AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
Kultuuri leviala Luna-Soomest kuni Luna-Leeduni. Elati veekogude lhedal ning triistad enamjaolt kivist. Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6. Mrgi kaardile: Ugandi, Revala, Lnemaa, Virumaa.
14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21. vägi eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel. 22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) kivikirstkalmed(5-8m ring, kivikirstkalme surnumatustega) laevakalmed/samaaegsed (Gotlandi mõjutused,laevakujuline müür) maahauad. 12. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise Toodetakse kaupu, mida toodetud juba palju aastaid (vastavalt tavale) Toodetakse algeliste tööriistadega ja väikese tootlikkusega Enamik kaupa tarbitakse ära kohapeal. Traditsioon olulisem kui ratsionaalsus ja efektiivsus! Vahetuskaubandus kuid ka erilised maksevahendid: hammastigu, merepärl, rauast kõplad jne. Käsumajandus ehk plaanimajandus Riik otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota. Tootmisressursid ja turustamiskanalid riigi omanduses. Kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Hinnad kehtestab valitsus. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks sageli krooniline kauba puudujääk. Kauba valik väike või puudub. Iseloomulik NSVL-ile ja teistele
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased.
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast
1.Milliseid muististe liike Sa tead? Mille poolest need omavahel erinevad? Irdmustised - triistad, relvad, asjad Kinnismuistised - linnused, hauad, majad Kinnismuistised on rajatud maa klge ning neid ei saa teisele kohale panna ja vahetada 2. Mida thendab kammkeraamika kultuur? Kust on nimetus prit? Kammkeraamika kultuur - *tehti terava phjalisi nusi *mustrid olid kammiga tehtud, selleprast sai ta sellise nimetuse *levis vga hsti maaviljelus *kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvade...
ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad/väikemaakonnad (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana). Raikkülas olevat
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kaupmees, kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed
Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) Kivikirst kalme, laevkalme ja maahauad. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Elati väikestes külades, mis omakorda asusid erinevates maakondades, kus muuseas olid omad malevad (ratsaväed jms). Inimesed elasid terve peredes väikestes suitsutubades, mis on võrreldav tänapäeva suitsusaunaga. Enamikel olid omad adramaad ning levinud oli seal kasutada kolmeväljasüsteemi, kus maalapp jagati kolmeks. Raha, kui tänapäeval käibel ei olnud ning tegeleti vahetuskaubandusega
Peale Liivi sõda järgnes Rootsi aeg ning nähti suurt vaeva rahvaarvu taastamisega. Eestisse hakkas inimesi liikuma Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest. Mahajäätud kodud leidsid endale uued omanikud ning elu hakkas jälle normaalsuse poole liikuma. Uue hoo sai sisse majanduse areng. Liivi sõda oli endaga kaasa toonud kaupmeeste laostumise. Taas ärkas ellu kaubandus. Eestist veeti välja lina, kanepit ning puitu. Põhja-Eesti talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega . Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus. Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid
Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad Maaharimine, loomapidamine, vahetuskaubandus, vahenduskaubandus, küttimine, kalapüük, üleminek kolmeväljasüsteemile. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Külade kujunemine, ridakülad, hajukülad Talud=külad=kihelkonnad(45)=maakonnad · Matmiskombed Põletusmatused tarandkalmetesse, kuid muinasaja lõpul hakkas levima kristlik laibamatuse komme
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territo...
hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11. Kuidas mõjutas jääaeg elu kujunemist Eestimaal? Jääaeg aitas maasku kujundada, liustikest tekkisid künkad jms, nende peale
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal
suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut
suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut
EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind.
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Raud oli ka tugevam, teravam ning vastupidavam kui pronks. 6. Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ? Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult
-ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida 13. Tead peamise majandussüsteeme ning teed neid neil vahet ja oskad iseloomustada. NATURAALMAJANDUS: o Vanim majandussüsteem o Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise o Raha ei kasutata või on see vähetähtis o Töötmisvahendid ja meetodid algelised o Vahetuskaubandus o Teadmised/oskused päranduvad peres edasi o Tänapäeval levinud mitmel pool Aasiat. TURUMAJANDUS: o Levinuim majandusüsteem o Ressursside kasutamise otsustab nõudluse-pakkumise suhe kaupade teenuste turul o Vaba konkurent o „nähtamatu käsi“ – turg paneb paika hinnad, mille eest
uhkemad panused Kesk- ja Lõuna- Eestis * vahetuskaubandus naabritega (karusnahk) * rahu aeg, ilma sõdateta * Tacituse poolt nimetati aestid
Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955) Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega. Evans-Pritchard (1902-1973) Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni
põgenesid. Ta on maetud sinna kalmukünka alla, päris mere lähedale. Seda kohta nimetatakse Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune)
18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22. Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III. Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti küngastel) Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45)
Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid
Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal *jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse, rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari *luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga *Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa !*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,....
24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34
Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused, lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus
· P ike m kui 3 ,2 km · Ää ris ta tud ts e re m o o nia p la tvo rm id e g a · Ave n üü ja g a s linna ka h e ks : e la m ud p üra m iid id e g a jä id m õ le m a le p o o le , tih ti s üm m e e trilis e lt Surnute avenüü Kultuur · Ühiskond hierarhiline, preestrid kõrgeimad võimukandjad · Majandus baseerus vulkaanilise klaasi vahetamises kauplejatega · Riided olid tehtud maguey kiududest, sageli segatud karvade ja villaga · Vahetuskaubandus oli üks peamisi võtmeid selle linna kultuuri laienemises Religioon · P o lüte is tlik · P a lju jum a la id , kuid s iis ki e nim kum m a rd a ti T la lo c i vih m a jum a la t ja Q ue tza lc o a tl'i s ulg e d e g a m a d u · R e lig io o s ne s üm b o lis m a nna b a im u, kuid a s viid i lä b i m a tus e ta litlus e d ning p õ llum a ja nd us likud te g e vus e d · T e o tih u a c a no d o h ve rd a s id inim e s i ja lo o m i.
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Kolmeväljasüsteem süsteem, kus kasutati 3 ala põllul, ühel kasvatati talivilja, teisel suvevilja ja kolmas oli söötis, aastate kaupa neid vahetati. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel.
Arenes märgatavalt ka Narva kaubandus. Eestist veeti välja vilja, Venemaalt pärit lina, kanepit ja laevaehituskraami. Sisseveokaubaks oli Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism. Vahetule pärast põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle
Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000 Põlluharimine a tagasi ja (alepõllundus) loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus Paikne eluviis Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit Kasutatavad ressursud on maa, mets , veokulud on väga kõrged 5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud
kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja relvaseppad(viimaste toodang oli eriti silmapaistev) spetsialiseeruti vastavalt pronksehetele ja hõbeehetele...Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala... vahetuskaubandus...kaup vahetatakse kauba vastu/anamjaolt kaubeldi luksuskaupadega... vahenduskaubandus...st. kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks/seda tänu soosale asendile. rehielamu...nii elu-kui tootmishoone sumbkülad...keset põlde tihedalt koos/Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku(ridakülad)/hajakülades asusid talud üksteisest kaugemal(hajali). 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda Saaremaa Alempois
Linnadele lisandusid veel Paldiski ja Võru.Peami- selt veeti välja teravilja, lina, kanep ning laevaehituskaup.Enamus kaupa läks Madal- maadesse. Sisse veeti Hispaania ja Prantsuse soola, metalli, soolaheeringat, tubakat. Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt, kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583
MUINASAEG 1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
