Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Globaliseerumine (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?

Ühiskonna arengu peamised jooned


AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
Põllumajandus, metsandus, kalandus , jahindus
Töötlev tööstus (tekstiili-, masina-, keemiatööstus jm)
Teenindus, info töötlemine ja edastamine , transport.
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - ja teenindusüksus
Töö iseloom
Käsitsitöö
Masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
Informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajatest põllumajanduses
Valdav osa töötajatest tööstuses
Valdav osa töötajatest teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints . Kõige paremini arenenud head põllumajanduspiirkonnad
Riik (koloonia)
Kogu maailm
(rahvusvahelised firmad)
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
Globaalne maailmamajandus
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?

  • Peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus.
  • Tööd tehakse peamiselt masinatega
  • Peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon
  • Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses.
  • Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus.

    Majanduse struktuur


    Primaarne sektor ehk
    hankiv majandus
    Sekundaarne sektor ehk
    töötlev tööstus
    Tertsiaarne sektor ehk
    teenindus
    Põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus, mäetööstus ehk maavarade kaevandamine
    Kõik tööstusharud, energiamajandus, ehitus
    Teenindus, veondus, äriteenused, pangandus, infotöötlus, haridus , tervishoid , teadus jne,
    Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses.
    Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Väljendatakse tavaliselt USA dollarites (siis võimalik eri riike võrrelda). Eesti SKT umbes 13 000 USD-I
    Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab :
    • Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas.
    • Keskmist eluiga.
    • Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d.

    Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga- aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000.
    2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281).
    Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad , majanduslikult vähearenenud ning sõltuvad Põhja riikidest; arenenud riikide odava tööjõu ja tooraine allikad. Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tšiili, Argentiina , Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit , AÜE, Saudi Araabia jm).
    Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa ), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris.
    42. Rahvusvahelised firmad

    Rahvusvaheliste firmade eelised


    Rahvusvaheliste firmade puudused


    Soodustavad riigi majanduse arengut
    Arvestavad harva asukohamaa huvidega
    Maksavad makse kohalikule valitsusele
    Enamik firma tuludest läheb maalt välja
    Võimaldavad kohaliku tööjõu väljaõpet ja haridustaseme tõusu
    Tooteid ei tarbita tavaliselt kohapeal
    Lisavad töökohti
    Kohalik tööjõud töötab tavaliselt madalama palgaga
    Kohaliku infrastruktuuri areng
    Tootmisjuhid on harva kohalikud
    Arendavad majandussidemeid maade vahel
    Ei taga majanduslikku stabiilsust, sest tootmistingimuste halvenedes lahkuvad riigist
    43. Maailma tähtsamad majandusorganisatsioonid .
    Euroopa Liit (EL)- Euroopa riikide majandusliit, mis edendab liikmesriikide majanduslikku koostööd ning arendab ja koordineerib poliitilist koostööd. Liikmesriike 25- Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg , Belgia, Holland , Itaalia, Taani, Rootsi, Soome, Suurbritannia , Austria, Hispaania , Kreeka, Portugal , Iirimaa ja uued liikmed- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Malta, Küpros, Sloveenia.
    ASEAN - Kagu- Aasia Rahvaste Assotsiatsioon , arendab liikmesriikide vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja kaubanduslikku koostööd. Liikmed on näiteks Malaisia , Indoneesia , Filipiinid , Singapur, Tai.
    WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon-liikmeid 135 riiki, sh Eesti. WTO taotleb mitmepoolsete kaubanduslepingute kaudu kaubanduse liberaliseerimist, alandada või kaotada sisseveotolle ja teisi kitsendusi.
    Maailmapank- koostöös IMF-ga (Rahvusvahelise Valuutafondiga) töötav ülemaailmne, ennekõike arengumaadele sooduslaene väljastav arengupank.
    NAFTA - Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon- on Kanada , USA ja Mehhiko kaubandusühendus, st eesmärk on igasuguste kaubanduspiirangute kaotamine, ühine majanduslik koostöö.
    OPEC - Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon - liikmed Alžeeria, Indoneesia, Iraan , Iraak , Kuveit, AÜE, Saudi Araabia, Katar, Venezuela , Liibüa, Nigeeria . Toorainekartell, mis on moodustatud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel.
    44. Globaliseerumine
    Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamisvõimalustele ja transpordivahenditele.
    Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: (nii arvutatakse ka globaliseerumise indeksit)
    • Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud , välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne).
    • Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne.
    • Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne.
    • Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.

    2003. aastal avaldatud andmete põhjal maailma globaliseerunumad riigid Iirimaa, Šveits ja Rootsi.
    Globaliseerumist mõjutavad tegurid:
    • Tootmise spetsialiseerumine
    • Geograafilise tööjaotuse süvenemine
    • Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv
    • Kapitali ja tööjõu liikuvus
    • Transpordivahendite ja side areng
    • Majandusorganisatsioonide kasv

  • Globaliseerumine #1 Globaliseerumine #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kellly Õppematerjali autor
    Enne eksamit väga hea õppida ning spkri kujul saab ka kasutada! KOKKU PAKITULT 1lk

    Sarnased õppematerjalid

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna

    Geograafia
    Mailmamajanduse kordamine
    8
    rtf

    Mailmamajanduse kordamine

    kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)

    Geograafia
    Maailmamajanduse kujunemine
    26
    rtf

    Maailmamajanduse kujunemine.

    Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    Geograafia riigieksam 2006
    32
    doc

    Geograafia riigieksam 2006

    Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side

    Geograafia
    Ühiskonnageograafia-Maailmamajanduse kujunemine
    38
    ppt

    Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine

    Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu

    Geograafia
    I Muutused ühiskonnas
    16
    doc

    I Muutused ühiskonnas

    tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia)

    Globaliseeruv maailm
    Riigi arengutaseme näitajad-arenenud ja arengumaad
    20
    ppt

    Riigi arengutaseme näitajad: arenenud ja arengumaad

    RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT ­ riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) ­ heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h

    Geograafia
    Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
    12
    odt

    Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

    Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

    Geograafia




    Kommentaarid (3)

    JxxK profiilipilt
    Jaak Aaso: Tänud! Selgesti arusaadavalt koostatud
    22:05 05-09-2010
    sthspecial profiilipilt
    sthspecial: on ka muud, kui globaliseerumist
    18:53 05-04-2010
    laurean4u profiilipilt
    laurean4u: Asjakohane
    12:57 16-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun