6 Holland 0,958 7 Rootsi 0,958 8

Jaapan

0,956 9 Luksemburg 0,956 10 Šveits 0,955 34

http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_pingerida_inimarengu_indeksi_j%C3%A4rgi

35 Vasta küsimustele! Vasta küsimu 1. Mis iseloomustab üleminekut 

hilisindustriaalsele tootmisviisile? 2. Millised on olulisemad erinevused vara- ja  hilisindustriaalse tootmisviisi vahel? 3. Mis iseloomustab infoühiskonda? 4. Millised  väited  iseloomustavad  industriaalajastut! a) tööd tehakse peamiselt käsitsi  b)  peamiseks kasutatavaks ressursiks on  maavarad c)  tööd tehakse peamiselt masinatega  d)  tootmisüksusteks on uurimis- või  teadusasutused e) peamised majandusharud on metsandus,  kalandus ja jahindus  f) majandustegevust korraldab riik

36 Millised väited iseloomustavad  koloniaalsüsteemi!  1.

tööd tehakse peamiselt masinatega 2.  kaubavahetus on ainult emamaaga  3.  aeglane sõltuvindustrialiseerumine 4.  teeninduse osakaal on üle 50%  5.  on hästi välja kujunenud teedevõrk 6.  valdav osa  töötajaid on hõivatud  põllumajanduses

37  Millises ühiskonna 

arenguetapis on tabelis toodud 
riigid?  Põhjenda  vastust! Riik  Imiku-
suremus
 ‰ Kirja-
oskus  SKT ühe 
inimese 
kohta Põlluma -
janduses 
hõivatuid Tööstuses 
hõivatuid Teenindu-
ses 
hõivatuid Prantsusmaa  4,46 99 24 400 4 25 71 Argentina 17,75 96 12 900 10 34 66 Bangladesh   69,8 56 1570 63 11 26 Tansaania   79,4 68 710 80 7 13 Itaalia  5,8 98 22 100 5 33 62 Rootsi  3,4 99 22 200 2 24 74

38  Millised väited iseloomustavad  infoajastu  riiki!  a)

eeldatav  keskmine eluiga on  53 aastat  b) 73% rahvastikust on hõivatud  teeninduses   c) tööd tehakse peamiselt käsitsi   d) SKT ühe inimese kohta on 16  520 USD  e) kirjaoskajaid on 99%  f) peamisteks tootmisüksusteks  on  farmid

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38